välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb ajaliseks ja ruumiliseks 38. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine NK-ses? = rütmi omandamine
Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine
2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis? 2) Mis on esmasuriin ja kui palju teda tekib? 3) Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: ....... 4) Kõrvalkilpnäärme hormoonide ülesandeks on ..... 5) Insuliin, reguleerib ...... . Tema puudusel tekib ........ 6) Mis on hallollus? 7) Mis on refleksikaar? 8) Pidurduse liigid ....... 9) Erutuse edasiandjaks sünapsis on .......
1. Erutussünapside kaudu- närvirakku saabub ühel ajal mitu · Unehäired erutussignaali. Neuronis toimub ühel ajal nende · Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid, valuaistingud · Emotsionaalne lamenemine 2. Pidurdussünapside kaudu- närvirakku saabub võrdselt ühel · Sisenäärmete talituste muutumine ajal erutus- ja pidurdussignaale. Neuron impulssi ei edasta.
omandamine; erutuse irradiatsioon; närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus); jälgnähud KNS- s, järeltoime; muutuste säilitamine jälgede näol. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaator. 23. Närvikeskused - Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuidas see jaguneb? Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: ajaline summatsioon - ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. ruumiline summatsioon: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Nähtus, kus keskusesse
3. Organismi vastav funktsionaalne sisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest 43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator 45. NÄRVIKESKUSED: Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE: Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: AJALINE SUMMATSIOON: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES:
Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel · reflekrootne funktsioon (informatsioon naha, liigutusaparaadi, veresoonte, seedetrakti, erituse,
Trepifenomen seisneb üksikkontraktsiooni jõu järkjärgulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. Teetanuse järgne potenseerumine seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemises vahetult peale lühiajalist teetaanilist kontraktsiooni. Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik Motoorne ühik on närvi-lihasaparaadi põhiliseks morfofunktionaalseks elemendiks, mille moodustavad alfamotoneuron koos innerveeritava lihaskiududega.
TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon.
Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt erutussignaali pidurdavaid ja erutavaid signaale Neuronis toimub ühel ajal nende Neuron impulssi ei edasta ja tekib elektriimpulsside summeerumine postsünaptiline pidurdus Summeerunud elektriimpulsid loovad Värviimpulssi ei teki suurema postsünaptilise potentsiaali, mis N: valuvaigisti blokeerib närviülekande vallandab närviimpulsi valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi N: ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusel vallandub 8
ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused, neurasteenia, üldine nõrkus, väsimus, kontsentreerumisraskused, nägemis- ja kuulmiskaotus, treemor (värin), kooma ning lõpuks surm. 5.6.2 Krooniline mürgistus Krooniline mürgistus areneb siis, kui organismis järk-järgult koguneb mürk ise (materiaalne kumulatsioon) või toimub esialgu tähtsusetute mürgist tingitud muutuste järk-järguline summeerumine (funktsionaalne kumulatsioon). Sagedamini kroonilise mürgistuse on põhjuseks funktsionaalne kumulatsioon. Metallide puhul on kroonilise mürgistuse põhjuseks tavaliselt materiaalne kumulatsioon, kuigi lisaks on ka funktsionaalne. Üldiselt on kroonilise mürgistuse tunnusteks tasakaaluhäired, värisemine, arusaamatu-seosetu jutt, unetus, higistamine, vaimne küündimatus. Elavhõbeda aurud. Põhiliselt toimib kesknärvisüsteemile. Varajased sümptomid on mittespetsiifilised
• Erutuse ühesuunaline juhtivus – aferentselt närvilt eferentsele • Erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus • Rütmi omandamine • Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus – kehaliselt aktiivsemal inimesel närvikeskused aktiivsemad) • Jälgnähud KNS-s. Järeltoime. – närvikeskusesse jõudnud impulss ei kao ära, vaid jätab jälje. Mida rohkem jälgi, seda parem mälu. • Muutuste säilitamine jälgede näol • Erutuse summeerumine - 24 • Erutuse rütmi transformeerimine - 25 • Erutuse irradiatsioon -26 24.Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine – mitme sama- või erilaadse erutuse liitumine ja seeläbi erutuse tugevnemine • Ajaline – erutused kulgevad sama teed pidi ajaliste vahedega ja summeeruvad üksteisele järele jõudes • Ruumiline – erutused kulgevad erinevaid närve pidi ja saavad kokku ühes punktis 25
- mis toimub erinevate alusfaktorite interaktsiooni korral? Vaatamata põhjuste keerukusele on siiski võimalik anda prognostilisi hinnanguid vägivaldsusriski tõusu või vähenemise kohta. Kuritegevus esinemissageduses on leitud kõikumisi suurte ajavahemike lõikes Need kõikumised on erinevates riikides ja ka sama riigi erinevates piirkondades toimunud erinevatel aegadel Põhjused on ebaselged Üheks hüpoteesiks on ealiste "vägivallamaksimumide" summeerumine 7 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis Mõiste "psüühikahäire" sisu on on psühholoogias ja õiguses oluliselt erinev, sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja ekspertidena kaasata.
ajukoore piirkondadesse. Sellepärast üks ajustruktuur võib sisaldada mitmete funktsionaalsete süsteemide komponente. Igal tasemel toimub informatsiooni transformatsioon ja ühe tasandi väljund funktsionaalses süsteemis on sama, milline oli sisend. Informatsioon võib võimenduda või nõrgeneda süsteemi ühel kindlal tasandil sõltuvalt looma virgeoleku tasemest. Igal tasemel saavad neuronid sisendi tuhandetest presünaptilistest närvirakkudest, nende mõjude summeerumine on faktoriks, mis juhib neuroni väljundit järgmisele tasemele. Ümberlülitustuumad sisaldavad tavaliselt väga erinevat tüüpi närvirakke, kusjuures kaks neist on iseäranis olulised. Lokaalsed interneuronid, mõjustavad erutus- või pidurdusmehhanismide kaudu lokaalseid protsesse. Ülekaalus on siin pidurdavad mõjud naaberrakkudele. Projektsioonineuronid, need kannavad informatsiooni siit välja, kas teistele tuumadele või siis ajukoorde
TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon.
tingimustes.TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise (liitumise) tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg ona väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastufaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilit (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon
annaabi.ee 
