1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1
(Melaleuca alternifolia) Teepuuõli (Melaleuca alternifolia) Toodetakse destilleerimismeetodil. Üks teaduslikult enim uuritud eeterlikke õlisid. Teepuuõli on üks väheseid eeterlike õlisid, mida võib kasutada lahjendamata kujul. Ei kahjusta limaskestasid. Melaleuca alternifolia eeterlikku õli toodetakse ainult Austraalias. Kus kasvab teepuu? Melaleuca alternifolia ehk teepuu kasvab Austraalia subtroopilistel rannikualadel. See on madalakasvuline taim, mis kasvab harva kõrgemaks kui kuus meetrit. Teepuul on rohelised nõeljad lehed ja valkjad õied. Teepuuõli destilleeritakse taime lehtedest ja noortest võrsetest. Õli on värvitu või kahvatukollane ning terava, kamprit või eukalüpti meenutava aroomiga. Koostis: Monoterpeenid 35-70% (gammaterpineen 10-28%) ,fenoolsed alkoholid 25-40% (terpineen-4-ol 25- 40%), seskviterpeenid 8-20%, oksiidid
Van Schooten kutsub jooki ,,chaa". 1876. Glasgow kaupmees Thomas Johnstone Lipton avab oma esimese poe 26 aastaselt. Lipton seilas Ameerikasse 15 aastaselt, et veeta 4 aastat kauplemismeetodeid õppides New Yorgi kaubamaja toiduosakonnas. 1904. New Yorgi tee- ja kohvikaupmees Thomas Sullivan leiutab teekotid, saates teesegude näidiseid klientidele väikestes käsitsiõmmeldud musliinkotikestes. Teepuu (Camelia Sinesis) Teetaim on igahaljas põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Tee liigid Must tee Must tee on tugevalt fermenteeritud (kääritatud) tee. Fermenteerimine kujutab endast rullimise käigus väljunud rakumahla oksüdeerumis- ja käärimisprotsessi, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke. Tänu
Kahe aasta jooksul kasvavad need 2-3 m pikkuseks ja muutuvad suguküpseks. Vangistuses hoidmisel sööb kuningboa meelsasti hiiri, rotte, tuvisid ja kanu. Noored boad muutuvad kergesti talsaks, täiskasvanud aga on sageli tigedad, ettevaatamatul kohtlemisel sisisevad ja hammustavad inimest. Boad elavad vangistuses kümne aasta ringis, kuid mõnikord ka märksa kauem kuni 23 aastat. (Bannikov et al, 1985.) Elupaigad Boalased on levinud kõigi mandrite troopilistel ja subtroopilistel aladel, kõige mitmekesisemates elupaikades Amazonase soistest metsadest kuni Kesk-Aasia veetute kõrbedeni. Püütonid elavad Aafrikas, Kagu-Aasias, Malai saarestikus, Uus-Gineal ja Austraalias. (Bannikov et al, 1985.) 4 Püütonite paljunemine Püütonite suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime "haududa" munakurna.
· Kõige paremini sobib avokaado kana, kala, krevettide, fetajuustu, tomati, mee ja teiste õrnamaitseliste toiduainetega. · Avokaadot võib kasutada suppides, salatites, panniroogades, võietes, kastmetes ja magustoitudes. Oluline NB! Avokaado tuum ei ole söödav. Kuumutamine muudab avokaado kibedaks! Viljaliha muudab õhu käes kiirest värvi (piserda sidruni- , apelsini- või laimimahla). Dattel Kirjeldus Datlipalmid kasvavad subtroopilistel aladel ja kõrbetes. Pärsia lahe piirkonnast pärinev datlipalm on tänaseks levinud Põhja-Aafrikas ja Araabias, Euroopas kasvavad vaid mõned liigid. Datlid on maailma vanimad kasvatatavad viljad ning on praegugi kõrbeelanike põhitoiduks. Kasutamine Euroopas süüakse peamiselt kuivatatud datleid, pruukides neid maiustusena. Viimastel aegadel on müügile tulnud värsked viljad, mis on meeldivamad ja ei tundu nii magusad. Põhja-Aafrikas aga
Head hotellid üle kogu USA planeerivad jälle pärastlõunaseid teeserveeringuid. (http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)). Liis Kambek Tee Tee kui kultuurtaim Teetaimi on olemas kahte sorti Thea (Canellia) sinensis- hiina tee ja Thea (Camellia) assamica- assami tee. (Gööck, 52). Teetaim on hästi vana põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Kui tam kasvab metsikult, võib ta kasvada üle 10 meetri, kultuuritaimena hoiab regelaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on ka sobilik saagi korjamiseks. Taime pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega. Pikka aega usuti, et roheline tee ja must tee pärinevad erineva taime küljest, kuid botaanik ja reisimees Robert Fortune tõestas, et mõlemad teed pärinevad Camelia sinensise taime küljest.
Tärklis, mis koosneb amüloosist ja amülopektiinist, kliisterdub ke etmisel ja muutub kergesti seeditavaks. 4. Riisi kasvatus Riis on pea mine teravili, mida Aasias kasvatatakse. Isegi kui teised riigid mujal maail mas on saanud olulisteks riisitootjateks, on Aasiasse koondunud peaaegu kogu maail ma riisitoodang (94 % ). Suuri mad riisitootjad on Hiina, India, Pakistan, Tai ja USA. Riisi kasvatatakse troopilistel ja subtroopilistel aladel. Riis on üheaastane taim, mis kasvab kerge mini troopilises klii mas. Riisitai m v õib olla 0,61,8 m kõrge, sel on harulised varred, mis lõppevad 2030 c m pikkuste p ööristega. Iga pööris koosneb 50300 õiest, millest m o odustuvad terad. Algselt kasvas riis kuival pinnasel, aga mutatsioonide k äigus muutus se e pooleldi vees kasvavaks taimeks. Enamik riisisorte kasvab üleujutatud põldudel, kus ve etase on 1015 c m
Teetseremoonia muutus rikutuks, tormakaks ja rohkelt ilustatuks. Rikaste hulgas peeti ,,teeturniire", kus aadlikud võistlesid üksteisega rikkalike auhindade ning teesortidele nimede andmises. Võitjate autasustamine siidi, relvastuse või juveelidega oli täiesti võõras algsele zenbudistlikule tseremooniale. (3.) 2. Camelia Sinensis roheline tee Teetaim on igihaljas põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega. Toodetud tee kvaliteet sõltub ajast millal ja viisist kuidas tee on korjatud ja kuidas teelehti on töödeldud. Esimene ehk kevadine korje annab parimad ja kõige õrnemad lehed. Teine, suvine ja kolmas, sügisene annavad rikkalikuma, kuid vähem õrna saagi
vajalikud organismi aktiivseks tegevuseks. Praktiliselt kõigis viljades ja marjades sisaldub orgaanilisi happeid, mis annavad neile loodusandidele meeldiva maitse, kustutavad janu ning aitavad kaasa ebasoovitavate setete lahustumisele. Kõige levinumad orgaanilised happed on õun-, sidrun- ja viinhape. (Kroom,G. 2004:5-9) Ananass Pärineb Lõuna-Ameerikast. Tänapäeval viljeldakse peaaegu kõikjal troopilistel ja subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas viljeldakse piiratud ulatuses Assoori ja Kanaari saartel. Ananass on mitmeaastane rohttaim, mille kuni 90 cm pikkused ja 6 cm laiused lihakad,
Osoonikihi hõrenemine - Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb. Halli kae sagenemine herpesinfektsioon ja põhjustab immuunsuse nõrgenernist. Kasvuhooneefekt - Kui maakera keskmine temperatuur tõuseb 50 aasta jooksul 2-5oC, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning ka imikute surevus. Kuumalained tekitavad soojastressi ja suurendavad suremust. Seni vaid troopilistel ja subtroopilistel aladel esinevad haigused, eriti nn. Ülekantavad haigused võivad levida ka teistesse piirkondadesse. Õhu lokaalne saastumine Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle,
paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud), palmlehikulaadsed (umbes 100 liiki, levinud Ida-Aasia, Austraalia, Aafrika ja Ameerika troopilistel ja subtroopilistel aladel. Aeglaselt kasvavad puud, mille kõrgus kuni 20m ja eluiga kuni 1000 aastat) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud). Klass okaspuud- Pinopsida. Lehed on enamasti rootsuta, väikesed, süstjad, nõeljad või soomusjad, harvem suured, laiad. Tervikuna esindab klass väikeselehelist arengusuunda. Tüvel on vähe säsi ja õhuke koor, kuid paks puit. Megasporofüllid on tugevasti muundunud, koondunud hõredateks või tihedateks käbideks
aitab seda keerata pöööristeks. Kuigi näiteks meie laiuskraad kuulub üldiselt madalrõhu tsooni, vahelduvad siin ikkagi kõrg- ja madalrõhkkonnad. On regioonid, millistes kõrgrõhkkonnad esinevad keskmisest sagedamini. Sama kehtib ka madalrõhkkondade kohta. Mõlemad on suured õhupöörised. Kõrgrõhkkondades ehk antitsüklonites pöörleb õhk päripäeva ja madalrõhkkondades egk tsüklonites vastupäeva. Meist läänes, Atlandi kohal, esineb subtroopilistel laiuskraadidel üpris püsivalt Bermuuda-Assooride kõrgrõhkkond ja polaarfrondi piiril Islandi madalrõhkkond. Aeg-ajalt eelistavad nad aga pigem vastupidiselt asetuda. KÕRG-JA MADALRÕHKKONDADE PAIKNEMINE PALAV-, PARAS- JA KÜLMAVÖÖTMES 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60
Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud), palmlehikulaadsed (umbes 100 liiki, levinud Ida-Aasia, Austraalia, Aafrika ja Ameerika troopilistel ja subtroopilistel aladel. Aeglaselt kasvavad puud, mille kõrgus kuni 20m ja eluiga kuni 1000 aastat) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud). Klass okaspuud- Pinopsida. Lehed on enamasti rootsuta, väikesed, süstjad, nõeljad või soomusjad, harvem suured, laiad. Tervikuna esindab klass väikeselehelist arengusuunda. Tüvel on vähe säsi ja õhuke koor, kuid paks puit. Megasporofüllid on tugevasti muundunud, koondunud hõredateks või tihedateks käbideks. Klass
õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujulistel või enam või vähem muundunud megasporofüütidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud, see on üleminekurühm sõnajalgtaimedest paljasseemnetaimedele), palmlehikulaadsed (hõlmab umbes 100 nüüdisliiki ja on levinud troopilistel ja subtroopilistel aladel, aeglase kasvuga (kuni 20 m) sambakujulise või muguljalt paksenenud tüvega ja vegetatiivne pung asetseb tüve tipul, mis on ümbritsetud igihaljaste lehtedega) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud, esinesid mõlemasugulised käbid). HK HÕLMIKPUULAADSED Selts oli permist kuni kriidi ajastuni laialdaselt levinud. Praegu on seltsi ainsaks esindajaks hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas
Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud), palmlehikulaadsed (umbes 100 liiki, levinud Ida-Aasia, Austraalia, Aafrika ja Ameerika troopilistel ja subtroopilistel aladel. Aeglaselt kasvavad puud, mille kõrgus kuni 20m ja eluiga kuni 1000 aastat) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud). Klass okaspuud- Pinopsida. Lehed on enamasti rootsuta, väikesed, süstjad, nõeljad või soomusjad, harvem suured, laiad. Tervikuna esindab klass väikeselehelist arengusuunda. Tüvel on vähe säsi ja õhuke koor, kuid paks puit. Megasporofüllid on tugevasti muundunud, koondunud hõredateks või tihedateks käbideks. Klass
Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst,seda kangem kohv saadakse. Lahustuv kohvi - on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid, mis kuumas vees kiiresti lahustuvad. 6. TEE Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Teetaim on igihaljas põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega (kantoni keeles tähendab Pak-Ho juukseid). Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige
annaabi.ee 
