Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3 1.2 Sibula toiteväärtused: ...................................................................................... 4 1.3 Sibula tiitrimine:................................................................................................. 4 Harilik pirn................................................................................................................... 4 2.1 Pirni ajaloost:..................................................................................................... 4 2.2 Pirni omadused:..
Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri
·Liigitatakse: Gaasilised põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused põlemine on mittetäielik ja raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri. · Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ·Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta ·Valgud ja süsivesikud on 17mJ/kg kohta ·Rasva on vaja rasvlahustuvate vitamiinide omastamisel. ·Rasva kasutatakse organismi poolt energeetilisel eesmärgil, energeetilise varuainega ja rakukestadega koostises ·Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks
Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile! Joon. Liha, piim Kile! Joon. Juur, tera Kile! Näited: porgand, kapsas 4
o Kõlblik kuni kuupäev o Tootja tervisemärk: EESTI, loa number, EÜ tervisemärgi järgi on võimalik tuvastada loomse toote tootja o Pakkematerjali liigi märgistus o EAN-kood: kodeerimissüsteem, mis koosneb muutuva paksuse ja sammuga püsttriipudest ning mille ülesanne on identifitseerida toode ja võimaldada seda kassas tuvastada koodilugejate e skännerite abil. o Keskmised toiteväärtused 100 g toote kohta. Laboratoorselt määratud või kirjandusest võetud toote rasva-, valgu, niiskuse ja tuhasisaldus, millest ümberarvutuskoefitsiente kasutades saadakse toote energiasisaldus. o Koostis. Koostisesse tuuakse ära kõik toote valmistamisel kasutatud koostisosad kaalu järgi kahanevas järjestuses. Kui koostisosa esineb toidu nimetuses, siis peab selle koguse protsentides välja tooma. Koostisosi, mille
KORDAMISEKS 1. Mis tooteid saame teraviljadest? 2. Mis teraviljad ja teraviljatooted sobivad tsöliaakia all kannatavale kliendile (gluteenikule)? (vajadusel vaata 2.5) 3. Kuidas säilitatakse leivatooteid? 4. Nimeta suuremaid leivatööstusi Eestis. ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart „Teraviljade kasutamine toiduvalmistamisel“. 2. Külastage toiduainete kauplust. A. Valige kolm tervislikku leiva/saiatoodet. B. Pange kirja nende hinnad ja toiteväärtused. C. Võrrelge nende hindasid ja toiteväärtusi. 3.4.2. Köögi- ja puuviljad Köögi- ja puuviljadel on paljud toitained koore all. Sellest tingituna on soovitatav süüa neid eelkõige värskelt. Mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Seepärast tuleks ka mahlade joomise asemel süüa eestimaiseid värskeid puu- ja köögivilju. 49 Köögiviljad
annaabi.ee 
