17. Sürrealism Endiste dadaistlike (ja metafüüsiliste kunstnike) seltskonnas Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik Tõstis esimesena mässu Bretoni vastu, visatakse sürrealistide rühmitusest välja, sest hakkab Franco pooldajaks. Kuid saab tuntuimaks! „Mae West“ – Holliwoody näitlejanna. Peitepildid „Mälestuse püsivus“ – vedelad kellad.. „Kodusõja eelaimus“ – 1936 kunstniku õudusunenägu „...
SÜRREALISM · lähtekohaks spontaanne joonistamine · mässumeelse seltskonna juht oli Andre · ''Kaarte paljundamine'' Breton uus suund sürrealism · 20. ja 30. sürrealism oli püüe leida · 1924 avaldas Breton oma arusaama alateadvuse jälgi sürrealismist, võttes eeskujuks Freudi · erines muust maailmast eelkõige omapärase analüüsid süzee poolest · üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri · traditsiooniline maalitehnika kõiki esemeid kaotamine kujutasid realistlikult veristlik · kunsti käsitleti kui elu peaproovina · esemete omavahelised suhted moonutatud · spontaansus ja alateadvus · rõhutatakse ruumi sügavust · sakslane Max Ernst tegi frotaaze (hõõrutud · Giorgio de Chirico veristlik s...
KOOL Sürrealism Referaat Nimi Juhendaja: Nimi Linn 2010 Sürrealism 2 Sürrealism Sisu Sisu................................................................................................................................3 Sürrealism..................................................................................................................4 Max Ernst............................................................................................................... 4 Juan Miro................................................................................................................5 Andre Masson........................................................................................................ 5 Yves Tanguy..................................................................
Sheet1 20. sajandi kunstivoolud iseloomulikud tunnused mõjutajad Lähtekohaks on Cézanne'i looming, säilitab mingil määral loodusliku eriti püüe leida motiivi, kuid nende ainetering on looduses nähtavais piiratud majad, esemeis nende puud, muusikariistad (kindla põhivorme ja Kubism geomeetrilise vormiga objektid) püsivaid struktuure. Futuristid kujutasid rütmikat Filippo Tommaso linnaelu, kaasaegset tööd ja Marinetti artikkel futurism masina liikumise hoogu. ajalehes Rahutus, Värvilaikude paigutust Loomulik jätk ei paista valitsevat mingi ...
SÜRREALISM. I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi kõiki kunstiinimesi. Mõnede rahulolematus ühiskonnaga isegi süvenes. Sõja lõppedes saabusid Pariisi mitmed Zürichi dada liikmed eesotsas rumeenia kirjaniku Tristan Tzaraga. Pariisis kohtusis nad mässumeelse seltskonnaga, mille vaimseks liidriks oli Andre Breton, kes otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele võeti nimeks sürrealism ja 1924. aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inim...
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem d...
Sürrealism / 12/ 12 30 Sürrealism on ü h hil in e a u to m a ti sm , mis ,,puhas psü m u u l v iisil lt v õ i m õ n e l sõnaliselt, kirjaliku m a mõistuse tt e tõ e li s i k ä ik e , il väljendam mõ it a ja a rv e st a m a ta e e ti lisi, kontroll s i k a alutlusi" i m u id se ll et a o li religioosseid võ André Breton Max Ernst The Elephant Celebes. Oil on canvas, 1921. 125.4 x 107.9 cm. Tate Gallery, London. Juan Miro The Tilled Field, 19231924, Solomon R. Guggenheim Museum Andre Masson Automatic Drawing. (1924). Ink on paper, 9 1/4 x 8 1/8" (23.5 x 20.6 cm). Museum of Modern Art, New York. ...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
20 saj alguse kunst 1. Impressionistlikule maalikunstile iseloomulikud jooned (3): 1) püüdis jäädvustada hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid, 2) fotolik kompositsioon, poolikud kehad, 3) pintslitõmbed lühikesed, komakujulised, kontuure välistavad 2. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Nad maalisid olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kaudu, tahtsid jäädvustada valgusefekte. 3. Mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni? Suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. 4. Nimeta mõni tuntud impressionistlik maalikunstnik? Mis oli tema lemmikteema? Claude Monet - maalis loodust, tegi ühest objektist mitu vaadet Edouard Manet kasutas kuulsate autorite töid, tegi kaasaegsemaks Edgar Degas maalis liikumist 5. Mis oli Rodini tuntuim skulpt...
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haigla...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista...
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) ...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
annaabi.ee 
