20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli
ning pilte aborteeritud beebidest. On lihtsalt jube vaadata videosid, kus mõni südametu aborditaja "naudib" lihtsalt, kui tema laps elavalt tükkideks kisutakse ning lugeda artikleid 25-aastastest naistest, kes on oma elu jooksul teinud juba umbes 8 aborti ning ise suhtudes asjasse rahulikult kehitades vaid õlgu ja öeldes, et mis teha - elu on selline. Kuigi aborti peetakse eelkõige naiste teemaks, on Eesti surmakultuuris massiliselt osalised ka mehed. Kas mehed üldse annavad endale aru, mida nad teevad, kui soovitavad oma elukaaslasel teha abort? Kas nad annavad endale aru, et nad kirjutavad alla oma lapse surmaotsusele? Kindlasti ei saa süüdistada raseduses naise hooletust, sest ehk oli hoopis mees hooletu. Mina isiklikult olen abordi poolt täiesti õigustatud tervislikel põhjustel. (väärarengud, tõsised haigused nii emal kui lapsel).
Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43
Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? + KODULUGEMINE 21 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Regilaulu piirkonnad 20 sajandi alguses olid nt kihnu saar, sakala kõrgustiku ümbrus, põhja-eesti rannikuala, haanja kõrgustiku äärne ala. 47
35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta. Eraldumisriitused inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist Vahe- või piiripealsed riitused inimene on kahe staatuse piiril Liitumisriitused inimene võtab uueks positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded 36. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest, selle hirmuäratavaks muutmine; laste eemalehoidmine matustest; surma ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek); tuhastusmatuste levik ja matuserituaalide muutumine. 37. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Lühivormide jaotusse kuuluvad vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused.
tulku kohta; vrd mardus ’surmahaldjas’) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. eraldusriitused – inimese irrutamine eelmisest sotsiaalsest asendist vahe- või piiripealsed riitused – inimene kahe staatuse piiril liitumisriitused – in võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesandega 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? • Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine • Laste eemale hoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse • Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) • Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta
mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas') 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? · Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine · Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise "kolimine" virtuaalkeskkondadesse · Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) · Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta
van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Toimuvad teatud toimingud, kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad). 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja 'internetistumisega', kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri. Mälestamise 'kolimine' internetiavarustesse. See on samuti
millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd. seotud: sünd (katsikud, ristimine, sünnipäevad), täisealiseks saamine (leer, koolilõpetamine); uue kollektiivi liikmeks saamine (rebaste ristimine); pulmad (sh kosjad, poissmeeste ja tüdrukuteõhtud); matused (sh mälestamine). 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surm on tabu, tal pole industriaalühiskonnas kohta. Laste eemalhoidmine matustelt. Surm meedias (mälestamine facebookis aga ka muu kajastamine). Vanasti maeti inimesi linnast välja, nüüd suunduvad inimesed ise linnast välja elama ja surnuaiad saavad osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik. 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule
van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Gennep eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas olevast (sotsiaalsest) staatusest, teine märkis kahe staatuse vahepeal olekut ja kolmas uue positsiooni omandamisega. Näiteid: Pulmad, matused, kooli lõpetamine, katsikud jne. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Inimesed ei oma tihti otsest kontakti surmaga (näiteks lapsi ei võeta matustele kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia, arvutimängude ja filmide, mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime tulla ega sellest rääkida, mälestamine on kolinud virtuaalmaailma (youtube videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus . 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks
sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39
sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39
43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Tänapäeva surmakultuur on muutunud. Kui vanasti oli surm tavaline, igapäevaelu osa, siis nüüd on see muutunud äriks, on tekkinud erinevad matustega ja nende läbiviimisega seotud firmad. Surm on väga suures osas ka meedias. Kui keegi traagiliselt surma saab, tehakse sellest artikkel ja see müüb hästi. Muutunud on ka matusekombestik - tekkinud on tuhastamismatused ning oma lähedasest on võimalik lasta teemant teha. Surma kujutatakse telekas sageli labaselt ning palju
asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine – Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse – Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) – Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 53. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm
Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) Ruum on struktureeritud Sakraalne + profaanne kosmos & kaos – kord (ilma kord) ja sassis olek Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi Viimane RISTISÕDA Afganistaanis ja Iraagis pähe määritavad hilis valgustusajastu mõtete pähe määrimine JÕUGA. “Maailma taasloomine” surmakultuuris Vepsa naine oma meest rituaalselt äratamas temaga suhtlemiseks. Itkemine – rituaalne nutmine, suhtluseks elava ja surnu vahel. (Arvatakse, et surnud mõistavad ainult itke keelt ja suhtlevad elavatega unenägude kaudu.) Pühakojad kui kõiksuse mudelid Skraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (Mircea Eliade) Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine) Pühad kui rituaalide toimetamise aeg Jumalik taasloomise kogemine sel ajal
tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) · Ruum on struktureeritud Sakraalne + profaanne kosmos & kaos kord (ilma kord) ja sassis olek · Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega · Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi Viimane RISTISÕDA Afganistaanis ja Iraagis pähe määritavad hilis valgustusajastu mõtete pähe määrimine JÕUGA. "Maailma taasloomine" surmakultuuris Vepsa naine oma meest rituaalselt äratamas temaga suhtlemiseks. Itkemine rituaalne nutmine, suhtluseks elava ja surnu vahel. (Arvatakse, et surnud mõistavad ainult itke keelt ja suhtlevad elavatega unenägude kaudu.) Pühakojad kui kõiksuse mudelid Skraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (Mircea Eliade) · Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine) · Pühad kui rituaalide toimetamise aeg · Jumalik taasloomise kogemine sel ajal
annaabi.ee 
