et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel. Viimasel ajal olen tähele pannud ka seda, et isegi välditakse üksteisega kohtumist – nii varjatakse oma tõelisi mõtteid ja tundeid. Võib väita, et iga inimene on erinev, omab ainulaadset karakterit ning stiili. Ometigi on võimalik indiviide gruppidesse liigitada, nii ka suhtlemisel. Mina jagaksin suhtlejaid kahte rühma: optimistlikud ja avatud suhtlejad, passiivsed ja kinnised suhtlejad
jälle rikastada. Hea õhkkonna kujundaja oskab alati ka raskes olukorras juhtida tähelepanu asjadele, mis on hästi. Tema tuppaastumisega tuleb kaasa justkui värske kevadõhk – kõik on järsku jälle lootusrikas. Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. 3 Daniel Goleman
juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saab. Ta vastab, et ta pole selles eriti hea aga ta püüab ning seejärel ta lisab, et ta on kunstis hea ning
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus ...
tulemuse. 3.2.2 Tulemused I küsimustik Kõigist 30-st vastajast oli suhtlemisoskus üheksal väga hea, neile ei valmista suhtlemine mingeid probleeme. Keskmiseid ehk neid, kelle suhtlemist on raske määratleda oli kolmteist. Ning inimesi, kes eelistasid üksindust ja vaid lähedasi sõpru oli kaheksa (diagramm 3). Diagramm 3. Suhtlemine Esimesest küsimustikust tuli välja, et naistest on 28% nii väga häid kui ka sama palju kehvemaid suhtlejaid ning 44% keskmise tasemega suhtlejaid (diagramm 4). Meestest oli 42% väga head suhtlejad, 33% keskmised ja 25% kehvemaid suhtlejad (diagramm 5). 25 Diagramm 4. Suhtlemis oskus naistel Diagramm 5. Suhtlemis oskus meestel Järgnevates tabelites (diagrammid 6 ja 7) on välja toodud suhtlemis oskuste võrdlus naiste ja meeste vahel. Diagramm 6. Suhtlemis oskus meestel ja naistel 26 Diagramm 7
peamised oskused, mis eri olukordades suurimateks abimeesteks on, kui osata neid õigel ajal ja õiges olukorras rakendada. Kui ei osata õiget oskust mõnes olukorras rakendada, võib endale kasu tegemise või kellegi abistamise asemel hoopis kahju tekitada. Samuti on suhtlemise juures väga oluline roll ka enesekehtestamisel. Iga inimene kehtestab end erinevalt, on nii alistuvaid, kehtestavaid kui ka agresiivseid suhtlejaid. Äärmuslikud on alistuvad ja agressiivsed suhtlejad, kuid vahepealne, mis tundub kõige õigem viis suhtlemiseks, on kehtestav suhtleja. Alistuvad inimesed väldivad vastutust ja konflikte ning teenivad teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele. Kui teda piisavalt manipuleerida, teeb ta kõik mida sa tahad, et ta teeks, ta jätab oma elu elamata ja tekitab teistes oma käitumisega ärritust. Agressiivsed inimesed ületähtsustavad ennast, suruvad oma soovid läbi, on
o Tellimused töö materjali peale Ettevõte o Klientide vajadused o Klientide tellimused analüüside peale o Klientide üldine tervise seisund ja varem tehtud uuringud o Müüdavad töövahendid ja materjal ning nende hind o Kullerfirma teenused ja nende hind o Jäätmete kätlusfirma teenused ja nende hind o Majandusaruannete vormid ja aruandlustähtajad Ettevõttega suhtlejaid ja nendega vahetatavat informatsiooni väljendab kontekstidiagramm, mis on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 1. Meditsiinilise labori kontekst Informaatikainstituut 5 Synlab Eesti OÜ protsessid, nendega seotud ettevõttega suhtlejad ning vahetatav informatsioon on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 2. Meditsiinilise labori protsessid Informaatikainstituut 6 2Infosüsteemi eesmärgid
lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele. Rühmaliikmed, kes ei ole koostööst huvitatud: · Agressor ründab nii kaaslasi, kui lahendatavat probleemi. Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast. · Kiidukukk püüab iga hinna eest tähelepanu endale tõmmata. Naudib oma esinemist · Kloun pöörab kõik naljaks. Lülitab end demonstratiivselt ühistegevusest välja. · Domineerija püüab saavutada võimu ja kontrolli läbi kamandamise, jagab kategoorilisi hinnanguid. · Abiotsija püüab teadlikult tähelepanu sellega, et on saamatu ja ebakindel.
kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid teenindada ettevõttes tegutsejaid ja sellega suhtlejaid informatsiooniliselt; ,,peegeldada" ettevõtte tegutsemist/toimimist; vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad. Infotöö mõiste Infotöö on töö, mida teevad ettevõttes tegutsejad ja sellega suhtlejad kasutades IT-d. Süsteemitöö mõiste Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi elutsükli läbimine, täpsemalt loomine, muutmine ja haldamine. Süsteemitööga tegelevad eelkõige IT spetsialistid.
enda ja arvuti aega pika seletuse jaoks, kasutades võrdlusi, metafoore ja muid kirjanduslikke võtteid. Eriti oluliseks muutub see siis, kui on tegemist rahvusvahelise suhtlemisega (mis arvutite poolt vahendatud suhtluses on väga oluline). Suhtluskeeleks rahvusvahelises arvutivõrgus on kujunenud inglise keel. Mitteinglastel, kes keelt nii põhjalikult ei valda, on suur oht midagi valesti ütelda või tõlgendada. Ja mitte ainult neil. Sama oht varitseb ka oma emakeeles suhtlejaid. Tulemuseks võib olla asjatu vaidlus ning ägestumine. Ilma emotsioonideta saab esitada vaid kirjeldust või anda juhiseid. Märgid "!", "?" ja "." suruvad mängumaa üsna ahtraks. Siin tulevad arvuti kasutajatele appi nn. emootikud e. emootikumid (ingl. emoticons, smilies), mis kujutavad endast väikesi kombinatsioone ASCII tähestiku märkidest ja millega edastatakse emotsioone, hüüatusi, samuti üht-teist välimuse kohta. Esimesed emootikud leiutas 1980 aasta paiku Scott Fahlman
Arvutiajastul on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktisonaalne elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest tekstidest koosnev tervik annaks keelest tõepärase pildi. Tekst= nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul) Rate - kommentaaride korpus - isiklik. Internetikeele korpused? · Korpusi on lihtne koguda · Andmemahud on üüratud · Keelt saab siduda ajaga · Suhtlejaid saab jälgida pika aja vältel ja erinevates suhtlusolukordades Korpuste liigid · Kirjalik · Suuline · Erikorpus- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu nt. Murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus jne. · Paralleelkorpus
Tehnilised- müra välised segajad; füsioloogilised- väsimus nälg jne; psühholoogilised- negatiivne suhtumine, inimesel on kiire; sotsiaalsed- usk, sugu, vanus, traditsioon; keel- sõnad, erinevad dialektid. Info edastamise barjäär Vahendaja barjäär Info vastuvõtmise barjäär Tagasiside barjäär Tõlgendamise barjäär - nii vastuvõtmisel kui edastamisel Füüsilised barjäärid 9.4 Mis on müra? Kuidas see mõjutab suhtlemist? Müra on kõik see, mis suhtlejaid ümbritseb, kaasa arvatud väljanägemine, riietus, suhtlemismall. See paneb kuulama üht kõnelejat ühte moodi ja teist teist moodi. Informatsioon, mis pole vajalik. Müra raskendab suhtlemist, sest saame palju rohkem infot kui meil on vaja. 9.5 Selgita Lengel-Daft suhtlemisviisi maatriksit. Mida see praktikas juhi jaoks tähendab? Juht peab edastama infot vastavalt olukorrale. Rutiinnses olukorras pole mõtet edastada liigset
igasugune kombinatsioon infotehnoloogiast ja inimeste tegevustest, mis toetavad töö tegemist, juhtimist ja otsuste tegemist igasugune organiseeritud kombinatsioon inimestest, riist- ja tarkvarast, suhtlusvõrkudest ja andmeressurssidest, mis kogub, teisendab ja levitab informatsiooni ettevõttes · Infosüsteemi üldised eesmärgid Infosüsteemi üldisi eesmärke saab sõnastada alljärgnevalt: teenindada ettevõttes tegutsejaid ja sellega suhtlejaid informatsiooniliselt ,,peegeldada" ettevõtte tegutsemist/toimimist vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad Oma olemuselt on infosüsteem arvutisüsteemi ja sotsiaalse süsteemi kombinatsioon: Selle ja ka teiste Informaatikainstituudis õpetatavate infosüsteemiga seotud ainete kontekstis on aluseks infosüsteemi järgmine definitsioon: ,,ettevõtte/organisatsiooni info- ja
Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd edukad, sest meie kultuur eelistab paremini suhtlejaid). Jung väitis, et need kaks tüüpi näevad vastandites ainult halbu külgi ning seetõttu tekivadki vastandlikud eluviisid jms. *) Täpsemalt jagunevad need tüübid neljaks, nimelt mõlemal on nii mõtlev, tundev, haistiv ja intuitiivne alatüüp. Jung ütles, et igas temperamendis on alati ka mõned vastandlikud jooned. *) Väga tähtis on märkida, et eri temperamentidesse jagas Jung ainult vaimselt terveid
järeldanud, et selles situatsioonis on tegemist kultuuridevahelise suhtlemisega. Väikesed poisid ja tüdrukud õpivad vestlemist eraldi kultuurikeskkondades oma samasoolistelt sõpradelt. Need eraldi õpitud ja erinevad vestlemisstiilid kanduvad üle ka täiskasvanuikka. Tannen arvab, et meeste- naiste erinevused kõne stiilis põhinevad eelkõige erinevatel arusaamadel suhtlemise eesmärkidest. Tulemuseks on vastandlikud suhtlemisstiilid, mis võivad viia suhtlejaid arusaamatustele ja tülidele teineteisest mittearusaamise tõttu. Tannen (1990) leidis, et mehed käsitlevad maailma kui hierarhilist sotsiaalset korda, milles suhtlemise põhjuseks on läbirääkimised domineerimise, sõltumatuse säilitamise ja läbikukkumise vältimise nimel. Iga mees püüab Tanneni arvates teise üle domineerida ja võistluses "võita". Selle vastandina püüavad naised luua vestluses
annaabi.ee 
