Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid
Kuna varasemad tööriistad tehti suures osas kivist, kannab inimkonna varaseim ajajärk kiviaja nimetust. Inimlased oskasid kasutada tuld ja elatusid küttimisest ning korilusest. Üks hilisemaid ja paremini tuntud inimlaste liike olid neandertallased. 2. Muistsed kütid ja korilased Hiljemalt 100000 aastat tagasi, mil valitses jääaeg, olid maailma ilmunud tänapäeva inimesed (homo sapiens). Järk-järgult kujunesid välja ka inimrassid. Inimesed elasid sugulaste gruppide ehk sugukondadena, mille liikmed küttisid ja jagasid saaki ühiselt. Mitu lähedast sugukonda moodustasid hõimu. Kivist ja luust tööriistad täiustusid aja jooksul. Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom. Loodi koopamaalinguid ja inimese ning loomade kujukesi. Jahiõnne ja oma heaolu püüti parandada maagiliste kombetalituste ehk rituaalidega. 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad X-VIII aastatuhandel eKr hakati põldu harima ja karja kasvatama, savinõusid valmistama
kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade võimalik, et liikuva eluviisiga püüdmiseks tööriistade valmistamine samadest
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid
Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, mullel alguses kütidi küll loomi toiduks ja riieteks aga mille kaudu jõutigi lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama ning sai pühenduda jumalatele ja nende teenimisele.
Teadmata põhjustel surid välja 3000 aastat tagasi. Tänapäeva inimene ei ole neist arenenud. Homo sapiens ehk kromajoon ehk tarkinimene ehk tänapäevainimene Tekkisid 100 000 aastat tagasi. Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased.
Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. Riigi tekkimine (lk 64) Tööjõu ohjamisega tegelesid kohalikud pealikud. Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põllupinna niisutamiseks. seepärast hakkasid sugukonnad liituma ja moodustusid suuremad hõimud ehk noomid. Selliseid noome oli Egiptuses umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kull, Ussimäe, Shaakal, Jänes, Must lehm jt. Osad pered muutusid rikkamateks ja nende all hakkasid tööle orjad jt. Nii said noomid suurteks ja võimsateks ning noomide pealikeks hakkasid nomarhid. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad riigikesed
Alates 600 asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad. Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt: Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks). Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid). Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased). Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks
tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja- Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, millel alguses kütiti küll loomi toiduks ja riieteks, hiljem aga jõuti selle kaudu lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. (Konspekt 2013) 2.1. Indiaanlased 2.1.1. Kes on Indiaanlased? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj
Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400-800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. [redigeeri] Muinas-Eesti Next.svg Pikemalt artiklis Muinas-Eesti Kumnast leitud ehted. 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel loodi maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked
Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400–800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. 9.2. Muinas-Eesti 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel moodustusid maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.– 11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030
kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; samanistlikud arusaamad hingerännust) · Surnute asupaik seotud hauaga maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, (Manala < maan alla), seto ja eesti Toonela, Manala, Hiiela kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa) Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena · Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve · Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) · Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Sellegi poolest kasvas rahvaarv jälle, seda tänu soodsaile majandusoludele ja Muinasajal suuremate epideemiate puudumisele. Rootsiaegne rahvaarv saavutati 1750. aastatel. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Erinevate sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg Ordu ajal: Pärast MVV seoti maarahvas mitmete lepingute ja maksudega. Jüriöö ülestõusule järgnes järjekordne karistamine olukord ja nõudmised muutusid veelgi karmimaks. Nende õiguslik seisund vähenes, tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurenes viimaste voli rakendada otsest füüsilist vägivalda
(Manala – maan alla). Sanditamistava on kõigil läänemeresoome rahvastel aga aeg millal sanditamas käiakse on erinev. Teispoolsust on nähtud surnute asupaigana kusagil kaugel ( taevas, teispoolsus) või on nende asupaik seotud hauaga( kalmistumajad, kalmistu kui surnute küla, toonela, manala, hiiela) 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Soome-ugri. surnud elavad sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena elu on sarnane, kuid siiski erinev. Näiteks arusaam, mis siin on katki on seal terve oluliseks peeti, et surnud jääksid teispoolsusesse. Tehti tõrjemaagilisi toiminguid arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on vanem kui arusaam kuskil lähedal asuvast teispoolsusest. Maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist,
Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid
annaabi.ee 
