- Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus? - Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma oksjonita)? 4. Oletame, et Venetsueela valitsus kehtestab lisaks kvoodile veel ka subsiidiumi (100 dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele? - Milliseks kujuneb nüüd televiisori hind kvoodi ja toetusega? - Kui suur saab olema kodumaine pakkumine? - Milliseks kujuneb tarbimine? - Kui palju võidavad tarbijad rahas võrreldes eelmise situatsiooniga (punkt 3)? LAHENDUS 1. Hind 800 700 600 Pakkumine 500 400
- Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? 100*100 000+(100 000/2)=15 000 000 - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus? 20 000 000(b+d) (100*200 000)/2 = 10 000 000 (100*200 000)/2 =10 000 000 - Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma oksjonita)? 100*300 000=30 000 000 4. Oletame, et Venetsueela valitsus kehtestab lisaks kvoodile veel ka subsiidiumi (100 dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele? - Milliseks kujuneb nüüd televiisori hind kvoodi ja toetusega? Hind jääb samaks 250 ostjale - Kui suur saab olema kodumaine pakkumine? Kasvab 100 000-lt 450 000-le - Milliseks kujuneb tarbimine? 600 000 - Kui palju võidavad tarbijad rahas võrreldes eelmise situatsiooniga (punkt 3)? 100*300 000+(100 000/2)=35 000 000
seda edukam on ettevõte. Konkurents on vajalik, et klient saaks valida endale sobiva hinna ehk üks ettevõte ei saa hinda lõputut kõrgele tõsta. Samuti tagab konkurents selle, et kaup oleks kvaliteetne. 4) Mis vahenditega saab riik majandust mõjutada? Riik saab kehtestada piirnorme, nt kehtestab Euroopa Liit kalapüügi- ja lihatoodangu kvoote, et vältida ületootmist. Mitmed riigid teevad väikefirmadele maksusoodustusi, et aidata neil konkurentsis püsida. Samuti maksab riik subsiidiumi. 5) Miks on vajalik, et riik majandusse sekkuks? Riigi majandusse sekkumine on vajalik, sest siis riik võimaldab inimestele tarbijakaitset, tagades rahva tervise ja looduskeskkonna säästmise. Samuti võimaldab riik konkurentsi, soodustab ettevõtlust ning arendab riikidevahelisi majandussuhteid. 6) Kuidas mõjutab majanduskriis ettevõtete tööd? Majanduskriisi tõttu ei saa ettevõte enam kaupa müüa, sest pole kedagi, kes seda ostaks.
a=30 000 000 – 10 000 000 = 20 000 000 dollarit - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus? b+d=rahvamajanduse puhaskaotus 10 000 000 + 10 000 000 = 20 000 000 dollarit - Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma oksjonita)? c=välismaiste müüjate puhas võit c=300 000 x 100 = 30 000 000 dollarit 4. Oletame, et Venetsueela valitsus kehtestab lisaks kvoodile veel ka subsiidiumi (100 dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele? - Milliseks kujuneb nüüd televiisori hind kvoodi ja toetusega? Kui kvoodile lisatakse subsiidium 100 dollarit televiisori kohta, siis oleks uus televiisori hind 150 dollarit, mis oli ka maailmaturu tase. - Kui suur saab olema kodumaine pakkumine? Maailmaturu hinnatasemel suudab kodumaine tootja nüüd kogu kodumaise nõudluse täita, ehk 800 000 televiisorit hinna 150 dollarit juures.
piirnormide kehtestamine. Lisaks majandustegevuse reglementeerimisele on riigil veel üks eriline ülesanne aidata leevendada turumajanduse puudusi. Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Lisaks turustruktuuri mõjutamisele võib valitsus kehtestada ka piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud. Euroopa Liidus makstakse põllumeestele otsest rahalist toetust (subsiidiumi), kasutatakse ka väliskaubandustõkkeid (tollimakse) Euroopa toiduaineteturu kaitseks. Riik kehtestab ka paljudele kaupadele tervishoiu- (näit toidukaubad) ja ohutusnõuded (näiteks kemikaalid) ja kontrollib nende nõuete täitmist. Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Tooteid (näit piim, leib), mida jaotatakse vabaturu vahendusel nimetatakse erahüvisteks. Piiramatult tarbitavat toodet (näit valgusfoor, mida kasutavad
· A ja B tekivad tasakaalupunktides, kus kauba X hind muutub, aga eelarve ei muutu. · C ja E tekivad tasakaalupunktides, kus eelarve muutub, aga kauba X hind ei muutu. Kui sissetulek kasvas , eelarvejoon nihkus KL´ asendisse LL´´. Saadakse kogus X4 ja punkt E. E´ ja B´ jäävad ühele hinnatasemele. Kui kauba X hind muutub, liigutakse D-kõvera peal, kui sissetulek muutub, toimub nihe. Seega D1 lt D2-le. 5.Tarbija hinnavaru 5.1.Maksu mõju hinnavarule 5.2.Subsiidiumi mõju hinnavarule Joonis 21 · Segitab tarbijaülejääki piirkasu kaudu: on antud nõudlus ja tarbija ülejääk 4-lt ühikult. · Piirkasu (MB-marginal benefit ) on maksimaalne summa , mida tarbija on ja võimeline maksma täiendava kaubaühiku ostmiseks. Tarbija ülejääk: 45-20 = 25; 40-20 =20; 30-20 =10; 20-20 =0; kokku 55, maksti 20 x4 = 80 Joonis 22 · Tarbija kogurahulolu on maksimaalne sellise kaubakoguse juures, kus hind P= MB
Sissetulek - Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py Px MRS xy asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ). Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde? Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem. Mikroökonoomika loeng 12.10.2011 Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu."
kehtestada kriitilist piiri ületava heitgaaside hulgaga proportsionaalse maksu. Maksu võtmisega teede kasutamise eest vähemalt tipptundidel saab valitsus teadvustada teede kasutajatele kulusid, mida nad teistele liiklusummikutega tekitavad. Vastupidise toimega on positiivsed välismõjud. Sel juhul mõjutab ühe üksikisiku või firma tegevus teisi üksikisikuid või firmasid positiivselt, kuid ei saa selle eest tasu. 18.Selgitage joonisel Pigou maksu ja Pigou subsiidiumi leidmist negatiivsete välismõjude korral Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Selle maksu suurus Joonis 5.1. on Ps-Pt. Protseduuriliselt näeb Pigou maksumäära leidmine välja nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt
Riigi ülesandeks on ka aidata leevendada turumajanduse puudusi Riigi sekkumise majandusse majanduslikude ja sotsiaalsete motiivide 9 alusel: MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED Vältida monopole Tarbijate huvide kaitsmine Aidata kaasa uute/väikeste firmade Keskkonna kaitsmiseks loomisele Toetada rahaliselt (subsiidiumi- ehk Kontrollida, et turul oleks kvaliteetne toetuse) kindlat majandusharu kaup Ühishüvitis- toode/teenus, mida tarbijad saavad tasuta ning mida tehakse maksude arvelt (tänavavalgustus, teed, ühistransport) 20.Eesti maksusüsteem Proportsionaalne maksusüteem- ehk võrdeline maksusüsteem, kus kõik tulu saajad maksavad võrdse % tulumaksu Progresseeruv maksusüsteem- ehk astmeline maksusüsteem, kus tulumaksu suurus on seotud tuluga
Näide: ühe tonni SO2 heitmise eest välisõhku tuleb tasuda saastetasu 51 eurot. Subsiidiumid Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi (finantsilisel vm kujul), mille eesmärk on mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid, kellel on raskusi kehtestatud standardite saavutamisel. 18 Saavutamaks tootmismahu vähendamist Qa-lt Qs-ni, makstakse tootjale subsiidiumi tooteühikult summas, mis vastab tootmismahu Qs juures sotsiaalse piirkulu taseme ja mahu Qa juures tootmise piirkulu taseme vahele. Tootmismahtu sunnib tehast vähendama asjaolu, et tootes Q a jääb tal saamata subsiidium P s-Pa. Tootmist Qs-ni vähendanud firmale makstakse subsiidiumi mahus (Ps-Pa)*(Qs-Qa). Deponeerimise-tagastamise süsteem Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu
allapoole vastuvõetavat miinimumtaset. Selliste saaduste jaoks nagu teravili, või, piimapulber ja loomaliha on Eül spets sekkumisagentuurid. Ülemäärase pakkumise korral ostavad need agentuurid turuhindade stabiliseerimiseks ülejäägi kokku. Tooted müüakse kui turg on tasakaalustunud või näit exporditaxe. Võimaldamaks EL tootjail realiseerida oma toodangut vaatamata odavate importsaaduste konkurentsile, saab töötlev tööstus subsiidiumi, kui kasut Els toodetud toorainet. Eesmärk on katta vahe EL Nõukogu poolt kehtestatud hinna ja importsaaduste hindade vahel. 33) CAP reformi survetegurid ja reformide eesmärk. Survetegurid: sisemised:kõrged kulud, surve keskkonnale, liikmesriikide erinevad huvid.välised: saaduste madal konkurentsivõime, GATT lepingud, laiendamise kavad. Eesmärk: toodangule makstavate toetuste vähendamine; keskkonna säästlikum pol; eelarvekulutuste
· COED on kogukasulikkus · POED on tegelik kulutus · CPD on tarbija ülejääk Joonis 23- maksu kehtestamise mõju tarbijaülejäägile (hinnavaru THV) · Kui P=10 000, a=Q · Kogukasu 0BEQ2, THV=FBE, maksavad OFEQ2 · Seega THV kaotus AFEC · GEF on kaotus maksu kehtestamisest, sest seda ei saa endale tootja(pakkuja), sest maksutulu maks*kogus=FA*AG e AFGE, seega maksukehtestamisest tekkiv kaotus on GEC. Joonis 24. Subsiidiumi mõju THV-le · Subsideerimine alandab hinda tarbijale 10 $ võrra. Kui P=50 THV=BLC · Kui P=40, THV=ALE · THV juurdekasv on on ABCED, valitsus tegi selleks kulutuse subsideerides ABFE, subsideerimise kulu sisaldab THV kasvu CED. · CFE võrra subsideerimise kulu suurem , kui THV kasv, seega valitsuse kulu on suurem kui tarbijate heaolu kasv. Valitsus peab subsideerima seda kogust , mis o suurem 5. Tarbijate eelistused ja efektid
alternatiivsete kaupade hinnad; 4) tootjate ootused; 5) tootjate arv; 6) maksud ja subsiidiumid (kõikvõimalikud toetused tootjale (dotatsioon)). Näiteks pakkumise kasvu põhjustavad tehnoloogia täiustamine; ressursside (tootmistegurite) hindade alanemine; alternatiivsete hüviste (so nende, mille tootmiseks kasutatakse mõningaid samu ressursse) hinna langus; tootja ootus, et hüvise hind lähiajal tõuseb; tootjate arvu kasv; subsiidiumi maksmine tootjale (toetuste maksmine ei suurenda alati pakkumist) Graafiliselt saab pakkumise kasvu või kahanemist kajastada pakkumiskõvera nihkega vastavalt paremale või vasakule (joonis 6). Kokkuvõtteks märkigem, et analüüsi käigus tuleb eristada 1) muutust nõutavas (pakutavas) koguses ja 2) muutust nõudluses (pakkumises). Esimesel juhul on põhjuseks hüvise hinna muutus (ceteris paribus) ja graafiliselt kajastub see
tasuva ehituse puhul. 3. Lühim lepingu täitmise aeg alates töövõttja selgumisest See pole üldjuhul oluline tellijale, kuid hämmastavalt tihti nõutakse just seda. 4. Lühim lepingu täitmise aeg ehitusplatsil See on mõistlik nõue siis, kui ehitustöödega kaasnevad ebamugavused, lammutustööd või tööd eeldavad ajutisi ümberkorraldusi. 5. Võimalikult kiire tööde alustamine ehitusplatsil Seda võidakse soovida siis, kui toetuse või subsiidiumi saamine sõltub tööde alustamisest mingiks tähtajaks. Seda võib soovida mõnikord ka ehitustööde juht, et jätta omanikule muljet tööde toimumisest. 6. Töövõtja määratud kindel lõpetamise kuupäev See on vajalik ehituse korralikuks käikuandmiseks. 7. Tellija määratud kindel lõpetamise kuupäev See on vajalik siis, kui tellija on kohustatud vabastama mõned muud ruumid või ta on seotud ehitise valmimise tähtajaga (hotell suve alguseks). 8
Tuluefektid ebaefektiivsust ei tekita, asendusefektid aga küll. Tuluefekti tekitavad avaliku sektori abinõud, mis parandavad indiviidi olukorda, kuid hüviste hindu turul ei muuda. Asendusefekti tekitavad avaliku sektori abinõud, mis parandavad indiviidi olukorda, kuid muudavad ka turul hüviste hindu, millest tulenevalt tarbija eelistuste struktuur muutub. 181. Millest tuleneb dotatsiooni mõju efektiivsusele ja kuidas seda hinnata? Tarbimise mahust sõltuva subsiidiumi rakendamisel muundamise piirmäär ei võrdu asendamise piirmääraga, mistõttu ei ole enam tegemist Pareto-efektiivse seisundiga. Ettevõtted maksimeerivad oma kasumit ning toodavad tootmisvõimaluste rahal, tarbijad maksimeerivad enda kasulikkust. Subsiidiumi kinnitamine muudab eelarvekõverat ning toob kaasa asendusefekti tarbimise mahu kasvu näol. 182. Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele? Avaliku
kaitsevahendite kasutamiseks. Siin tulevad vaatluse alla kolm olulist küsimust. Esiteks, kuivõrd on valitsus võimeline suunama oma poliitikat õigetesse valdkondadesse? Valitsusepoolne poliitika tuleks suunata valdkondadesse, kus on tegemist uurimis- ja arendustööga, mida firma ise ei ole suuteline läbi viima. Teiseks, kui oluline on tehnoloogiline ülejääk antud tööstusharus? Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb otsustada subsiidiumi optimaalse suuruse üle, mis on keeruline empiiriline probleem. Välistele mõjutajatele on iseloomulik, et nendega kaasnenud tulul ei ole turuhinda ja neid on raske mõõta. Kolmandaks, tööstuspoliitika pooldajad kontsentreeruvad uurimis- ja arendustööle, mis on suunatud tootmissektorisse. Vaatamata kriitikale on ülevooluefekt üks mõjusamaid argumente aktiivse tööstuspoliitika kaitseks
munkadel kohustuslikus korras tammesid kasvatada. Felipe oli ka see, kes pani aluse galeoonide ehituse edendamiseks spetsiaalsele preemiale – kõigile laevameistritele, kes pidasid kinni riigi kehtestatud ehitusnormidest, maksti lisaks valmis laeva hinnale küllaltki kopsakat toetust. Hispaania arhiivides on tänapäevani säilinud hulk kohtuprotsesside protokolle, kus laevameistrid riigilt maksmata jäänud "subsiidiumi" nõudsid. Kuna enamasti oli nõudjate näol tegemist samade isikutega, pidi laevaehitus siiski piisavalt tulus amet olema. Et ehitajate ja inspektorite vahelisi sobinguid ära hoida, tehti uutele laevadele ka pistelist kontrolli, mille käigus ootamatult kohalesaabunud kuninglik revident ahtertäävi nurga või mõne muu detaili oma käega üle mõõtis. Mõistagi pidi kontrollijal olema sellise ülesande täitmiseks hea teoreetiline ettevalmistus
tasuva ehituse puhul. 3. Lühim lepingu täitmise aeg alates töövõttja selgumisest See pole üldjuhul oluline tellijale, kuid hämmastavalt tihti nõutakse just seda. 4. Lühim lepingu täitmise aeg ehitusplatsil See on mõistlik nõue siis, kui ehitustöödega kaasnevad ebamugavused, lammutustööd või tööd eeldavad ajutisi ümberkorraldusi. 5. Võimalikult kiire tööde alustamine ehitusplatsil Seda võidakse soovida siis, kui toetuse või subsiidiumi saamine sõltub tööde alustamisest mingiks tähtajaks. Seda võib soovida mõnikord ka ehitustööde juht, et jätta omanikule muljet tööde toimumisest. 6. Töövõtja määratud kindel lõpetamise kuupäev See on vajalik ehituse korralikuks käikuandmiseks. 7. Tellija määratud kindel lõpetamise kuupäev See on vajalik siis, kui tellija on kohustatud vabastama mõned muud ruumid või ta on seotud ehitise valmimise tähtajaga (hotell suve alguseks). 8
annaabi.ee 
