a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b) kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav ka normaalne muutlikkus. 4. Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? Keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevusi. 5. Mis on päritavus? Päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses st. Inimese keskmise erinevuses. 6. Milles seisneb kaksikute meetod? Kaksikute meetodit saab kasutada nii tunnuste normaalse(pideva) kui ka alternatiivse muutlikkuse(nt terve või haige) päritavuse uurimiseks. Eriti informatiivne on lahuskasvanud ühemunakaksikute andmestik. 7. Mida tähendavad kaksikute konkordantsus ja diskordantsus. Ühesuguse tunnusega kaksikutepaari ( nt mõlemad normaalse või
agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks. 4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? -Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevust uurida. 5.Mis on päritavus? -Päritavus tähendab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikuses st. Inimese keskmise erinevuses. 6.Milles seisneb kaksikute meetod? -kaksikuid on bioloogiliselt 2 tüüpi: ühemunakaksikud (e. monosügootsed) on geneetiliselt identsed ehk sama genotüübiga. Ja teised on erimunakaksikud (e. disügootsed), kes on geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õed-vennad. Uurimise oluliseks andmeallikaks ühemunakaksikutel sotsiaalse tüübi võrdlus: kooskasvanud ja lahuskasvanud kaksikud. 7
loomadevahel. epigeneetilised faktorid tunnuse avaldumisel ii. Keskkond -sööda kvantiteet ja kvaliteet, keskkonna temperatuur, päikesekiirgus, patogeensed faktorid, pidamistingimused jne iii. Epigeneetilised faktorid c. Fenotüüpide jaotus populatsioonis variatsioonirida normaaljaotus aritmeetiline keskmine standardviga d. Päritavuskoefitsient- ehk heritaablus, tähis: h2; arvuliselt väljendatav geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses (individuaalses) muutlikkuses antud keskkondlikes tingimustes. Üldjuhul defineeritakse geneetilise dispersiooni suhtena tunnuse kogudispersiooni: h2 = Vg/Vp. Päritavuse sisu õigeks mõistmiseks on vaja arvestada, et päritavuskoefitsient hindab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes; see ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus.
füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele. Mäluviirused: Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid. 5. Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus- järglaste sarnasus vanematega, tunnuste ülekanne vanematelt järglastele. Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele
Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul) On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimeste keskmises erinevuses) Pärilikud haigused, põhjustatud geenidefektidest:-daltonism (värvipimesus-fenüülketonuuria–ainevahetuspuue, millega kaasneb sügav vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu
Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise 5. Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi poisitiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele 5. Pärilikkuse põhimõistused Pärilikkus - Järglaste sarnasus vanematega - Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele Päritavus - Pärilikkuse muutlikkuse määr - Geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine - Geneetilise info ülekanne - Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism - Loomisteooria – jumal - Intelligentse kavandamise teooria Tattoo geneetika Kõik tunnused on geneetilised, ka kriminaalsed Tabuteemad: 1. Rassid – see et rasse pole olemas on vale 2. Intelligentsus – milline IQ on sobilik 3. Vägivald 4. Seksuaalsus 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat
Genoomide mass-sekveneerimine on muutnud meie arusaamu elusloodusest ja elu olemusest. Nüüdisaja teadus on jõudnud geneetika ajajärku. 6. Pärilikkus, päritavus, pärandumine, kreatsionism Pärilikkus- järglaste sarnasus vanematega, tunnuste ülekanne vanematelt järglastele. Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 7. Jumala geenid ja mäluviirused Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Põhiargumendid: spirituaalsust saab
geneetiline erinevus loomade vahel puuduks. Loomade tunnuste fenotüübilise muutlikkuse põhjused: 1) pärilikkus 2) keskkonnategurid 3) pärilikkuse ja keskkonna koosmõju Fenotüübilist variatsiooni võib jaotada pärilikest ja mittepärilikest faktoritest tingituks. d. Päritavuskoefitsient - (heritability coefficient) -- tähis: h2; arvuliselt väljendatav geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses (individuaalses) muutlikkuses antud keskkondlikes tingimustes. Üldjuhul defineeritakse geneetilise dispersiooni suhtena tunnuse kogudispersiooni: h2 = Vg/Vp. Päritavuse sisu õigeks mõistmiseks on vaja arvestada, et päritavuskoefitsient hindab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes; see ei näita tunnuse päriliku
tunnuste kokkulangevuse korrelatsiooni mõõdetakse kitsatähendusliku päritavusega. XI. 81. Käitumuslik epigeneetika. Geeni aktiivsuse päranduvad (mitte alati) muutused, millega ei kaasne DNA järjestuse muutuseid. 82. Vanuse mõju geenide avaldumisele. Vanuse kasvades geneetika osa pigem suureneb! 83. Vaimsete võimete adaptatsioon perekondades. 84. Päritavus ja selle kõrvalekalded. Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest muutlikkusest populatsioonis. Statistiliselt väljendub 01. Kõrvalekalded: sama tunnuse päritavus võib erineda erinevates gruppides ja erinevates keskkonnatingimustes. 85. Intelligentsusomaduse päritavus. Kaksikute-uuringud; sünnieelse keskkonna mõju; geenide ja keskkonna interaktsioon; päritavuse kasv vanusega ja selle põhjused; päritavuse erinevused sõltuvalt sotsiaalmajanduslikust staatusest. IQ päritavus keskklassis on
o Ta peab olema seletuslik, viidates loodusseadustele. o Ta on empiirilise maailma najal kontrollitav. o Tema järeldused on esialgsed: need ei pea olema tingimata viimane sõna. o Ta on falsifitseeritav. Pärilikkus PÄRILIKKUS (ingl. Heredity) o Järglaste sarnasus vanematega o Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele PÄRITAVUS (ingl. Heretability) o Päriliku muutlikkuse määr o Geneetilise muutlikkuse suhtosa PÄRANDUMINE (ingl. Inheritance) o Geneetilise info ülekanne o Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism o Loomisteooria (Jumal) o Intelligentse kavandamise teooria Pärilikkuse 3 teetähist (milestones) o First: The discovery of rules governing the inheritance of traits in organisms o Second: Identification of material responsible for inheritance and elucidation of its structure
Standardhälve – ruutjuur varieeruvusest, näitab sisuliset sama mida varieeruvuski. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7? Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsent – väljendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest antud keskkonna tingimustes.. Nt 0,7 näitab seda, et enamus tunnuse väärtusest on põhjustatud genotüübist ja keskkonna mõju antud tunnusele on väiksem, umbes 30%. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik seisneb valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi
aastat pärast surm). Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karütüübi anomaaliatest. - Karütüüp - indiviidi keharakkude kromosoomistikku iseloomustav mõiste; seda kirjeldadakse kromosoomide arvu, suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi, mi on mikroskoopiliselt vaadeldav mitoosi metafaasis). - Downi sündroom - mitmesuguste füüsiliste arengu puuete kõrval kõige olulisemaks häireks sügav vaimne alaareng. - Päritavus - geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimese keskmises erinevuses). h^2=Vg/Vp Vg - geneetilistest teguritest tingitud muutlikkuse ulatus Vp - tunnuse muutlikkuse kogumäär Päritavuse uurimiseks inimese psüühiliste tunnuste puhul on 2 viisi: 1) kaksikute meetod 2) perekonnastatistiline meetod Konkordantsed kaksikud - ühesugusega tunnusega (nt mõlemad normaalsed või defektsed). 16
keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevuse uurimiseks. 5.2.2. Tsütogeneetiline meetod Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karüotüübi anomaaliatest. Kõige sagedasem on Downi sündroom. Niisugust tüüpi haiguste põhjusi saab selgitada indiviidi karuötüübi mikroskoopilise uurimisega ja demonstreerida fotograafiliselt. 5.3. Päritavuse uurimine Päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses. 5.3.1. Kaksikute meetod Kaksikute meetodit saab kasutada nii tunnuste normaalse(pideva) kui ka alternatiivse muutlikkuse(nt terve või haige) päritavuse uurimiseks. Eriti informatiivne on lahuskasvanud ühemunakaksikute andmestik. 5.3.2. Perekonnastatistline meetod See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. Mida lähedasem sugulus, seda rohkem on genotüüpides ühist päritolu alleele.
14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Päritavus - kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Päritavuskoefitsent näitab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikusest. Varieerub 0-1. 0,6 näitab, et suurem osa fenotüübilisest varieeruvusest on põhjustatud genotüübilisest erinevusest. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik katsetaja, aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele & rakendatud tingimustele vastavaid vorme (sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide
annaabi.ee 
