K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piirav...
Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks.
Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e. läheduse väljendamine · sotsiaalne kontroll Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet
mõjutusi. Tagasisidet võib järelikult käsitleda ka suhtlemise kontrolli allikana. Tagasiside võib olla madal (nõrk) või tugev (kõrge) käitumise kontrolli mõjutaja. Kõrge tagasisidemärkamisega inimesed tunnetavad, mida neilt oodatakse, muudavad sageli stiili vastavalt kujunenud olukorrale ja on suhteliselt paindlikud. Madala tagasisidemärkamisega inimesed ei taju sageli norme, mida neilt oodatakse, ei muuda oma käitumist ning on suhteliselt madala enesehinnanguga. Erinevates suhtlemissituatsioonides püüavad leida analoogiaid eelnenud olukordadedele. Nende tunnuste (avatuse ja tagasiside) omavahelisel kombineerimisel on võimalik kirjeldadaviit suhtlemisstiili: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid
Ennast erinevates olukordades jälgides on võimalik teha tähelepanekuid milles ollakse oma vanemaid jäljendanud ning vastavalt iseennast ja oma käitumist soovitud suunas ka muuta. Suhtlemises soovib iga inimene tegelikult alati areneda ja täiustuda Kuna suhtlemisel kasutatakse kõige enam sõnu ja miimikat, tasub proovida arendada kasvõi näiteks enda sõnade valiku oskust, millest sõltub palju. Oskus valida erinevates suhtlemissituatsioonides sobivaid sõnu ja väljendeid, aitab teha teistele oma mõtteid arusaadavateks. Eesti keeles on mitmeid sõnu ja väljendeid, mida võib mõista mitut moodi. Seepärast tuleb alati arvestada, kuidas või millal üht või teist väljendit kasutada, et kuulaja vääriti ei mõistaks. Võõrsõnade tarvitamine on soovitatav ainult siis, kui tõepoolest ollakse kindel selle sõna tähenduses et osatakse seda sõna vajadusel ka lahti seletada. Suulises
Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks
Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (2.Lk: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju
valitseb selles, et zestide ja miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid,seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaalselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. Zestide ja nende tähenduse
lahendada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja ülesanded suhtlemisel erinevate klientidega. Verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang. 3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine (tellimuse vastuvõtt ja tellimuslehe koostamine). Käitumisviisid: agressiivne, alistuv ja eirav käitumine, kehtestav käitumine. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek erinevate klientidega. Meeskonnatöö teeninduses. Isiksuse austamine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne lahendamine. Erinevate suhtlemissituatsioonide praktiline lahendamine 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb:
informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (Nierenberg 1997: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet (2: 59 ). Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks
miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid, seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui 23 kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaanselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi.
Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades. Mälu täpsus e moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis- kuivõrd täpselt suudab keegi edastada 1) omandatud välist kuju, vormi, olekut või 2) selle sisu, mõtet, üldistust. Mälu mobilisatsioonivalmidus on võime leida mälust vajalikul hetkel vajalik materjal. Mobilisatsioonivalmidus sõltub emotsionaalsest tasakaalust, mõtlemisomadustest, verbaalsest võimest. Ta on arendatav mälumaterjali kasutamisega erinevates suhtlemissituatsioonides. Kindlus reprodutseerimistäpsuses on siseveendumus mälus säilinu õiges esitamisest. Sõltub inimese tähelepanelikkusest, sisendatavusest, enesekindlusest, omandamise eesmärgist jmt teguritest Pealtnägijate/tunnnistajate ütlused ja mälupsühhooogia a.i.1.a.i.1. On teada, et tugeva stressi tingimustes (kannatanu/ohvri rollis) iseloomustab inimest vähenenud võime tajuda ja mäletada sündmuste detaile. a.i.1.a.i.2
kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift! Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Orientatsioon varieerub näostnäkku, külgkülje ja selgselja vastu. Erinevates suhtlemissituatsioonides valitakse erinevad suhtesituatsioone. Nt lähen kohvikkus, kus on lauad, millesse saab 6 inimest istuda. Vt järgmine slaid. Kaks esimest on kõige eelistatumad "normaalses" olukorras. Esimene ja teine erinevad silma vaatamise poolest. Teise variandi puhul on silmside. Esimene variant on inimesele valikuvabadust pakkuv (saab vaadata partnerit ja samas ka ümbrust).
7 Johari aken Johari aken peegeldab spontaansuse ja maski vahekorda. Igal inimesel on olemas tegelik olemus, samas ta varjab sellest teatud olulisi asju ja selleks kannab maski. Teeninduses on maski kandmine küllaltki tavaline. Olete kõik kuulnud väljendeid nagu ""klient on kuningas", "teenindaja peab alati tasakaalukas olema", "teenindaja peab alati naeratama". Tegelikkuses on küllaltki raske olla keegi teine. Suhtlemissituatsioonides kontrollime me tegelikult ainult avatud ja varjatud alasid, samas minu enda pime ala on mulle tundmatu, kuid kliendile märgatav. Ja siis veel tundmatu ala, mis tihti avaldub Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 22 Pertseptsioon ehk isikutaju ekstreemsetes situatsioonides, suurte muutuste ja ootamatuste ajal. Ka suhtluspartneril on kõik need alad olemas.
annaabi.ee 
