on pinged peaaegu kogu tõmbetsooni ulatuses saanud võrdseks betooni tõmbetugevusega fct. Edasine koormuse (paindemomendi) suurenemine kutsub ristlõikes esile prao tekkimise. Prao tekkimisel kasvab hüppeliselt armatuuri pinge, 2. staadium. Betoon tõmbetsoonis enam kaasa ei tööta. Kuigi survetsoonis hakkavad arenema plastsed deformatsioonid, võib pingejaotuse lugeda seal praktiliselt lineaarseks. 2.a staadium. Armatuuri pinge saavutab voolavuspiiri fy. Armatuuri sisejõud ja survetsooni resultantjõud enam suureneda ei saa (Ns = Nc). Koormuse suurenemisel armatuur voolab, pragu areneb edasi, survetsooni kõrgus väheneb ja betooni pinge seal suureneb 3. staadium on purunemisstaadium. Survetsooni pinna vähenemise tõttu on betooni pinge praktiliselt kogu survetsooni ulatuses saanud võrdseks survetugevusega fc. Betooni survetsoon puruneb ja konstruktsioon variseb. 22. Normaal-, üle- ja alaarmeeritud ristlõigete määratlus, habras purunemine
Joonis 1.1 1.3. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomen- diga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume (vt. joonis 1.2). Joonis 1.2 Siin ja edaspidi kasutame järgmisi tähiseid: b - ristkülikulise ristlõike laius; h - ristlõike kõrgus: d - ristlõike kasuskõrgus (kaugus tõmbearmatuuri raskuskeskmest kuni ristlõike surutud servani; x - survetsooni kõrgus; As1 - tõmbearmatuuri ristlõikepind; z - sisejõudude õlg. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 28 1. staadium. Väikese koormuse korral tala töötab elastse kahest materjalist liitkonstruktsioonina. Pingejaotus betoonis on lineaarne. Koormuse suurenedes kasvavad nii betooni pinged c kui ka armatuuri pinged s, seejuures hakkavad betooni tõmbetsoonis ilmnema ka plastsed deformat-
3. Abitala dimensioneerimine Koormused: qd = 18 kN/m² * 1,75 m + 0,2 m * 0,3 m * 25 kN/m³ * 1,2 = 33,3 kN/m q d × l 2 33,3 × 6,12 M Sd = = = 112,7 kN × m 11 11 6,1 b eff = 0,2 + = 1,42m 5 kaitsekiht 30 mm d2 = 400 30 10 = 360 mm survetsoon 0,85*fcd *beff *hf *(d2 hf/2) = 0,85*16,7*1,42*100*(36050) = 624,9 kN*m > MSd järelikult survetsooni piir ei ulatu ribisse, jääb plaadi pinda. M Sd 112,7 × 10 6 µ= = = 0,0432 × f cd × b × d 22 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 2 µ < µ c = 0,393 = 1 - 1 - 2 × µ = 0,0442 × × f cd × b × d 2 0,0442 × 0,85 × 16,7 × 1420 × 360 A S1 = = = 943,3mm² f yd 340
Saledus c=15. Mida see tähendab? Kui meie leitud saledus tegur (hef/tef)on suurem kui 15, siis antud juhul peame arvestama roometeguriga. Kui aga väiksem võtame roometeguriks 0 ehk ei arvesta roometeguriga. Tsentrilise ja ekstsentrilise surve olemus, jõudude rakendamise skeemid. Tsentriline surve surve asub keskel, ekstsentriline surve surve asub ääres. Survetsoon elemendi ristlõikes. Kuidas määrame? Survetsooni suurus müüri peal on võrdne koormusi andva elemendi toetuspinna ristlõikega. Seal on ka pinged kõige suuremad. Toetuspinna äärtest hakkab survetsoon 60 kraadi all suurenema ning pinged müüritises vähenevad kuni seina kõrguse keskele (H/2). Survetsooni leidmiseks kaugusel H/2 peame leidma Lef (efektiivse survetsooni pikkuse). Selle leidmiseks kasutame täisnurkse kolmnurga reegleid. Nõtketeguri olemus.
Kandepiirseisundis ohtlikum koormuskombinatsiooniks KK2: Med=179,47 kNm Ned=68,24 kN Ved=40,47 kN Ankrupoldid peavad olema ankurdatud vundamenti! Vundamendi (betooni) arvutustugevus, eeldusel, et järelvalu normtugevus on vähemalt 20% vundamendi betooni tugevusest ja järelvalu paksus ei ületa 0,2 kordset alusplaadi kitsamat mõõdu: Alusplaadi töötava riba laius, kui alusplaadi paksus on . 7.1.1 Alusplaadi kontroll paindele vundamendi survetsooni reaktsioonist Välisjõudude momendi leidmine ankrupoltide suhtes: Survetsooni laius alusplaadi all (lugedes parempoolsest otsast) Betooni reaktsioonist tingitud arvutuslik paindemoment plaadi parempoolse konsoolse osa all (ühiklaiuse kohta), kui survetsoon ei ulatu postiprofiilini: 29 Kandevõime on tagatud! 7.1.2 Ankrupoltide ja alusplaadi kontroll tõmbejõule
Joonis 1.1 1.3. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomen- diga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume (vt. joonis 1.2). Joonis 1.2 Siin ja edaspidi kasutame järgmisi tähiseid: b - ristkülikulise ristlõike laius; h - ristlõike kõrgus: d - ristlõike kasuskõrgus (kaugus tõmbearmatuuri raskuskeskmest kuni ristlõike surutud ser- vani; x - survetsooni kõrgus; As1 - tõmbearmatuuri ristlõikepind; z - sisejõudude õlg. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 28 1. staadium. Väikese koormuse korral tala töötab elastse kahest materjalist liitkonstruktsioonina. Pingejaotus betoonis on lineaarne. Koormuse suurenedes kasvavad nii betooni pinged σc kui ka armatuuri pinged σs, seejuures hakkavad betooni tõmbetsoonis ilmnema ka plastsed deformat-
ahem kui 20mm, kus h on ristl~oike k~orgus. ¨ Uldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ea + e2 = 0 + 0, 002 + 0 = 0, 002m (237) h 0, 3 etot,min = = = 0, 010m etot = 20mm = 0, 020m (238) 30 30 T¨ahistan e0 = etot = 0, 020m Valin aramtuuriks 412A400. Leian esialgse survetsooni k~orguse: N 773, 8 · 103 x= = = 193mm > c · d1 = 0, 667 · 250 = 167mm (239) 0, 8 · · fcd · b 0, 8 · 1, 0 · 16, 7 · 300 Arvutan abiparameetrid As 226 = = = 0, 0030 (240) b · d1 300 · 250
paindemoment maksimaalne. 5.1. Alusplaadi kontroll. Valime plaadi paksuseks 50mm ja vundamendi betooni klassiks C25/30 Töötava riba laius c=t[fy/(3fjM0)]= 50[235/(3x11,1x1,1)]=126mm Moment ankrupoltide telje suhtes: Ma1=MSd+(Nsdxa)=158,2+232,9×0,26=218,8 kNm; Ma2=MSd+(Nsdxa)=251,7+176,1×0,26=297,5 kNm; Teine variant on ohtlikum, seega teeme arvutused selle järgi Suhteline moment: =Ma/(fjBd2)=297,5×106/(11,1×550×5802×10-6)=0,145 Abisuurus =1-(1-2) 0,5=0,157 Survetsooni laius: 17 zb=d=580×0,157=91,3 mm < c1=125 mm Moment alusplaadis, kui zb < c1: mSd=fjzb(c1-0,5zb)= =13,3×91,3×10-3(125-0,5x91,3)=80,4 kNmm/mm; Alusplaadi momendikandevõime mRd=t2fy/(6M0)=502×235×10-3/(6×1,1)=89 kNmm/mm > mSd=48,1 kNmm/mm Kandevõime on tagatud. 5.2. Ankrupoltide dimensioneerimine MSd=251,7 kNm; NSd=80,4 kN Moment ankrupoltide telje suhtes: Ma=MSd+(Nsdxa)=251,7+80,4×0,26=272,6 kNm
17) h ef ek = 0,002 te m . t ef Betoonkivide lõpliku roometeguri arvutusväärtuseks saame EPN-ENV 6.1.1 tabelist 3.9 = 1,0...2,0, Valime = 2,0 (kõige halvema olukorda) ek = 0,002*2,0*4,86*(0,51*0,0160)^(1/2)=0,00176m, emk =0,0160 + 0,00176 = 0,0178 m. < emk,min= 0,05*0,51=0,026 m Sellepärast xm~1,0 Määrame survetsooni pindala: Ristkülikristlõike puhul (2.9) põhjal e Ac = (1 2 )A, t Ac =(1-2*0,0178/0,51)*0,51 = 0,474 m2. Kontrollime ristlõike kandevõimet i ( m ) A c f k NRd = . M NRd = 1,0*0,474*7,096*106/2,0 = 1682x103 N = 1682 kN > NEd= 659 kN. 39% Kandevõime on tagatud Koostas N
Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e- riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia hammaslatt, f,g,h-kooniline ülekanne(f-sirg,g-kald,h-
5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis 6.3.1. Üldist 17 6.3.2. Momendi ja/või pikijõuga koormatud armeeritud müüritise
Lahtine ülekanne-kui võllid on paralleelsed ning pöörlevad samas suunas Ristuva rihmaga -kui võllid on paralleelsed,kuid pöörlevad vastassuunas Poolristuva rihmaga-võllide kiival asetusel Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b
paindemomendist tingitud tõmbejõud aga võetakse vastu ankrupoltidega. Surve ja paindega koormatud postijala puhul tuleb kontrollida o postijala alusplaadi tugevust vundamendi reaktsioonist tingitud painde suhtes; o ankrupoltide kandevõimet; o alusplaadi tugevust ankrupoltide tõmbejõust tingitud painde suhtes; o posti ja alusplaadi vahelist keevisõmblust. 9.3.4.1 Alusplaadi paindekontroll vundamendi survetsooni reaktsioonist Lähtutakse koormuskombinatsioonist, mis tekitab alusplaadi alla suurima survejõu. Tavaliselt on selleks kombinatsioon, kus postis mõjub maksimaalne pikijõud ja sellele vastava koormuskombinatsiooni suurim võimalik paindemoment. Arvutuskäik on järgmine: 1) leitakse moment ankrupoltide telje suhtes M a = N Ed a + M Ed , (9.6) kus a - tõmbele töötavate ankrupoltide telje kaugus posti teljest.
s -- armatuurterase osavarutegur, uk -- armatuuri normatiivne suhteline pikenemine maksimaalse tõmbepinge puhul, Am -- müüritise ristlõikepindala, As -- armatuuri ristlõikepindala, Asl -- pikiarmatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bc -- elemendi survetsooni laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, fbo -- armatuurvarda ankurdusnakketugevus, fbok -- armatuurvarda normatiivne ankurdusnakketugevus, fc -- täitebetooni survetugevus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, fck -- täitebetooni normsurvetugevus, fcv -- täitebetooni nihketugevus, fcvk -- täitebetooni või müüritise normnihketugevus, fp -- pingearmatuuri tõmbetugevus,
kontrollida kolmes tsoonis. esimese grupi kividest tehtud müüritises Üldine tugevus tingimus Nrd kestsängituseta sein on külgdeformatsiooni = Xi(m) * Ac* fk /M > Nsd koormatud koondatud jõuga, takistamine müüritise vertikaalkoormus.Ülemises siis tuleks teatud valemiga pingestamisel. ja alumises tsoonis võrdub Xi kontrollida, et koondatud jõu Vertikaalse =1. Survetsooni pindala Ac all survepinged jääksid deformatsiooniga kaasneb ka =(1-2ei /t)A kus A on vahemikku: fk/M<=c<=1,5 horisontaalne deformatsioon. vaadeldava ristlõike pindala fk/M fk müüritise Selle külgdeformatsiooni ja ei seina alumise ja ülemise normsurvetugevus M takistamine loob külgsurve osa eksenrilisus mis leitakse materjali osavarutegur. vardas ja ruumilise
Survepinge maksimaalse suuruse ja L Joonis 4.18 Pingeepüür talla all, kui ekstentrilisus ületab L/6 28 surutud osa pikkuse saab leida tasakaalu tingimustest (joonis 4.18). Tähistades surutud osa pikkuse Ls saab jõudude tasakaalu tingimusest pmaxLsB/2 = V ( 4.16) Kuna kolmnurkse survetsooni raskuskese peab asuma resultantjõu kohas, saame Ls/3 + e = L/2 Siit Ls = 3(L/2 - e) ( 4.17) ja asetades selle tasakaalu tingimusse, saame pinge serva all 2V pmax = ( 4.18) L
trepp toetub talale, siis tala võib puruneda põikjõust. 5.7 Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Milliste näitajate muutmisega saab mõjutada tala kandevõimet ja jäikust ja kuidas? Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Talad monoliitsed tavaliselt ristkülikulise ristlõikega, monteeritavad erineva kujuga. Talad võivad olla sarrustatud ainult tõmbesarrusega, vähendamaks tala kõrgust asetatakse töötavad vardad ka betooni survetsooni(kuigi konstruktiivne sarrus paigutatakse sinna alati). Tala kõrgus võetakse enamasti 2 tala laiust. Talad sarrustakse piki-ja põikisarrusega. Pikisarrus võtab vastu paindemomendi poolt põhjustatud tõmbejõude, nende ristlõikepind leitakse arvutuse teel. Varraste läbimõõt valitakse tavaliselt 12...28mm. Põikisarruseks on rangid ja ülespöörded. Põikisarruse samm leitakse arvutustega, aga mitte suurem kui 300mm. Talades paigutatakse pikisarrus
annaabi.ee 
