Tubakas ja alkohol Referaat Marta Dubova ja Polina Ossipova. 5.a klass Suitsetamine Suitsetamine on mingi aine, tavaliselt tubaka või kanepi põletamisel tekkiva suitsu sissehingamine ja väljapuhumine. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, piibuga ja vesipiibuga. Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga. Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel lan...
hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva 6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris.
C vitamiin OMADUSED: · tugevdab organismi, tõrjudes välja külmetushaiguste tekitajaid · kaitseb spermatosoide ja osaleb suguhormoonide tekkes · tõstab tuju, parandab enesetunnet · parandab veresoonte tööd, hävitab vananemist põhjustavaid vabu radikaale, võitleb südamehaiguste, vähi ja rakukahjustuste vastu · on äärmiselt vajalik suitsetajale, kes peab saama päevas kaks korda rohkem seda vitamiini kui mittesuitsetaja · soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd · võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. KUST SAAB: · Mustad sõstrad · Kibuvits · Paprika · Lehtkapsas · Mädarõigas · Tsitrused VAEGUS: · Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed
hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Kokkuvõtte 1.Suitsetamine on tervisele kahjulik ning põhjustab väga palju haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. 3. Suitsetamine on sõltuvushaigus, tubaka või mõne muu mõjuaine tarbimine sissehingatava suitsuna. 4. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. 5. Päris palju on suitsetamist mõjutanud sõprade eeskuju, närvilisus või mõni muu tegur. 6
ja vabastav tegevus. Suitsetajat on kujutatud reklaamides eduka, seksapiilse ja heas vormis oleva inimesena, mis olulisel määral mõjutab näiteks tüdrukute ja naiste suitsetamist, kuna nad usuvad, et suitsetamine aitab hoida kehakaalu kontrolli all ning enesehinnangut tõsta. Aga miks öelda ei ? Suitsetades ei rikuta ainult enda tervist, vaid ka sõprdade ja lähedaste tervist, kes peavad samuti seda tubakasuitsu sisse hingama. Mittesuitsetaja kops on tundlikum, kuna tal puudul suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule. Europpas sureb hinnanguliselt 72 000 inimest aastas kaudse suitsetamise tõttu. Tubakas tabab iga teise kasutaja ja maailmas sureb iga 6 sekundi järel tubaka tarbimise tõttu inimene. Ja lihtsamad põhjused: Suitsuhais on vastik, suitsetamine teeb hambad kollaseks, toob kaasa probleeme sõprade ja vanematega, ja suitsetavad poisid ei meeldi paljudele tüdrukutele ja vastupidi, tekitab sõltuvust. Miks veel öelda ei!
See sisaldab 30-45 % tubaka põlemisel tekkivast ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lendlevat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakest ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Oluline on teada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajale puudub suitsetajale omane kohanemine tubakale. Tänan ma ei suitseta Ettevalmistus suitsust loobumiseks. Olete jõudnud endas selgusele, millised on mittesuitseja eelised. Olete teinud kindlaks põhjused miks te suitsetate Olete jõudnud selgusele et loobute suitsetamisest. Oma soovist teatage ka lähedastele, sõpradele ja kolleegidele, nii leiate endale toetajaid. Määrake päev millal loobute sigarettidest. Visake ära kõik tuhatoosid, avamata sigaretipakid ja tulemasinad.
( 7 ) Suitsetamine kui standard Mind on huvitanud üks küsimus kauplustes käies millal suitsetamine muutus kassaterminaalide jaoks standardiks? Miks on nii, et mul polegi valida mitte ühtegi suuremat kauplust, kus mulle suitse näkku ei lööda kassas maksmise ajal? ( 8 ) Ma mõistan täielikult kaupluste, kui äriühingute turunduslikku mõtteviisi siinkohal sigarette pole ju kellelgi vaja ja seepärast tuleb neid igale suitsetajale veel sellel viimasel hetkel meelde tuletada, et sa seda kallist hobi ikkagi ei unustaks. Ma olen näinud väga tihti, et inimene otsib juba rahakotist raha kauba eest maksmiseks ja siis viimasel hetkel meenub, et ahjaa, sigarette võiks ka osta, ning võtab paki või paar pea kohalt ja asetab samuti lindile. ( 8 ) Ühesõnaga mina sooviks endale letti kaupluses, kus ei oleks suitsud mul näo ees kui
suhtes), seksism(eelarvamus+poliitika teatud suu suhtes), diskrimineerimine. Eelarvamus erineb stereotüübist hinnangulise komponendi poolest. Auditooriumi hoiakud Avalik esinemine. Kõne pidaja suhtes on hoiakud. Vastavalt auditooriumi liigile: 1. neutraalne - Kõneleja peaks huumorit kasutama, uut infot tooma. 2. vaenulik – Kõneleja peaks paluma audit liikmetel arvamusi ja suhtumisi sväljendama. Paluma neil mõelda selle teema üle. Ära anna neile kinnitavat tegustsemissuunda. Nt suitsetajale selle kahjulikkusest rääkimine – ei anna talle konkreetset asj amid akuida speab teha. Palub erinevate lahendusteed eüle mõelda. Teine viis on üldist tausta kasutades, rühutada küsimusi mille suditoorium ja kõõneleja on ühel nõul või ühised eesmärgid, ühised teemad. 3. pooldav – kasuks tulevad tekkivad emotsioonid. Seda peetaksegi põhjendsuseks. Visualiseeritakse. Antakse neile ülesanne veenda teisi auditooriumis. Olemus Tekkimine Püsimine/muutmine
Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 3045% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . Mida sisaldab sigarett? Suitsetamise mõju organismile Süda ja Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see veereringeelundid põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin kopsud põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede
Passiivne suitsetamine On igaühele teadav, et suitsetajad ei tapa oma halva harjumusega ainult ennast, vaid tapavad ka oma ümber olevaid inimesi. Passiivne e kaudne suitsetamine ei ole otseselt suitsetamine, see on teiste sigaretti suitsu hingamine. Tundub, et see ei tekita halva, aga tegelikult kaudse suitsetamise tagajärjed on ka halvad ja ohtlikud. Passiivne suitsetamine on tervisele sama kahjulik (või isegi kahjulikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane immuunsus) kui suitsetamine ning suures osas on ka tervisehädad samad Pidevalt suitsetades kaudselt, tagajärjed saavad olla: tõuseb oluliselt risk haigestuda kopsuvähki suureneb risk haigestuda vähktõppe suureneb risk haigestuda südamehaigustesse suureneb risk nurisünnituseks või lapse väärarenguks
Tavaliselt hakatakse suitsetama enne 20. eluaastat. On välja selgitatud, et suitsetavate vanemate lastel on 50 korda suurem võimalus ise suitsetama hakata. Suitsetamise kaudu tuntakse end rohkem iseseisva ja täiskasvanuna. Ka reklaam on tugevaks mõjuteguriks, sest seal esitatakse sigarettide endi kohta väga vähe fakte, kuid näidatakse meeldivaid situatsioone seoses suitsetamisega. Suitsetamine annab suitsetajale niiöelda võimaluse lõõgastuda ja stressi maandada. Samal ajal on stressivalmidus suitsetajatel palju suurem kui mittesuitsetajatel.(psühhiaatria, autorit pole) 2.Suitsetamise kahjulikkus Suitsetamine mõjub nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Suitsetamise mõjust räägitakse tavaliselt seoses füüsiliste muutustega, sest see on enam levinud. Vaimsele tervisele avaldatav mõju on inimestel üsnagi erinev ning seetõttu peetakse suitsetamist rohkem kahjulikuks tervisele.
ümbritsetavatele inimestele. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot, suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Suitsetamisega kaasnevad paljud haigused. Kõige rohkem teada olev haigus on kopsuvähk ja viljatus. Miks siis ikkagi harjutakse organismi vastu võtma seda mürki? põhjustest.. Suitsetamine on tervisele kahjulik ning põhjustab väga palju haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. Alkoholi kõrval kuulub tubakas meie ühiskonnast levinumate legaalsete uimastite hulka. Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab uus liik "sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni
sinna isegi siis, kui füüsiline sõltuvus nikotiinist on kadunud. Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad. Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem mittesuitsetamise headele külgedele, milleks on siis parem tervis, rohkem raha ja paranenud maitsetundlikus. Kui ravi on läbi saanud, siis soovitatakse patsiendil mõne päeva jooksul suitsetamise soovi vallandavaid tegureid vältida ja samuti ka ei soovitata olla suitsetajate seltskonnas, siis ei teki samuti ka kiusatust sõbraga koos ,, vaid üks sigaret" suitsetada. Lühikese aja jooksul suudab patsient taas normaalse elu juurde
ainetest. Kuna suurem osa tekkinud ainetest asuvad kõrvalvoos, hingab passiivne suitsetaja aktiivse suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähki tekitavaid ühendeid kui suitsetaja ise. Kõrvalvoog on mittesuitsetajale peamine ohuallikas. Tubakasuitsu kõrvalvoos on ümardatult neli korda rohkem tõrva, seitse korda rohkem vingugaasi ja seitse korda rohkem nikotiini kui peavoos. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Lisaks sellele puudub mittesuitsetajal suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule, mis tähendab, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast oluliselt tundlikum. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsust viidud teatud ärritusseisundisse, mis ei lase ''sigaretikeemial'' väga kahjulikult mõjuda. Samuti satub aktiivse suitsetaja kehasse kahjustavaid aineid vähem ka sigaretifiltri tõttu. Samas ruumis oleval mittesuitsetajal, kus on suitsetatud või suitsetatakse, sellist
välja selgitada, kui suur on suitsetamise populaarsus meie kooli põhikooliastmes. Vasta sellele samale lehele valikvastusteks jäetud kohtadesse. Vastamiseks tõmba ring ümber sulle sobiva vastusevariandi. 1. Kas sa suitsetad või ei? Kui jah, siis miks ja kui palju?Jah/Ei............................................................................................................................ SUITSETAJALE MITTESUITSETAJALE 2. Kas suitsetamine on mingil määral 2. Kui paljud sinu suhtlusringkonnast mõjutanud sinu suhteid vanematega? Kui suitsetavad? Enamus/vähesed/mitte keegi jah, siis kuidas? Jah/Ei 3. Kas sa oled teadlik kõigist .....................................................
kauplemisvõimaluse lisandumine avalikule suitsetamisnormile n viib küll alati sama ja seega üldjuhul normist hälbiva optimaalse suitsetamistasemeni, milleks antud juhul on 1 pakk. See tagab ka alati sama ja maksimaalse summaarse kasu (120). Seega kehtib Coase poolt tuvastatud allokatiivse lõpptulemuse sõltumatus õiguste esialgsest jaotusest. Samas jaguneb see maksimaalne kasu oluliselt erinevalt mida suurem norm, seda kasulikum suitsetajale ja kahjulikum mittesuitsetajale. Distributiivne tulemus ehk tulujaotus sõltub seega vägagi õiguste algjaotusest.Samas vajab ülekordamist teine analüüsi aspekt kauplemise võimalusest tekkiv heaoluvõit kauplemiseta Samas vajab ülekordamist analüüsi teinegi tulemus kauplemise võimalusest tekkiv heaoluvõit. Nii suitsetamise keelamise kui ka nelja paki lubamise korral oleks jäiga avaliku regulatsiooni alternatiivne transaktsioonikulu võrdselt 20 ühikut
interpreetide elulugusid ja nende võrdlust üksteisega;4)emotsionaalne kuulaja-eelistavad tundelist,emotasionaalset muusikat, nt Tsaikovski. Huvi pakub vaid omaenese mentaalsus;5)minevikku pöördunud kuulaja-püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel, protest ametliku muusikaelu ja selle institutsioonide vastu;6)meelelahutust otsiv kuulaja-neid on kõige rohkem, hindavat muusikat kui meelelahutust, nende käitumine sarnaneb suitsetajale, meenutab maaniat. Nad on väga passiivsed ja avaldavad teravat vastupanu igale jõupingutusele, mida kunstiteos neilt peaks nõudma;7)inimesed, kes on muusika suhtes ükskõiksed-ükskõiksuse põhjusi otsib Adorno varajasest lapsepõlvest. Muusika ja rahvus. Lõviosa eesti heliloomingu klassikutest ühel või teisel moel on olnud seotud rahvaviiside kasutamisega. Muusika on üldarusaadav keel, mille kaudu on ka väga kauged kultuurid võimelised teineteist mõistma. Siiski on
Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas,
samuti iiveldust ja seedehäireid. C-vitamiin: - tugevdab organismi, tõrjudes välja külmetushaiguste tekitajaid; - kaitseb spermatosoide ja osaleb suguhormoonide tekkes; 35 - tõstab tuju, parandab enesetunnet; - parandab veresoonte tööd, hävitab vananemist põhjustavaid vabu radikaale, võitleb südamehaiguste, vähi ja rakukahjustuste vastu; - on äärmiselt vajalik suitsetajale, kes peab saama päevas kaks korda rohkem seda vitamiini kui mittesuitsetaja; - soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd; -.võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. 100 grammis on C-vitamiini: · värsketes kibuvitsamarjades 800-2500 mg; · paprikas 150-300 mg; · mustades sõstardes 100-450 mg; · petersellilehtedes 150-200 mg; · mädarõikas 110-150 mg;
annaabi.ee 
