Sulaaeg Eesti NSV-s J. Stalini surmale järgnes NSV liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses?
Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas. Kehtis põhimõte, et enne rahuldatakse esmavajadused ja siis ülejäänud suunati liidufondi. Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas vägivalla heastamine. 1965.aastal toimus Ungari ülestõusu mahasurumine, Eestil kadus lootus saada abi Läänest. Stalini valitsemise ajal oli riik teistest eraldatud, maailmast informatsiooni saamine oli äär- miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast.
Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine,
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust
25.märtsil 1949 algas Eesti ajaloo suurim küüditamine - märtsiküüditamine. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 inimese, enamasti naised ja lapsed. Selline tegu raputas ja hirmutas korralikult Eesti rahvast, kuna enne märstsiküüditamist olid kolhoosis 2% eestlastest, kuid peale küüdidamist üle 90% eestlastest. Peale Stalini surma algas aga nn sulaaeg, mille tunnusjoonteks olid jõhkra vägivalla kadumine ja senise vägivalla heastamine. Peale sulaaega enam küüditamisi ei toimunud, kuid inimesi vahel ikka arreteeriti või tapeti, aga see aastatega järjest vähenes. 1944-1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus - metsavendlus. Inimesi oli metsades ligikaudu 30 000, kes võitlesid NSVL režiimi vastu. 50-ndate alguseks suutis Nõukogude võim metsavendluse lõpuks maha suruda, kuid mõlemal poolel oli palju ohvreid. Režiimile vastupanu osutasid ka põrandaalused noorteorganisatsioonid, kuhu kuulusid enamasti õpilased
sealne ülejääk suunatakse fondidesse, olukord muutus siis kui võimule tuli L. Breznev, kes suurendas koguseid mida pidi liidufondile eraldama. Sulaaja algus J. Stalini surmale järgnes nn sulaaeg. Aktiivselt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria, kelle rahvuspoliitika mõjutas ka Eestit. Sisemine vägivald vähenes ja juhtivatele ametitele hakati edutama ka kohalikku kaadrit. See kestis ainult 1953. aastani, mil L. Beria arreteeriti. Sulaaega iseloomustas rehabiliteerimine ehk osalise vägivalla heastamine. Eesti NSV-s tähendas see eelkõige natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime osalist taastamist. Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal mattis maha Eesti lootused vabaneda Nõukogude okupatsioonist. Side läänemaailmaga J. Stalini aeg oli Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Peamiseks infoallikas muus maailmas toimuvast olid välisraadiojaamad, esimeseks selliseks oli Ameerika Hääl.
See lükkas nõugkogude kokkuvarisemine edasi.. Stagnatsiooni ajal süvenes ka tsentraliseeritus. Ja seisakut süvendas ka see velle et Riigi majadnusjuhid ei teadnud majandusest midagi. Süveneb varimajadnus. algab letialune müük. Tutvused muutuvad oluliseks. Nomenklatuur saab suured eelised (parteilised): oma poed, puhkekuurortid jne. Enneolematu korruptsioon ja lokkav varimajandus. Sagnatsiooni ajal levib Dissidentlus ehk teisitimõtlemine, kuna pärast sulaaega arvati et vaimuelu vaba areng jätkub.. kuid tutkit. Dissidendid levitavad tsensuurist hoolimatta (tsensuurministeerium oli Glavlit) oma käsitsi paljundatud kultuuriväljaandeid. Selle vältimiseks võttis Glavlit paljundusmasinad oma kontrolli alla, aga see ei takistanud käsitis paljudamist. Tuntumad dissidendid olid Aleksander Soldzenitsen ja Andrei Sahharov (need olid venemaal). Kuna tegemist oli väga kuulsate välismaal tuntud inimestega, siis seetõttu ei saadud neid
ei lubatud asuda elama oma kolhoosidele ja sovhoosidele suurem kodukohta. Raskusi oli ka endale sõnaõigus plaanide koostamisel, sobiva erialase töökoha leidmisega. 1956. aastal aga soovitati kolhoosidel oma põhikirja täiendada vastavalt Põllumajandus kohalikele oludele. Seda võimalust kasutasid eranditult kõik Eesti Sulaaega tervikuna võib pidada kolhoosid. 1955. aastal suunas EKP majandusliku edasimineku üle 300 inseneri, töölise ja teenistuja perioodiks. Selles oli oma osa alalisele tööle kolhoosidesse nende psühholoogilise kliima mahenemisel. paremaks juhtimiseks, mis vastas Kui Stalini ajal oli majanduses täielikult leninlikule dogmale lin- juhtivatel kohtadel töötanud inimesi naproletariaadi juhtivast osast
rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Tõepärase informatsiooni saamine välismaailmast osutus tõeliselt raskeks. Peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad. Osaliselt hakkad
esmalt rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. 1950. aastate teisel poolel liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestele optimismi
aasta XV üldlaulupeolt Tallinnas, mis peeti vastvalminud laululaval, Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" oli 23 kavast välja jäetud, kuid koorid võtsid selle omal algatusel üles. See oli selge sõnum, et rahvas pole unustanud kaotatud vabadust. Õie Vesik meenutab: ,,Laulupeod olid au sees. Kohale sõideti ka lahtiste veoautodega. " [Lisa 1:5:2] Luule Sakk meenutab sulaaega: "1950. aastate II poolel ei olnud vene võimu surve enam nii suur. Noore inimese jaoks ei olnud probleeme, mida poleks saanud lahendada. Isegi ülikooli võeti mind sisse. Mulle jäi õhuhäiretest komme igal õhtul riided korralikult valmis panna, et saaks need kiiresti selga. See ema õpetus on siiani veres. " [Lisa 1:5] 24 KOKKUVÕTE
kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik. 1956 Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused vabaneda Lääne abil Nõukogude okupatsioonist. 1961 Kriis Euroopas, Berliini müüri ehitamine, Euroopa lõhestatus 1962 Võimalus 3.ms puhkemiseks Kuuba kriis J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium maailmast nn raudse eesriidega eraldatud.
Oktoobrirevolutsiooni juurde (ideoloogiliste keerukam), siis on juba kirjutamisaeg muutunud (1960. aastal tuli III osa). Nii proosa kui ka draama näidete puhul hakkab teatav humanistlik toon läbi lööma nii palju kui see läbi lüüa sai. Hakkab sageli läbi lööma rannakirjanduse vormis. Suured kahtlused proosa puhul, et Hint 30ndate rannaproosa toob 50ndatesse aastatesse kaasa. Mingisugune mälgulik kogemus. Rudolf Sirge 1956 "Maa ja rahvas" hakkab märkima üleminekut stalinismist sulaaega. On ilmne, et Sirge teeb julgemaid samme, kui teised: pärast sõda on Sirge esimene, kes mainib ilukirjanduslikus tekstis küüditamist. Eks ta käsitleb seda n-ö õigest vaatepunktist, aga et ta nii õrna teemaga rinda pistab, on tähelepanuväärne. Ja Sirge suudab 50- 60ndatel kujundada välja osava piiri peal laveeriva rolli. Smuul, Hint ja Sirge satuvad eri positsiooni loomingus. Luule puhul on selge, et kaks keskset autorit on J. Smuul ja D. Vaarandi.
annaabi.ee 
