Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Ühiskond Seaduslik võim
algust II maailmasõjaga. Saksamaa aina jultumaks muutunud välispoliitika viis 1938. aastal Austria ühendamiseni Saksamaaga, mida nimetatati anslussiks. See sai natside eluruumi laiendamise alguseks. See tõi ärevust demokraatlikes maades, et Hitlerit rakse maha rahustada. Lääs ei olnud selleks ajaks ka oma sõjatehnikat piisavalt arendadnud ning see andis natsipartei juhile veelgi rohkem julgust. Järgmine ohver oli Tsehhoslovakkia, keda Hitler ähvardas sõjaga kui Sudeedimaad ära ei anta. Lääs soovis Hitleriga kokkuleppele jõuada sõja vältimiseks ja seda Hitler näi selles lääneriikide nõrkust ja Saksamaa muutus sellega tõsiseks agressoriks Euroopas. Selline tegevus pidi lõpuks viima sõjani, kuna demokraatlikud lääneriigid ei saanud teha rohkem järel andmisi.Pärast Hitleri rünnkaut Poolas kuulutas lääs sõja Saksamaale. Seega Hitleri poolt juhitud natsidereziimi agresiivus viis lõpuks II maailmasõjani.
1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisatsiooni.Euroopa seisis taas sõja lävel.Briti peaminister N.Chamberlain sõlmis 29.sept.1938 Im, Prm,Sm ja Itaaliaga Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TsSlov loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse.(alistuti).Tsehhoslovakkia häving:23.märts.1939 esitas Sm ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse.1939 kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks Slovakkia
euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi. Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral sõjaga, aga sellest hoolimata lükkas Tsehhoslovakkia pakkumise tagasi. Lääneriigid lootsid ikka veel sakslastega kokku leppida ja 29 september 1938 sõlmisid inglismaa, prantsusmaa, itaalia ja saksamaa Mücheni kokkuleppe , millega riigid sundisid Tsehhoslovakkiat sudeedimaad loovutama, aga pidi tagama ülejäänud riiigi puutumatuse. Tsehhid olid vastu, aga kuna nad ei julenud vastu astuda, siis nad alistusid. Lääneriigid olid arvanud, et hoidsid ära sõja, aga tegelikult ründas Saksamaa leedut, siis slovakkiat ja lõpuks oli kogu tsehhoslovakkia nende käes. Sõja üldine käik sündmuste järjekord aastate kaupa. 1939 Saksa kuulutab poolale sõja , prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaalse sõja,
-d tükeldada). Ähvardas tulla sõda, kuigi polnud päris selge kes sõdima hakkavad. Prantsusmaa ja Suurbritannia peaministrid Edouardo Daladier ja Neville Chamberlain soovitasid Ts.Sl. presidendil Eduard Benesil leppida H. nõudmistega, ehhki Sudeedimaa loovutamine tähendas ka riigi piirikindluste loovutamist ja kui kord on järele antud, polnuks Ts.Sl.enam mingit kaitset mistahes Saksamaa nõudmiste vastu. Kui Ts.Sl. nõustus, siis H. otsustas nõudmisi karmistada ja nõudis Sudeedimaad otsekohe endale. See põhjustas nn. Müncheni kriisi, sest just sinna sõitsid Chamberlain ja Dadier 29-30. septembriks H.-ga kohtuma ning kus nad mitme argpüksliku kohtumise järel andsid H.-le järele veel enam kui too oli algselt nõudnud. 2 Üldiselt tähendas Müncheni ,,lepituspoliitika lõppu"; igal juhul sõitsid Cham. ja Daladier pealtnäha
NSV-le oli see Suur Tsehhoslovakkiat, kellel oli Prantsusmaaga kaitseleping. Lääneriigid Isamaasõda. Pearl Harbor(Jaapan ründab USA-t). Sõja kuulutasid endiselt ootamas lepitust (seetõttu ka sõjaliselt nõrk). Müncheni USA ja Inglismaa Jaapanile, Saksamaa ja Itaalia USA-le. kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang Sudeedimaad, millega tagatakse Tsehhoslovakkia puutumatus. liitlasriikide(uk, pr, nsv, usa) kasuks. Murranguks loetakse Tsehh alistus, mida Hitler võttis nõrkusena. Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale
kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid TsehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga.TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud.1938 september nõuds Hitler Sudeedimaa loovutamist, Ähvardades ka sõjaga.Ts lükkas selle tagasi ja kuulutas välja MObilisatsiooni.28 sept 1938 sõlmisid Inglismaa , Prantsusmaa,Itaali, Sakamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TS loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud puutumatuse.TsehhoSlovakkia häving.23 märts 1939 Sakamaa esitas ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipeidasse.14 märts 1949 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ja iseseisev TS lakkas olemast , kuna järgmisel päeval h'ivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud TS-ssi.Märtsi lõpul nõudis Hitler ka endale Danzigit.31 märts 1939 teatasid SB ja Pantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja asusid läbirääkimistega NSVL-ga
Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid
pole mõttet. Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral Poolat hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigid hakkasid asju ajama Nõukogude liiduga. 1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse. Algasid salajased läbirääkimised saksamaa ja NSV liidu vahel. Sakslased tahtsid liita endaga Sudeedimaad (Poola ja Austria vahel, Tšehhoslovakkia äärealad). Selleks oli vaja lääneriikide toetust. Sept 1938. tuleb Münchenis kokku konverents, kus võtavad osa Inglise peaminister Chamberlain , Prantsuse peaminister Daladier, Saksamaa poolt Hitler ja Itaaliast Mussolini. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. 1. sept 1939 puhkeb II maailmasõda!! HISPAANIA KODUSÕDA 1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.(hisp
saksamaale järeleandmisi sest taheti säilitada rahu nõukogudeliitu kardeti rohkem kui saksamaad loodeti et saksamaa peatab kommunismi leviku saksamaa tegevus 1. kehtestati üldine sõjaväe kohustus ja hakati looma armeed hõivas reinimaa kus poleks tohtinud sõjaväge olla saksamaaga ühendati austria 4) 1938 toimus münchenis saksamaa, itaalia suurbritannia prantsusmaa juhtide kohtumina tsehhoslovakkiat saksamaale loovutama sudeedimaad 5) 1939 saksa väed vallutasid tsehhoslovakkia 6)1939 saksamaa võttis leedult klaipeda piirkonna itaalia 1935 itaalia vallutas etioopia mis oli rahvasteliidu liige keegi ei tulnud appi 1939 itaalia vallutas albaania hispaania 1936-1939 vabariiklased kaotasid vabariiklasi toetas nl ja maailma avalik arvamus üle maailma läksid vasakpoolsete vaadetega inimesed vabatahtlikult hispaaniasse sõdima lääneriigid hoidsid eemale
1938 a. anslussi küll tauniti, ent ka selle suhtes ei tehtud midagi. Usuti ka, et diktatuure on võimalik üksteise vastu mängida. Esialgu näis, et see poliitika on edukas 1936a. Sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu, kommunismivastase katte varjus. Hiljem liitus sellega veel teisigi riike. Müncheni kokkulepe Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tsehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939a. Olid kõik trumbid Stalini kätte kogunenud. NSVL-il oli maailma suurim armee
1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad ja Saksamaad säilitama ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 15. märtsil hõivab Saksamaa siiski Tsehhimaa (Slovakkia eraldus päev varem) 23. märtsil 1938 hõivavad saksa väed Klaipeda piirkonna. 31
Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anslussiks) Kuidas võimalik: 1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist 2)Itaalia toetas 3)Ingl lepituspoliitika 4)Pranstsusmaa nõustus Saksamaaga 1938 sügisel nõudis Sm Tsehhoslovakkialt(hakkas valmistuma sõjaks) Sudeedimaad elasid sudeedisakslased. *Prantsusmaa kutsus reservsõjaväelised sõjaväkke *Ingl pani valmis laevastiku *Müncheni konverents(Sm,Ita,Pr,Ingl) 19.09.38 kokkulepe otsustati, et Sudeedimaa Sm'le Ungari ja Poola sai Tsehhoslovakkia'lt oma rahvastega asustatud maad endaga liita 1939märts Sm okupeeris Tsehhoslovakkia läänepoolse(Böömi-Määri protektoraat) osa, kus elasid tsehhid ja liitis selle endaga Idapoolses osas moodustas Sm Slovaki vasallriigi 1939 märts Sm hõivas Klaipeda
Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine Saksamaa nõudmistele). Tšehhoslovakkias erinevad rahvused: tšehhid elasid enamasti lääne osas (7,2milj), sakslased lääne pool piiri ääres – Sudeedimaa – või idas (3,25milj), slovakid rohkem ida osas (3milj) ja ungarlased (700 000). 1938. aasta kevadest hakkas Saksamaa endale Sudeedimaad nõudma. Ka Tšehhoslovakkias oli oma natsi partei ja need samad Sudeedi sakslased hakkasid nõudma autonoomiat, et saaksid oma valitsuse. Kuigi alguses olid autonoomia soovid, siis aja möödudes hakati nõudma ühinemist Saksamaaga. Alustati propagandat, et tuleks liita Saksamaaga, kuna sudeedi sakslasi kiusatakse taga, on vaja taastada ajalooline õiglus ja kas on õige, et nii suur rahvamass on oma riigist eemale tõmmatud? Tšehhoslovakkial ei olnud toetajaid (oli küll valmis)
Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev
1930 lõpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936-1937. a valmis Austria okupeerimise plaan „Otto”. 1936 sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg. Samal aastal sõlmiti antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Nende lepingute alusel kujunes kolmikliit – II maailmasõja üks osapooltest. 13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss. Kuna Saksamaa nõudis Sudeedimaad ja ähvardas sõjaga, kutsuti kokku Müncheni konverents (29. september 1938). Osalesid Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Prantsusmaa. Lähtuti „lepituspoliitikast” ja nõustuti Sudeedimaa loovutamisega, lootuses, et Saksamaa nüüd taganeb. Kuid märtsis 1939 marssisid Saksa väed Prahasse. 23. august 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakti. Dokument koosnes mittekallaletungilepingust, millega kaasnes salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa jagati
valitsusse austria natside juhi Arthur Seyß-Inquarti, kellest sai siseminister. 11.03.1938 astus Schuschnigg, kaotanud lootuse Austriat päästa, ametist tagasi ja uueks kantsleriks sai Seyß- Inquart. 12.03.1938 marssisid Saksamaa väed Austriasse ja keegi neid ei takistanud. Austria sai Kolmanda Reichi osaks. Anschluß oli sellega teostunud. Saksamaa ideeks sai nüüd ,,eluruumi" (Lebensraum) hankimine tulevikus, esialgu asuti aga taotlema järgmist sakslastega asustatud piirkonda Sudeedimaad (Sudeteland), mis oli osa Tsehhoslovakkiast. Sudeedisakslaste natsist liider Konrad Henlein nõudis oma inimestele enesemääramisõigust, st. liitumist Saksamaaga. Britid ja prantslased ei olnud sõjast huvitatud, samuti polnud suureks konfliktiks valmis Mussolini. Seetõttu sõlmisid 29.09.1938 Prantsuse peaminister Daladier, Briti peaminister Chamberlain, Itaalia il duce Mussolini ja Saksamaa Führer Hitler Müncheni kokkuleppe, millega Sudeedimaa anti Hitlerile. Tsehhoslo-vakkia
annaabi.ee 
