Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Tuultolmleja. Vili Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. TÄIENDAV INFO Eestikeelne Hall lepp nimi Ladinakeeln Alnus incana (L.) Moench e nimi Rahvapäras valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp ed nimed Süstemaatili Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. ne kuuluvus
*rabas *seemnes 1 idul hmänd,hkuusk,kadakas *köögiv-kapsas,kaalikas, *happeline pinnas *narmsjuurestik sisset palseemt: redis,naeris (aeroobsed bakt ei lagunda *enamasti sulgroodsed lehis,elupuu,nulg, *umbrohud-sinepid, org massi huumuseks) või sõrmroodsed ebatsuuga,mägimänd rõikad,tõlkjas kasut inimese poolt: *juhtkimbud varres *sööda/õlit-sööda
Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Toomingalehed Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Toomingavili Toominga vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad
Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Vili Pikkus kuni 1,8 cm. Valmivad augusti lõpul või septembris, kuni 5-kaupa kobaras. Seemneaastad 3...5 a. järel. Äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas Leht veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Pruunikashall, sile vars. Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni Vars 25 cm. Pungad sageli rohekad, harvem punakad, servas ripsmeliste karvadega, veidi lapikud. Maa-alune osa Juurestik on hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti
Perekonnas on umbes 60 liiki ja sorte üle 400. On maailma üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi, mida tänapäeval kasvatatakse kogu maailma troopilistes piirkondades. Banaan on kultuuristatud juba üle 3000 aasta tagasi, Aleksander Suur õppis banaani tundma 300 a e. Kr. Indias. Eurooplaste toidulauale jõudis banaan aga alles1885 aastal. Kuigi on tegemist väga suurekasvulise taimega-- suurimad võivad küündida kuni 15 meetri kõrguseni -- on banaan siiski rohttaim. Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad.Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti, kasvuhoonetaimedel on lehed terved. Lehetuped moodustavad tugeva ebavarre, mille pärast peetakse banaani sageli ekslikult puuks. Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole
möödunudaastasel võrsel. Lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis ja mai algul. Putuktolmleja. Vili: Marjataolised luuviljad, punased, kinnituvad otse võrsele. Hernesuurused, ovaalsed. Valmivad septembris. Leht: Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu. Noorelt servast ripsmelised, mujalt paljad. Lühikese rootsuga. Pikkus kuni 10 cm, laius 1...2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Värvuselt hallikasrohelised. Paljunemine: Looduses paljuneb seemnetega ja
paremini nad talvituvad ning seda suurem on loodetav saak järgmisel aastal. Vaarika varred taluvad hästi püsivat külma, muutuvad aga külmaõrnaks talviste sulade järel. Lehed Vaarika lehed on vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega , 12 -20 cm pikad. Lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, ümara või südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga. Pealt tumerohelised, alt peaaegu valged, viltjate karvadega. Varrele kinnituvad vahelduva rootsu abil. Lehekesed on sulgroodsed. Noorena on lehed kokkupandud. Foto 1. Vaarika lehed Foto 2. Vaarika lehe serv Õisik ja õis Vaarikas õitseb juunis. Õied on vaarikal valged, väikesed ja tagasihoidlikult longus, mõlemasoolised see tähendab, et õitel on nii tolmukad kui ka emakas. Õiekate kaheli. Kroonlehed kitsad, asuvad hõredates väikestes kobarates
alusega ja kahelisaagja servaga; punaka emakasuudme niitjad Põhja-Ameerika. säsikiires. leherootsul sageli näärmekarvad. kimbud; Õitsemine toimub varakevadel, sarapuud on tuultolmlejad. Lihtlehed sulgroodsed, lühikese Ühesoolised õied koondunud rootsuga. Ümarad abilehed varisevad püstisesse või poolpüstistesse Põhjala polaaraladelt Puit on hajulisooneline, lülipuiduline,
ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cotoneaster_lucidus_l%C3%A4ikiv_tuhkpuu.html. 20.09.2013. Seemnemaailm. Läikiv tuhkpuu cotoneaster lucidus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6675. 20.09.2013. 3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: verev kontpuu (Cornus sanguinea) (joon. 71, joon.72) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-400 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas. Lehed: laimunajad, ovaalsed või ümarad, sulgroodsed, teravatipulised, terveservalised lihtlehed. Kinnituvad vastakuti. Pealt rohelised, läiketa, alt helerohelised, väheste karvadega. Lehtede pikkus 5-10 cm, laius 3-7 cm. Õied või õisikud: korrapäraselt neljatised. Tuhmvalged, raolised, läbimõõt umbes 1 cm. Koondunud suurtesse tipmistesse kännastesse. Õitseb mai lõpul või juuni algul, pärast lehtimist. Mõnikord õitseb sügisel teist korda. Liigi eritunnused: punaste võrsete tõttu talvel väga efektne. Külmakindel.
Hea, kui juba külvikast on tavalisest pikeerkastist sügavam. Seemneid võib külvata ka sügisel peenrasse. Kasvukohana eelistavad päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbilaskva ning viljaka ja parasniiske pinnasega paika. 16. Kurereha Kurereha ei ole siiani saanud pooltki seda tähelepanu, mida väärivad. Mitmed neist on vähese hoolitsusega leppivad loodustaimed, millele võiks aias mitmekülgset kasutust leida. Nende lehed on enamasti karvased, sõrmroodsed, harvemini sulgroodsed. Sinised kuni punakaslillad õied on viietised, lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 13 liiki. Kurereha ehk geraaniumi ei tohi segamini ajada Lõuna-Aafrikast pärit poti- ja peenralillena tuntud pelargooniga, mida mõnikord ekslikult samuti geraaniumiks kutsutakse. Kurerehad on pikaealised talvekindlad vähenõudlikud püsikud ja neid on lihtne kasvatada. Kurerehad eelistavd päikeselist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast
Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2- 6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude abil
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_lodjapuu.html http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/harilik-lodjapuu- roseum/?category=147&panel=2 3.12 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb
Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kookospalm, datlipalm, saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm Selts ingverilaadsed – Zingiberales Kaheksa sugukonda – alati risoomiga, lehed sulgroodsed, suured, rootsulised, kahes reas, õied värvikates õisikutes Tuntumad sugukonnad: ingverilised banaanilised paradiisilinnulillelised kannalised Selts kõrreliselaadsed – Poales Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti redutseerunud ja koondunud keerukatesse liitõisikutesse 12 sugukonda, meile olulisemad on: bromeelialised jõgitakjalised hundinuialised loalised lõikheinalised
4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad. Banaan on üheiduleheline. Banaani sulgroodsed lehed narmastuvad kergesti tuules. Banaani kobaras, mis kaalub kuni 30 kg, on 100-300 vilja. Kobara roots on käsivarre jämedune. Vili on piklik kauna välimusega mari. Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 grammi ja sisaldub rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kultuurbanaanide viljad on suuremad ega sisalda seemneid. Ka mõne loodusliku liigi viljad on söödavad. Pärast ainsa viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb, sest on oma bioloogilise ülesande täitnud
Eestis sage. 2. Suurus: Mitmeaastane heitlehine rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas. Kõrgus kuni 8 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Tüve koor sile, mustjas. Noored võrsed hele- või hallikaspruunid, heledate pragudega. 4. Lehed ja pungad: Pungad kattesoomusteta, siidjate karvakestega. Vahelduvalt kinnitunud, terveservalised, äraspidi munajad või elliptilised rootsuga lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile. 5. Õied ja viljad: Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine. 6. Kasvunõuded: Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka
HARILIK TOOMINGAS Lühiiseloomustus Toomingas (Padus avium) (joonis 16) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Joonis 16. Harilik toomingas (Padus avium)
õunapuud). 5. Padus avium - perekond Toomingas 5.1 Kirjeldus Toomingas (Padus avium) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude abil
Joonis 5. Harilik toomingas. http://pilt.delfi.ee/en/show_original/9185133/ Iseloomustus Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude abil.
kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal. Perekond valgepöök (Carpinus L.) [kárpinus] Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega ühekojalised, ühesuguliste õitega tuultolmlejad puud, harvem kõrgemad põõsad. Tüvekoor sile, hallikas, võra tihe ja üsna kitsas. Lehed enamasti teravalt kahelisaagja servaga paljude roodudega sulgroodsed lihtlehed. Õied urbadena. Isasõied moodustuvad eelmisel aastal, emasõied arenevad noorte võrsete tipus üheaegselt lehtede puhkemisega. Vili on puitunud üheseemneline pähklike ja asetseb kattelehe alusel, viljad rippuvad kobarad. Valgepöögid on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad. Väldivad kasvualadena soid ja happelisi muldi. Liigid annavad rohkelt kännuvõsu. Puit on hajulisooneline,
Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal. Perekond valgepöök (Carpinus L.) Carpinuseks nimetasid valgepööki juba antiikteadlased, Plinius jt. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega ühekojalised, ühesuguliste õitega tuultolmlejad puud, harvem kõrgemad põõsad. Tüvekoor sile, hallikas, võra tihe ja üsna kitsas. Lehed enamasti teravalt kahelisaagja servaga paljude roodudega sulgroodsed lihtlehed. Õied urbadena. Isasõied moodustuvad eelmisel aastal, emasõied arenevad noorte võrsete tipus üheaegselt lehtede puhkemisega. Vili on puitunud üheseemneline pähklike ja asetseb kattelehe alusel, viljad rippuvad kobarad. Valgepöögid on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad. Väldivad kasvualadena soid ja happelisi muldi. Liigid annavad rohkelt kännuvõsu. Puit on hajulisooneline, hele, raske ja vastupidav,
annaabi.ee 
