Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega.
finaalturniiri korraldusõiguse.- Delfi (üritusi kirjutatakse väikesealgustähega). 5. Kütusehinna järsk tõus tabas Balti pealinnadest vaid Tallinna.- Postimees (kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 6. Hooaja viimane ,,Nädalalõpp kanal 2ga" toob vaatajateni avameelse intervjuu lapseootel Mailis Repsiga.- Delfi (saated kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega). 7. Kert Toobal sai Soomest kuulsa meeskonna kaaslase.- Delfi (lause algab suure tähega). 8. Itaalia president määras uueks peaministriks Paolo Gentiloni.- Delfi (isikunimed kirjutatakse läbiva suurtähega). 9. Eesti noor sulgpallur võitis kodusel juunioride Euroopa karikaetapil kaks hõbemedalit.- Delfi (autasud kirjutatakse väikese algustähega). 10. Öösel tuleb kuni 14 kraadi külma.- Postimees (lause algab suure tähega). 11. Maksu- ja tolliameti spetsialist Tatjana Klettenberg kinnitas, et Venemaa pensionide maksustamisel lähtub
Kes see on? Paremale 1. Ta jookseb kiiresti ja tal on pikad kõrvad? 2. Ta on pruunikat värvi ja tal on suured sarved? 4. Ta on hallikat värvi ja tal on seljal küürud? 6. Ta on hallikas-pruun ta kannab oma poega kukrus ja algab K tähega? 9. Ta on pehme karvaga on hallikat värvi ja algab K tähega? 10. Ta on pika londiga ja algab E tähega? 12. Ta on halli värvi ja tal on ninal kaks sarve? 13. Ta on pruuni värvi ja ta seljal on palju teravaid okkaid? 14. Ta on kollane ja pruunide laikudega ja tal on veel hästi pikk kael? 15. Ta on musta-valge triibuline ja algab S tähega? Alla 1. Ta on valge paksu karvaga ja elab põhjapoolusel? 3. Ta on orantsikas-pruun ja talle meeldib kanu süüa ja on väga kaval? 5. Ta on kuldset värvi ja elab vees? 6. Ta on pruun ja ta on lameda sabaga ja ehitab jõgedele ja järvedele tamme? 7
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus)
antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa;
on Eesti pangad. Teisel juhul pole aga sisulist vahet, kas kirjutada nt väikeste tähtedega eesti keele instituut või läbivalt suure algustähega Eesti Keele Instituut - see on ikka üks ja seesama asutus. Sama moodi poleks vahet, kas kirjutada (Ühispanga) kapitaliturgude divisjon või Kapitaliturgude Divisjon, (Eesti Mobiiltelefoni) peadirektor või Peadirektor. Kui räägime divisjoneidest ja peadirektoritest siis neid suure tähega ei kirjuta,kuna lähtume reeglist, milles tuleb nii osakonnad ja allüksused kui ka kõik ametinimetused kirjutada väikese tähega. Teine olukord on eesti keele instituudi taoliste nimetustega, mille puhul on kokku lepitud kirjutada kindlatel juhtudel nimetuses iga sõna suure algustähega. Suur algustäht peaks sellisel juhul rõhutama nimetuse ametlikkust. See ametlikkuse rõhutamine on puhtalt ametikeele omapära ega ole kohustuslik nt ajalehekeeles, kus võib
Väike algustäht. Suure algustähega ja Nimi kirjutatakse läbiva jutumärkidega Nt: Lühike jalg, Viru väravad, Torupilli ots, Sõrve säär. suure tähega. Nt: Mati Undi ,,Hüvasti, Nt: Väike-Maarja, Suur kollane kass" , Anton Hansen Munamägi Tammsaare ,,Ma armastasin Side- ja abisõnad on
Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine. Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri
Võrdle: pealinlane, kasjas. Barbie [barbi] barbielik (ie hääldub ühe vokaaline ,,a''). Lõuna-Eesti lõunaeestlane. leonardodavincilik. AGA võõrnimest tulenevad üldsõnad häälduspäraselt: Ohm oom, Watt vatt, Volta - volt Tsitaatsõnad kursiivis (laineline joon) ja ülakomaga workshop'iga, spray'st Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega Sõidukid nagu ikka, slängid väikse tähega: Mercedes/mersu, Opel/peldik, BMW/bemm Perioodilised väljaanded läbiva suure tähega: Eesti Ekspress, Hea Laps, Kodu ja Aed
demokraatia, looka, kõike; kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea-rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima,
Ring Ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees. Ringi keskpunkti tähistatakse tavaliselt tähega O. Ringjoone kaugust keskpunktist nimetatakse raadiuseks ning seda tähistatakse tähega r. Ringi läbimõõtu kutsutakse diameetriks ning tähistatakse tähega d. Valemeid Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti. Ringi diameeter on kaks korda suurem kui ringi raadius. d = 2r Ringi ümbermõõt C = 2Pi*r = Pi*d Ringi pindala S = Pi*r^2
Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure või väikese tähega? • Kiigemetsa Põhikool • Kiigemetsa põhikool
Tellisin koju pizza ostsin poest coca-cola ja vaatasin cool'i filmi mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika. De facto mulle ei meeldi sic! õel olla. Suur ja väike algustäht Reeglid: VÄIKESE ALGUSTÄHEGA 1. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede 2. Tantsude nimed kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss, tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne 3. Nädalapäevad, kuud ja aastad kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera-aasta 4. Keeled kirjutatakse väikese algustähega ja lahku. NT: prantsuse keel NB: prantsusekeelne/line kirjutatakse kokku 5. Rahvused kirjutatakse väikese algustähega. NT: jaapanlane, soomlane, eestlane, itaallased, portugallane
* Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju, ajju * Tegijanimi (tunnus ja) Käi/ma + ja = käija, müü/ma + ja = müüja, raiuma + ja = raiuja III Häälikuühendi õigekiri Kaashääliku- ehk konsonantühendis on kaks või rohkem järjestikust erinevat kaashäälikut. Täishäälikuühendis ehk diftongis on kaks järjestikust erinevat täishäälikut, mis kuuluvad ühte silpi. Nii kaashäälikuühendis kui ka diftongis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: börs, bors, mõtlik, linlane, lõplik, kümned, kausjas, kaunid. Erandid: 1) l, m, n, r järel on ülipikk s kahekordne: avanss, kirsse (aga kirsid), valsside, simss, ressursse ! Erand ei laiene s-le (revansi, borsi) 2) liite gi ja ki ees kirjutatakse sõna lõpuni välja: ehkki, kottki, ballgi, linngi 3) liitsõnas kirjutatakse sõnad täielikult välja: klapptool, keskkool, kristallselge 4) kui lõpeb ja liide algab sama tähega kõik tähed jäävad alles
- des- ja mata- lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga ainult siis, ki tegusõna käändeline vorm (lauselühendi tuum) on lauselühendi alguses: Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama. A________, des,mata-lauselühend, Ö____________ -des,-mata lauselühend, Ö A___________________ A Ö__________, -des, -mata lauselühend - Üldiselt kirj. sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi, kutsume nimetusteks. Nimetused kirj. väikese algustähega. Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj
Alates "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 2006" on selgunud mõned keelendid, mispanevad raamatu kasutaja hämmastama. Üks selliseid on suurtäheline Rootsi kardinad ÜLEK (vangla)trellid. Kardetakse, et lähevad segi Rootsis toodetud kardinad ja piltlik ütlemine trellide kohta. [1] Piltliku väljendi nimetäiendiks võib olla isiku- või kohanimi. Isikunimi on nii reeglites kui ka tegelikus kasutuses olnud üldiselt suurtäheline ning piltlike väljendite isikunime kirjutatakse suure tähega: Damoklese mõõk 'ähvardav hädaoht'. [1] Tiiu Erelti arvates läks kohanimede surumine väiketähelisteks käändumatuteks omadussõnadeks aga kahjuks algusest peale libedamini. Seda raskem on olnud ka sellele protsessile tagasikäiku anda. 1976. a ÕSis on siiski selge sõnaga öeldud: "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites," ning näidete hulgas on ka väljend Gordioni sõlm. Suur algustäht on ka "Eesti ortograafias" ja "Eesti keele
Koonus Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk. Kaatet BC, mille ümber pööreb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks. Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m. Pöörleva kolmnurga teine kaatet CA moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku CA, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r. Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna. Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega H. Koonuse pinnalaotus Valemeid Koonuse täispindala Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa St = Sk + Sp
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi.
Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B. Liikumatus toes tekib kaks reaktsioonijõudu RAx ja RAy, liikuvas toes aga üks RB. Koostame tasakaaluvõrrandid m A 0 RB l1 l 2 F l1 0 (1) m B 0 R Ay l1 l 2 R Ax 0 F l 2 0 (2) F x 0 R Ax 0 (3) Kontrollvõrrand
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu
ARVUTAMINE JA ALGRBRALINE TEISENDAMINE Esmalt oleks vaja tuletada meelde järgmised valemid ja reeglid: Tähega N tähistatakse naturaalarvude hulka, st. arvud, mida saame loendamise teel (1, 2, 3, …..). Vahel arvatakse ka arv 0 naturaalarvude hulka. Tähega Z tähistatakse kõikide täisarvude hulka (… -3, -2, -1, 0, 1, 2, 3, 4, …) Tähega Q tähistatakse kõikide ratsionaalarvude hulka. Tähega I tähistatakse kõikide irratsionaalarvude hulka (mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud). Tähega R tähistatakse kõikide reaalarvude hulka. R Q I 1) Arvu aste. a) a n a a ......... a a, kui n N n tegurit b) a a a m n m n Näide: x 8 x 5 x13 c) a m : a n a m n Näide: y 9 : y 3 y 6
KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioonijõud
teiste kehade suhtes. Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km ... Mõõdetakse piki trajektoori A B B A Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.
lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis, mistõttu ei erista veel piisavalt kaashäälikute pikkust). Vana kirjaviis 1. Võõrtähtede c, f, q, ß, x, y, z kasutuse vähendamine, 2. h ärajätmine täishääliku pikkuse märgina: kool (varem Kohl), siil (Sihl), söön (Söhn), 3. rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega. ramat ´raamat`, ku `kuu`, hole `hoole`, 4. Rõhulise lahtise silbi lühikest kaashäälikut märgib järgneva kaashääliku kirjutamine kahe tähega: sigga `siga`, temma `tema`, tulli `tuli´, 5. rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kirjutatakse kahe tähega: saan, meel. Se taewane wallitseja kül läkkitab omma ilma, ja sellega ka többed; agga monnikord saab innimenne többiseks omma enese sü läbbi, kui temma
2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t v - kiirus s - teepikkus t - aeg Kiiruseühiku saamiseks tuleb pikkuseühik jagada ajaühikuga. Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on: 1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h.
1. Missugune tehtemärk sobib valemisse = m ... V, et võrduks aine tihedusega[A1]? 2. Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2] 3. 0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3]. 4. Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4]. 5. 0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5]. 6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9. Bensiini tihedus 710 kg/m3. Leidke bensiini tihedus g/cm3[A9]. 10. Mingist sulamist tehtud detaili ruumala on 1,5 dm3 ja mass 6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10]. 11. Aine tiheduse leidmiseks tuleb[A11] 12. Petrooleumi tihedus 800 kg/m3 tähendab, et[A12] 13
Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3. Asutuste ja organisatsioonide nimed Tartu Ülikool- Tartu ülikool ehk on lubatud ka väikese tähega kirjutada Eesti Keele Instituut- eesti keele instituut osaühing Müntri Puulusikad Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledž Prantsuse lütseum (ülikool, põhikool) 4. Perioodikaväljaanded- JUTUMÄRGID VÕIB ÄRA JÄTTA Hiiu Leht Eesti Ekspress
10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus *Eesti varasem kirjakeel on ennekõike usutekstide keel. *17. sajandi lõpuks oli olemas nii vana kui ka uue testamendi tõlkekäsikirju. *Probleemiks sai ka piibli võimalik trükikoht Eestikeelse täispiibli ilmumine *Pärast uue testamendi ilmumist (1715 a
buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, sokolaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole. ÜKS TÄISHÄÄLIK aktsionär kormoran restoran alkohol leegionär revisjon
haldus, haljendma, ere, (tuule)iil, halleluuja, harakas, irvitama, oigama, harilik, haukuma, hernes, ulguma, hertsog, hilp, hommik, ulgumeri, ädal, huikama, hukas, äkitselt, hõiskama, hõlbus, hõlmad, õõtsuma, hõrgutav, häbematu, ümisema, ämblik, härdalt, hajameelne, ässitama, õel, TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri h sõna keskel ja lõpus I. Ühe tähega kirjutatakse: 1. Pika täishääliku järel olev h • STIIHIA • STIIHILINE • PAPAAHA • PSÜÜHIK • PSÜÜHILINE TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri h sõna keskel ja lõpus I. Ühe tähega kirjutatakse: 2. Lühike h täishäälikute vahel: ABSTRAHEERIMA BOHEEMLANE KONTRAHEERIMA MAHORKA 3. Hüüdsõnade lõpus on üks h: AIH, OIH, OHOH, TOHOH, AITÄH, FUH jne TÄHEORTOGRAAF IA h õigekiri II.Kahe tähega kirjutatakse: 1. Pikk h sõna lõpus
11) Taevakehad ja nende süsteemid 12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus) 13) Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu) Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse : 1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad 2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused 4) Rahva- ja hõimunimetused 5) Tähtpäevade, pühade nimetused, aastanimetused 6) Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus) Ainsuse osastav Mitmuse osastav e i i e u e u
2. Väljasta lugejate eesnimi, perenimi ja aadress. 3. Leia kõik lugejad, kelle perenimi on Karu. Väljasta eesnimi ja perenimi. Mitu neid on? 4. Leia lugejad, kelle eesnimi on Kati. Väljasta eesnimi ja perenimi. Mitu neid on? 5. Järjesta lugejad perenime järgi kasvavalt. Väljasta eesnimi ja perenimi. 6. Järjesta lugejad esmalt perenime seejärel eesnime järgi kasvavalt. Väljasta perenimi ja eesnimi. 7. Leia lugejad, kelle perenimi algab K tähega. Väljasta lugejate perenimed. 8. Leia lugejad, kelle perenimi algab L või M tähega. Väljasta lugejate perenimed. 9. Leia lugejad, kelle eesnimi ja perenimi algavad M tähega. Väljasta lugejate ees- ja perenimed. 10. Leia lugejad, kes elavad Riia tänaval. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ning aadress. 11. Leia lugejad, kelle ametiks on õpilane. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ning amet. 12. Väljasta lugejate ees- ja perenimi ühes veerus. Kasuta aliast Nimi. 13
Algustäheortograafia RIIK JA OSARIIK Riiki ja osariiki võib nimetada 1. nagu asutust liigisõna kirjutatakse suure tähega 2. nagu maad liigisõna kirjutatakse väikese algustähega või jäetakse ära Riigid ja riikide ühendused 1. Saksamaa Liitvabariik Soome Vabariik 2. Belgia kuningriik Monaco vürstiriik Osariigid 1. Texase Osariik, Alam Austria Liidumaa 3. Tasmaania osariik, Põhja Dakota osariik Schleswig Holstein, Alam Austria Emma kumma võimaluse valik oleneb sellest, kas tahame rõhutada riigi või osariigi nime ametlikkust või mitte. Meie riigi
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel;
ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse 160 tulevast koolmeistrit, seega ei loonud Forselius vaid esimese kirjaviisi, vaid õpetas eestlasi seda ka kasutama. Vana kirjaviis erineb uuest põhiliselt häälikupikkuse märkimises, uues tähistatakse lühikest täishäälikut ühe tähega ja pikka kahe tähega, vanas märgiti nii pikka kui lühikest ühe tähega, arusaamiseks kasutati kaashäälikuid. Uus kirjaviis on kasutusel praegugi. Ühtse Eesti kirjakeele väljakujunemine oli vajalik, sest puudus ühtne kirjakeel, eesti kirjakeel on olnud väga murreterohke, jaotatakse kolmeks põhimurdeks(põhja-,lõunaeesti ning kirderanniku). Ühtse kirjakeele kujunemisele aitas kaasa piibli tõlkimine ja ilmumine.
4. h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare, hobune, hajameelne, hetk. 5. Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas. 6. ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia. See reegel ei kehti tegijanimes ja liitsõnades: müüja, otsija, värsijalg. 1.2 Kaashäälikuühendi õigekiri Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kastma, kurke, metalne. Kaashäälikuühendi reegel ei kehti järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades: plekkpurk, allkiri, klapptool; 2) kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõnatüvi: modernne, õhkkond; 3) rõhuliidete -gi ja -ki ees: kasski, vurrgi, epohhki; 4) I, m, n, ja r järel kirjutatakse ülipikk s kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, seanss. Võõrsõnade õigekiri: 1. Pikk/ja s kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega: blufib-bluffima, guasid-guasse
................................................................. 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. · Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). ·Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega ·Sulghäälikutel ja f ning s-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri. Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus
Eristatakse algmõistet (üldtunnust) ja eritunnust. 3. Teoreem Teoreemiks nimetatakse mingi lause tõestust matemaatikas varem tuntud tõdede abil. Teoreemi tõestamist nimetatakse teoreemi tõestuse põhjendamist Aktsioomideks nimetatakse varem teada olevaid tõdesid. Teoreemi eelduseks nimetatakse lauset, mis on antud või on teada. Teoreemi väiteks nimetatakse lauset, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. Tähistades teoreemi eeldust tähega p ja väidet tähega q, siis teoreemi üldkuju on p q (lausest p järeldub q) - järeldusmärk 3.Pöördteoreem Pöördlauseks nimetatakse lauset, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel. Kui teoreemi pöördlause on tõene, siis nimetatakse seda pöördteoreemiks. Teoreemist ei olene pöördlause tõesus, see tuleb ise tõestada. Teineteise pöördteoreemid võib kokku võtta sõnadega ,,parajasti siis". Tähistades teoreemi eeldust tähega p ja väidet tähega q, siis võib kirjutada p q (p on
1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste seisvate kehade suhtes. 2. Mida nimetatakse trajektooriks? Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. 3. Kuidas liigitatakse liikumisi trajektoori kuju järgi? a) Sirgjooneliseks b) Kõverjooneliseks 4. Mida nimetatakse teepikkuseks? Teepikkuseks nimetataks trajektoori pikkust,mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.Seda tähistatakse tähega S. 5. Mida näitab ajavahemik? Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemiku märgitakse täheda t. 6. Mida nimetatakse kiiruseks? Kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Kiirust tähistatakse tähega v. Nimetus Kiirus Teepikkus Tähis v s Valem Mõõtühik 1 km; 1m ; 1 km H Mõõtmisvahen Spidomeeter d
valgus paremini. Tumedatelt ja ebatasastelt(mattidelt) peegeldub valgus halvemini. Osa valgusenergiast neeldub, osa valgusest hajub erinevates suundades. Langev kiir - pinnale langeva valgusvihu suund, noolega tähistatud sirgjoon, mis osutab valguse levimise suunas. Peegeldunud kiir - Noolega tähistatud sirgjoon, mis näitab valguse peegeldumise suunda. Langemisnurk - Tähistatakse tähega a(alfa), on nurk Pinna ristsirge ja Langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk Tähistatakse tähega B (beeta), on nurk Pinna ristsirge ja Peegelduva kiire vahel. Peegeldumise reegel nr. 1 Peegeldumisnurk on võrde langemisnurgaga. Peegeldumise reegel nr. 2 Valguskiire levimise suund on pööratav, muutes kiire levimise suuna vastupidiseks jääb kiire tee endiseks. Pilte valguse peegeldumisest Lõpp Aitäh tähelepanu eest!
Silinder Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks. Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega H ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r. Valemeid Silindri täispindala Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalage Sp summa St = Sk +2 Sp Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse korrutisega. Sk = PH Silindri ruumala
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss
kasutuses Linnavalitsus, Magdaleena Haigla, Läbiv suurtäht Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vara Põhikool Suurtäht näitab ainulisust Eesti Pank, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti pank, Eesti üliõpilaste seltsid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Eesti muuseumid, kunstimuuseum Kunstimuuseum Kumu Kumu Riiginimi suure tähega Eesti kroon, Saksa lipp, Vene sõdur Jaapani diplomaat, Kanada Laevastik, Rootsi hümn, Prantsuse Kodanik, Hollandi kodakondsus Konkreetne ajalooline sündmus, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Esisuurtäht Kuues ristisõda, Lahesõda, Oktoobrirevolutsioon, Tartu rahu Ajaloosündmuse nimi kirjuta Suur Pauk, Verine Pühapäev,
Company, mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre'is. Algustäheortograafia 1. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna. Näited: 1) Head tööjõudu on ka Eestis külluses (Delfi) 2) Maailma üks kuulsamaid BASE-hüppajaid hukkus Himaalajas (Delfi) 2. Nädalapäevade, kuude, tähtpäevade ja pühade nimetused kirjutatakse väike tähega. Näited: 1) Osoonoauk on küll kahanenud, kuid 11. septembril laiutas see siiski üle kogu lõunanaba (Õhtuleht -> ilm) 2) Käesoleva aasta jaanuaris müüdi seal 1,16 miljonit autot, mida on aastataguse perioodiga tervelt 24 protsenti vähem. 3. Taimede, loomade ja loomatõugude nimetused kirjutatakse väikse tähega. Näited: 1) TÕELISELT ÕUDNE: Kreeka mägedes rebisid hundid Briti turisti tükkideks (Õhtuleht)
a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ja y, ). Hääldus Kriips () tähe peal märgib pikka täishäälikut: stim (Eestimaa), p (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: ti (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pzõz (põõsas). Punkt O tähel () märgib madalat Õ-häälikut:vn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega. Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust. ndusi
Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga seisavad koma taga. Ja, ning, ehk, ega, või ette koma ei käi. 6) Suur ja väike täht Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed.
erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski) 4) l,m,n,r järel 3. välte korral s 2 tähega, kui ei järgne kaash.(valss)
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks. Massiarv prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid
annaabi.ee 
