Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab ka teha kindlaks helihallika asukoha ja liikumise ruumis. Ultraheli. Heli sagedus on üle 20000Hz(nahkhiir) Infraheli. Heli, mille sagedus on alla 20Hz. Inimene ei tahu seda helina, vaid peapöörituse, valu kõrvades, tugeva väsimuse saatel. 3. Kompimine. Suhtlemisdistantsid. Kompimine on tunnetada puudutusi ja temperatuuri, kompitakse terve kehaga. Suhtlemisdistatse on neli tükki: ühiskondlik distants (üle 3m, turvamehed), Ametlik distants (1,5-3m, õpetaja), isiklik distants (1-1,5m) ja intiimne distants (0-1m, kaaslane) 4. Nägemine. Nägemisillusioonid, daltonism, kromaatilised ja akromaatilised värvid. Ambivalentsed kujundid(nt vaas ja nägu), võimatud(saab joonistada, ei saa teha kolmemõõtmeliselt) Nägemine-
Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu.
millesse teised ei tohi ilma loata siseneda. Reguleerib suhtelmise kaugust teiste inimestega. “Mullitaoline ala ei pruugi olla igas suunas ühe suurusega You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Suhtlemisdistantsid E.T. Hall • Intiimne: (0-0,5 m) kontakt on intiimne, sensoorne sisend puudutus ja lõhn • Isiklik: (0,5-1,2 m) sõbrad lähedased, sisendina oluline ka kõne • Sotsiaalne: (1,2-3,5)tuttavad, tööalased kontaktid, sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel
Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest. Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik. Üldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam. Väga kõrge staatusega isikud vaatavad teineteisele otsa harva. Ühise ülesande teostamine-Kui töötatakse ühise projekti kallal, siis aitab pilk parandada kommunikatsiooni SUHTLEMISDISTANTSID (4) Suhtlemisdistantsid on meile loomuomased ning leiavad automaatselt korrigeerimist juhul, kui teine valib meile ebasobiva distantsi. 1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse
Kibe- keele taguosas Hapu- Külgedel tagapool Soolane- Külgedel eespool · Haistmine o Nina on haistmisorgan o Loomadel parem haistmine kui inimesel o Haistmine Lõhn ehk aroom · Magus Hais ehk lehk · Kõrbe · Roiskunud · Suitsuhais · Kompimine o Nahatundlikkus o Tunneme puudutust ja temperatuuri o Suhtlemisdistantsid Intiimne distants · 0-45 cm · See kus inimesed üksteist puudutavad · Kultuuriti erinevad o Nt me ei suudle põsele üksteist nagu prantslased · On inimesi, kellele ei meeldi kui neid puudutatakse Personaalne distants · 45- 120 cm · Nt sõbraga suhtlemine
7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19
Käed taskus seismine - Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad vaatavad taskutest välja, näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside
· Laialt seismine on kogu maailmas mehelik, kitsalt seismine naiselik. · Ameerika lapsi õpetatakse tervitades ja suheldes partnerile otse silma vaatama, Jaapanis risti vastupidi vaata mujale · Tervitamine, kas tugeva käepigistusega (Ameerika) või kummardades (Jaapan) · Võidu märk nimetissõrme ja keskmise sõrme "V" · Toosti ütlemine - Ameerikas eriti ei harrastata, näiteks Armeenias, Gruusias väga tähtis ja keeruline protseduur. 1. Suhtlemisdistantsid ja asendid a) intiimse suhtlemise distants (kuni 1m) b) isikliku suhtlemise distants (1 - 1,5m) c) ametliku suhtlemise distants (1,5 - 3m) d) ühiskondliku suhtlemise distants (>3m) 2. Veenev esinemine Esitlemine: mida / kuidas = 20 - 40 / 80 60 Motiivid: ratsionaalsed / emotsionaalsed = 30 / 70. R: (funktsioon, omadused, kokkuhoid, hind); E: (disain, pehmus, maine, värvus) Silmside: vaadake otsa
Ka inimene märgistab oma tegutsemisterritooriumi, kasutades selleks isiklikke esemeid. Kotid, jalanõud, pildid, pastakad jne., mis on laiali ümber inimese asukoha märgistavadki seda. Ja võite kontrollida, oma tuppa minnes sooritate märgistamisrituaali veel ja veel ja veel. Hea, et inimene jalga ei tõsta. 0 0,5 1,2 3,5 m Joon.24. Inimese personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid Intiimne suhtlemisdistants on kuni 0,5 m ja selliselt vahemaalt suhtlevad väga lähedased inimesed, selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 73 Suhtlemisvahendid Tavaliselt võõra inimesega sellisel distantsil suhtlemist tunnetatakse
pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat. Suhtlemise laadi on võimalik muuta, muutes suhtlemisdistantsi Siiski tasub sellega ettevaatlik olla. Suhtlemisdistantsid ei sõltu mitte ainult kultuurikeskkonnast, kus inimene üles on kasvanud, vaid ka vahetust keskkonnast, kus ta oma elu on veetnud. On kindlaks tehtud, et suurlinnast pärit inimestel on suhteliselt lühemad suhtlemisdistantsid, võrreldes väikesest hõredast asustatud maakohast pärit olevate inimestega. Muuseas mägilaste suhtlemisdistantsid on eriti pikad. Siit tulevad ka arusaamatused suhete iseloomu kohta. See, mis ühele suhtlejale võib tunduda isikliku distantsina, on partneri jaoks tegelikult formaalsete suhete distants. Peale vahemaa ehk distantsi mängib kindlasti rolli ka asend teineteise suhtes. Ebavõrdsete asendite puhul
närimine. Eestis tuntakse viha ära kõige vähem. Jaapanlased kontrollivad teiste juuresolekul oma nägu paremini. Viha iseloomustab nurgelisus, nurkvormide olemasolu. Naeratus on väga olulisel kohal. Aitab kaasa suhtlemisele. Kui peas on head mõtted, siis inimene naeratab. Väikesed lapsed jäljendavad teist inimest. Kui vanemad on väga väljenduslikud, siis see mõjutab ka lapsi. Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm)
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne dissonats. Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Suhtlemismängud. • Tekstid: Berne, E. – kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, E – Armastuse kunst Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
