" -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse,
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
Mati Unt modernistlik romaan ,,Sügisball". Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale
sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid,
Berlioz kohkus, sest ta polnud mehele oma tädipojast rääkinud. Berlioz nägi taas viirastuses esinenud meest. Berlioz läks pöördväravate juurde, libises ja kukkus rööbastele. Naistrammijuht küll pidurdas, kuid see enam ei aidanud. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Neljas peatükk: Tagaajamine Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale ning vajus siis esimesele pingile. Ta kuulis kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. Ta läks tagasi Bronnaja tänavale, et võõra mehega rääkida. Nüüd teskles aga mees, et ta ei oska vene keelt. Välismaalase juurde oli ilmunud ka teine kummaline mees (ruuduliste pükste ja katkiste näpitsprillidega). Ivan hakkas neid taga ajama. Kummaline seltskond täienes veel kahel jalal käiva musta kassiga. Peagi kaotas poeet nad kõik silmist. Ta oli veendunud, et nad on majas nr.13 korteris 117 ning suunduski neid sinna otsima
Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel. Tüdrukule see ei meeldinud ning andis Kustasele laksu vastu nägu, palus andeks ja jooksis tantsijate juurde.Nüüd oli Kustas päris tusane ja sõprade juurde jõudes küsis kohe viina järele. Ja nii möödusid kõik Kustase pühapäevaõhtud purjuspäi külavahel lärmates, kuid ometi elust rõõmugi tundes. Saabus heinategemise aeg. Kustas käis pühapäevaõhtuti all Võrke tuuliku juures oma bajaani mängimas ja seal tantsiti. Vahel tuli sinna Hildegi koos teiste suvileskedega (mehed olid merel). Kuid Kustas ei kohtunud temaga enam rannal. Mõnikord juhtusid vaid külavahel kokku või peol koos tantsima. Vahepeal oli Lui koduranda jõudnud
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas.
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli
Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli
Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama
Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama
Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui
välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas Huntaugule jõudis, ei näinud ta Miinat, sest see oli jälle tema eest ära läinud Uuetoale. Miina ei sallinud kubjast. Kubjas ja Huntaugu peremees rääkisid kosimisest ja võtsid viina. Huntaugu peremees oli küll kosimise poolt, kuid perenaine ja kositav ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega
välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas Huntaugule jõudis, ei näinud ta Miinat, sest see oli jälle tema eest ära läinud Uuetoale. Miina ei sallinud kubjast. Kubjas ja Huntaugu peremees rääkisid kosimisest ja võtsid viina. Huntaugu peremees oli küll kosimise poolt, kuid perenaine ja kositav ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski)
just hullumajas. IX peatükk Tegelased: korteriühistu omanik Nikanor Ivanovits, näpitsprillidega kõrend Korovjev, esimehe naine Pelageja Antonovna Uudis, et Berlioz on hukkunud, levis kulutulena ja kõik tahtsid tema korterit endale saada. Ivanovits sai tohutul hulgal kirju. Kord läks ta korterisse uudistama ja leidis sealt eest näpitsprillidega võõra. Pärast arusaamatusi tehti leping ning kogu korter, nii Lihhojodevi kui ka Berliozi osa oli nüüd mustkunstniku päralt. Nikolajevits sai sealt suure rahasumma. Lahkudes kuulis ta veel, kuidas näpitsprillidega võõras helistas politseisse ja rääkis, et korteriühistu esimees tegeleb kahtlaste rahaasjadega. Nikolajevitsi korterisse tuli politsei, leidsid ventilatsioonist dollareid ja viisid ta minema. Kui Nikolajevits tahtis korteriostu lepingut näidata, siis seda enam kohvris ei olnud.
meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toast tel helina peale lahkus, rääkis daisy, et
leitudki ja müüdi lõpuks oksjonil maha. Rist, mis tema hauale pandi, oli vilets, sellele vedas Kotka Albert tindipliiatsiga varesejalad: "Sündis Haralas, suri küünlakuul." Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Uppus veebruaris purjuspäi maanteekraavi. 4.8. A. Pääsuke Sünnikoht: Harala Olemus: Tagasihoidlik; ennastsalgav; elas mehe varjus; hakkas mehe järgi jooma; nõrga iseloomuga; Lugu: Elas koos abikaasaga, kes oli rätsep ja joodik. Mehe halvad elukombed hakkasid tallegi külge ja nad mõlemad leidsid sarnase otsa, kuigi üks varem ja teine hiljem. Perekond: mees Alfred Pääsuke; Surmapõhjus: Uppus sügisel maanteekraavi. 4.9. Helmuth Liiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiline: "voolamisfilosoofia"; pidas ennast tavaliseks; Filosoofia: Kõik voolab: sisse ja välja, peale ja alla, kõrvale, kahele poole. Kõik voolab ruumis ja ajas, päeval ja öösel, hommikul, õhtul ja keskpäeval, sügisel ja kevadel
Ta ehmatas sellest nii, et pistis jooksu ja viskas pussi ära. Ta läks madala kuuse juurde, võttis pükstelt simusega nööri ja poos end sama üles. Hommikul oli Madise ehmatus suur, ta kutsus kõiki seda õudust vaatama. Mari tundis nööri kohe ära ning lausus, et sama nööriga tahtis ta end ka niitmise ajal üles puua. Juss maeti laupäeval surnuaia taha. Talle ei oldud nõus kelli lööma ja palvet lugema. Seda tegi hoopi Andres, kes taskust palveraamatu võttis ning luges. Maril oli selle üle väga hea meel. Nüüd tundis ta, et on Andresele võlgu ning ta ei saa Vargamäelt lahkuda. XX Peale selliseid sündmusi oli Vargamäel tükk aega rahu. Alles kevadel hakkas Pearu taas ,,rehenutipidamisega" tegelema. Käidi kohut rikutud põldude, teede ja kraavi pärast. Ükskord sõitis Pearu Andrese rukkisse. Seekor võitis kohtus Andres. Kõrtsiski ei saanud veel mehed rahu. Nüüd krutskeid täis olev Andres vedas Pearut nina pidi ning tegi ta kõrtis naerualuseks.
kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis
Stramba arvas selle peale, et Simona mürgitas Pasquino. Ta tegi nii suurt kära, et naabruses elavad inimesed ka kohale jooksid. Kõik uskusid Strambat, sest nägid sama vaatepilti ning Simona ei suutnud end kaitsta, kuna oli peaaegu meelemõistuse kaotanud rabatuna äkilisest õnnetusest, mis talt armsama röövis. Ta viidi raekotta podesta' juurde. Pasquino sõbrad (3) käisid peale, et tuleb viivitamatult õigust mõista. Kohtunik hakkas asja uurima ning kuna S. süüd endale ei võtnud viis kohtunik S. uuesti aeda laiba juurde, mis oli sama suureks kui vaat paisunud. S. rääkis oma loo ära ning selleks, et selget ettekujutust anda hõõrus oma hambaid salveilehega. P. sõbrad ainult naersid sellise lolluse üle ja nõudsid karistuseks tuleriita, oli vaene neiu südamevalust kadunud armsama pärast ja hirmust karistuse ees, mida Str. Nõudis, täiesti löödud ja langes kõigi imestuseks ka surnult maha. Õnnelikud hinged, sest
team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi. Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: ,,Head ööd, kretiinid!" Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud. Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast
XIX Iisak ostis lessmani abiliselt hobuse 240 krooni ehk 60 taalriga. Lapsepõlves oleks hobuse 50-nega saanud. Avarvaate pandi müüki. Müüdi küll Brede nimel, kuigi tegelik müüja oli pank. Iisak pidas plaani, et Avarvaate Eleseusele osta. Eleseus hakkas talus vähehaaval üha paremini tööle ( linnas oldud ajaga oli ta nõrgaks jäänud). Iisak ostis niidumasina, mis oli esimene selles piirkonnas. Niitmise ajal lagunes masin, sest Iisak oli selle valesti kokku pannud. Eleseus luges kasutamisõpetust ja parandas masina ära. Teine osa I Ka Oliine tuli niidumasinat vaatama. Ta oli küll juba üle 70-aasta vana kuid siiski võttis ta nii pika teekonna ette. Ta tõi ka teate, et onu Siivertist ei jäänud mingisugust vara järele. Iisak läks oksjonile. Aksel Størm ostis Avarvaate, et vennaga kohad vahetada, kui ta Rootsist tuleb. Sel viisil saaksBarbro oma kodutallu tagasi. Samuti ostis ta vankri. Iisak ostis väikeste