3 osaline mina-teade = minu tunne+teise käitumine+mõju mulle/võimalik tagajärg+ootus teisele. Suhtlemise tasemed ja tasandid Suhtlemises on olulised nii see, mida öeldakse, kui ka see, kuidas öeldakse. Suhtlemise sisu sõltub suhte lähedusest, inimeste vajadustest ja suhtlejate isiksustest. Tasemed: 1) stampväljendid 2) faktide esitamine 3) mõtete/ideede avaldamine 4) tunnete avaldamine 5) täielik usaldus Tasandid: kirjeldavad viisi, kuidas inimesed püüavad suhtlemise käigus suhtlemispartnerit mõjutada. 1) Lapse tasand - suur emotsionaalsus, intensiivne suhtlemine, suur mängulisus, vastutuse vältimine 2) Vanema tasand - kontrolliv ja hoolitsev, sageli hinnanguline, ''ülevalt alla'' 3) Täiskasvanu tasand - objektiivne, emotsioone kontrolliv, loogiline, lugupidav. Konflikt - terav vastuolu inimeste vahel. Tekivad, kuna inimesed erinevad üksteisest. Konflikt ise ei ole hea vüi halb, konflikti lahendus on hea või halb. Õnnestunud konflikti lahendamine aitab
sõbralikud patsutused. d) Seksuaalsuhted – Puudutused on lubatud kõikidesse keha piirkondadesse, kui see on sobilik mõlemale. Keha asendid – Jaotatakse kaheks : Avatud ning suletud. Kõrvalt vaadates võib näidata ka staatust grupis. Kõrgemal olevad inimesed lubavad rohkem avatuid asendeid. Kõik keha asendid hakkavad mõne minuti suhtlemise pärast peegeldama suhtlemispartnerit. 4) Emotsioonide väljendused – Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused – Need on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi : a) Südame ja veresoonkonna töös – Südame töö kiireneb või aeglustub, mille tõttu inimene kas punastab või kahvatab. Eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk.
· Võrdsus, see tähendab seda, et teenindaja kui ka klient on võrdsed. · Kõrge signifikatsiooni aste, mis tähendab seda, et kõnelejal on alati eesmärk ning mõte ehk teksti sisukus. Teeninduskorralud7 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED See algab mõlemapoolse arusaadava kommunikatsiooniga, mis tugineb isiksuse arvestamisel Hea klienditeenindaja: 1. Tajub suhtlemispartnerit 2. Eristab isiksust indiviidist 3. Suhtlemispartneri oskuslik mõjutamine 4. Juhendava kommunikatsiooni oskamine-teise inimese reaksioonide pidev jälgimine, ei oodata seni kuni klient küsib või nõuab. Ise algatus. 5. Sõnumi ehk siis kõne õige kodeerimine 6. Tagasiside saamine 7. Veaolukorras vabandamine ning oskus see lahendada(konflikt situatsioon) 8. Positiivse ellusuhtumisega, kasuks tuleb ka huumorisoon, sest see maandab pingeid 9
Selle kinnituseks on oluline tagasiside. Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise suhtlemise vahendite kaudu, näiteks näoilmete või liigutuste abil. Inimesel tuleb elus kokku puutuda erineva tagasisidega nii seda saades kui ka andes. Probleeme tekitab tavaliselt tagasiside, mida antakse kellegi/millegi tegevust või omadusi hinnates, seetõttu on oluline anda seda viisil, mis annab edasi vajaliku teabe, kuid ei kahjusta suhtlemispartnerit ja omavahelisi suhteid. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on vajalik suhtlemisoskus, mida tuleb õppida ning arendada. Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene
sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003)
Õpetaja eetiline käitumine eeldab tema positiivset hoiakut enese suhtes. Eetiliselt käituval õpetajal on õpilase isiksust austav hoiak (ta peab õpilast subjektiks). Eetiline õpetaja ei ole agressiivne ja/või pahatahtlik õpilase suhtes. ,,Paindlik käitumine" väljendab õpetaja juhtimiskäitumise seda külge mis puudutab oskust kasutada erinevates olukordades erinevaid käitumisviise. Paindlik käitumine tähendab situatsiooni analüüsioskust ja oskust ,,näha" suhtlemispartnerit. Paindlik käitumine arvestab suhtlemispartneri õiguste- ja vajadustega. Paindlik käitumine nagu eetiline käituminegi eeldab indiviidi psühholoogilist küpsust. Paindlik inimene tunnistab enesele oma vigu ja arendab ennast. SUHTLEMISTASANDID E. Berne Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest VANEM, TÄISKASVANU, LAPS Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.)
suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003)
sõnavääratused.pause. Need võivad ollaliiga pikad või liiga sagedased. vajatakse vale formuleerimiseks rohkem aega. Seetõttu on jutus enam pause ning puuduvad spetsiifilised detailid. pettusele viitab see, kui inimese emotsioonid ja käitumisstiil ei sobi antud olukorraga või erineb suuresti tema tavapärasest käitumisest., nina puudutamine, ENESEKEHTESTAMISE OLEMUS. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Alistuva suhtlemisviisi- seab inimene teiste huvid esiplaanile. Inimese käitumises väljendub see kõhklemisena, vaikse rääkimisena, mitteotsavaatamisena, närvitsemise ja enesekindluse puudumisena.on teistega nõus ka siis kui see on vastuolus tema enda mõtete ja tunnetega, ei julge oma arvamust avaldada, püüab olla eelkõige teistele meele järgi. Kehtestavat stiili iseloomustab mõtete, tunnete ja soovide väljendamine otseses ja samas
JOHARI AKEN ENDALE Tuntud Tundmatu Tuntud AVATUD PIME ALA ALA TEISTELE Tundmatu VARJATUD TUNDMAT ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada
Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.) Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest Keele omandamiseks vaja Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi) Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired
Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Esialgu peeti teda sisaldavaks 4 peamist komponenti /Lazarus 1971/, nimelt oskust... 1) keelduda teiste palveid täitmast 2) teistelt teenete palumine ja teistele palvete esitamine 3) positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamine ja 4) üldiste jutuajamiste algatamise, jätkamise ja lõpetamise oskus. Enesekehtestamisel võib välja tuua 7 erinevat klassi vastuseid: Esimesed 3 on negatiivsed: 1) ebapopulaarsete või erinevate arvamuste esitamine
Kõik sai alguse C. Fergusonist nii räägitakse ka kallimaga, koduloomadega, lastega - Baby talk. Kuidas tuleks lapsega rääkida? Kõne peaks olema lapsele kohandatud, eriti esimestel eluaastatel. Esimestel eluaastatel tuleb rääkida asjadest, mis on siin ja praegu, lihtsatest asjadest. Kolmandates eluaastates rääkida ka asjadest, mis oli. Hiljem ergutada last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm). Keele omandamiseks on vaja võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi, sotsiaalses isolatsioonis kasvavad lapsed ei õpi). Teiseks on vaja keelemudeli olemasolu. TV ja keele omandamine. Kui TV on pidevalt kodus sisse lülitatud: seostub see kõne hilistumise ja tähelepanuprobleemidega. Kuna kui televiisor mängib, 2kuu-4aasta vanused lapsed suhtlevad vähem, häälitsevad vähem, kasutavad vähem sõnu. Ka vanemad sel ajal peaaegu ei räägi. Aga varajane keeleline areng on oluline aju arengu seisukohalt, TV mõjutab kognitiivset arengut
6. Enesekehtestamine Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada, enesekehtestamise viisid: Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid katkestatakse, siis selliseks lihtsaks enesekehtestamise viisiks on "Vabandage mind, kuid ma tahaksin oma jutu lõpetada". Empaatiline kehtestamine. Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja
annaabi.ee 
