Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel · Proopia · submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel · Proopria · Submukoosa 2. Lihaskest (kihid ei ole hästi eristatavad) · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed:
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris)
Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2
Sidekude Närvikiud Lihaskude Sidekude Kaks torujate organite alatüüpi Välismaailmaga ühenduvad - Suletud süsteemi moodustavad - seede- ja hingamisorganid jne. vere- ja lümfisooned · Tunica mucosa (limaskest) · Tunica intima (intima) epiteel endoteel limaskesta päriskiht e. proopia subendoteliaal kiht limaskesta lihaskiht submukoosa · Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht · Tunica media (meedia) välimine lihaskiht · Tunica adventitia (adventitsiaalkest) või · Tunica adventitia Tunica serosa (serooskest) s. externa (adventiitsia) Veresoon Endoteel 1. Tunica intima Näide:
Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale
Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis)
Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus). * lihaskest – koosneb silelihaskiududest, millel on ringlihaskiht ja longitudinaalne (väljaspool) kiht. Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab adventiitsia ja kõhuõõnes paiknevaid (sooled jne) katab serooskest. Adventiitsia ühedab organeid ümbritsevate struktuuridega ja ei oma alakihte
lümfisoontesse ja vallandab spetsiifilise patogeneesi. Sigade tursetõve põhjustavate E.coli tüvede poolt eritatavat eksotoksiini peetakse Stx-2 variandiks, millel on tugev neurotsütotoksiline efekt, põhjustades närvinähte, äkksurma või jäsemete osalist paralüüsi. Tursetõve patognomoonilisteks tunnusteks on hemorraagiline koliit, millele lisaks täheldatakse käärsoole lingude vahele eritunud serozelatinoosset eksudaati, mesenteriaalsete lümfisõlmede-, mao submukoosa- ja palpebraalödeemi. Need on seotud toksiini toimel tekkinud väikeste arterioolide kahjustusega.
limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa Lihaskest: ringjas e tsirkulaarne lihaskiht, piki- e longitudinaalne lihaskiht (lihaskest reeglina silelihaskoest, v.a söögitoru) Serooskest kehaõõntes: sidekoeline subserooskiht, serooskesta päriskiht e proopria, ühekihiline lameepiteel e mesoteel Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte Intima: endoteel (ühekihiline lameepiteel), subendoteliaalkiht Meedia: silelihasrakud ja silelihaskude
Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks
4) Limaskesta lihaskiht koos limaskesta aluse kihi tunica submucosaga: ● tagab limaskesta liikumise ● TUNICA SUBMUCOSA: kohev sidekude, ühendab limaskesta lihaskestaga, võimaldab liikuda, sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni, lümfikiude, tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel ! Närvipõimik PLEXUS MEISSNERI: sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ● innerveerivad limaskesta ● ringlihaskihi ja submukoosa vahel 2. LIHASKESTTUNICA MUSCULARIS ● SEEDEKANALI ÜLEMISTES OSADES VÖÖTLIHASKOEST (tahtele alluv), ALATES SÖÖGITORU KESKOSAST SILELIHASKOEST (tahtele allumatu). 2 ● 2 teineteisega ristuvast kihist: välimine pikikiht, sisemine ringkiht - ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud
Seedetrakti histoloogia • Serooskest Seedekulgla väliskate, kõhukelme osa seob ja kaitseb soolestikku • Pikilihased ja ringlihased Koosnevad silelihasrakkudest Segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad küümust mööda soolestikku edasi • Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht; moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid (nt söögitoru ja mao vahel) • Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja lümfisooni ning seedenäärmeid • Mukoosa Kõige seespoolsem kith söögitorus sileda pinnaga, maos ja peensooles kurruline, jämesooles sile Seedetrakti motoorika • Eesmärgiks toidu segamine seedemahladega ning piki soolestikku edasitoimetamine • Seedekulgla silelihaskude funktsionaalne süntsüütsium (ühest rakust alguse saanud kontraktsioon levib naaberrakkudesse)
..7,2). 3. Seedeelundite talitluse regulatsioon 3.1. Seedeelundite innervatsioon: sümpaatiline, parasümpaatiline, enteraalne. Seedekulglal on enteraalne närvisüsteem, mis võimaldab juhtida mao ja soolestiku motoorset ja sekretoorset aktiivsust, sõltumata välisest autonoomsest närvisüsteemist. Enteraalne närvisüsteem asub neuronaalse võrgustikuna piki ja ringlihaskihi vahel (plexus myentericus s. Aurebachi ) ning ringlihaskihi ja 2 submukoosa muskulatuuri vahel (plexus submucosus s. Meissneri). Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega
Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust: plexus myentericus – soolelihaspõimik - asub piki- ja ringlihaskihi vahel – reguleerib lihase toonust, kontraktsioonide rütmi. plexus submucosus – submukoospõimik – asub submukoosa ja ringlihaskihi vahel- reguleerib epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel Parasümpaatiline impulss soodustab seedet - innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu (söögitoru, magu, peensool, proks. osa jämesoolest, sapipõis ja pankreas). Teine innervatsioon vaagnanärvi kaudu (jämesoole dis. osa, pärasool ja pärak). Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin.
parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Torujad organid · Kihilise ehitusega - kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). · Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte: 1) epiteel - valendiku pool 2) limaskesta päriskiht e. proopria - epiteeli all 3) limaskesta lihaskiht 4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis:
ebaõnnestub või keerukas rakendada. Meetodiks veritseva haavandi üleõmblus, kus veresoon suletakse Z-õmblusega. Mallory-Weiss sündroom: Moodustab 5% ägedatest seedetrakti ülaosa verejooksudest. Iseloomulik 1-4 cm limaskesta longitudinaalne rebend mao-söögitoru ühenduse läheduses. Tekib tavaliselt tugeva oksendamise tõttu, suurem osa patsientidest on alkohoolikud. Haav läbi mukoosa ja submukoosa. Diagnoos: Ösofagogastroskoopia Ravi: - Algne käsitlus sama, mis üldiselt seedetrakti ülaosa verejooksu korral: konservatiivne ja toetav ravi - 90% verejooksudest peetub iseeneslikult - Endoskoopiline ravi sarnaneb haavandi verejooksu raviga - Kirurgiline ravi endoskoopilise ravi ebaõnnestumisel Stresshaavand: Hemorraagilise/erosiivse gastropaatia väljendus. Endoskoopial nähtavad subepiteliaalsed veritsused ja limaskesta erosioonid
üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedeorganite hulka kuuluvad pikk torujas seedekanal ja sellega ühenduses olevad elundid. Lisaksseedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine ( maks ), jääkainete eemaldamine, hormoonide tootmine ja immuunrekatsioonid. Seedekanali seina kestadest on kõige sisemine limaskest ehk mukoosa. Selles on õhuke lihaskest, mis tagab limaskesta kurdude liikuvuse. Kurrulisust tingib kohev limaskesta aluskiht ehk submukoosa. Kõige paksem on lihaskest. Sellest väljaspool paikneb siledapinnaline serooskest ehk seroosa. Funktsioonid : 1. Eluks vajaliku energia tootmine 2. Organismi varustamine ehitusmaterjaliga ehk plastiline roll 3. Võimas sisesekretoorne süsteem ( muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist, meeleolu ) 4. Oluline bioloogiliste rütmide ''juhtorgan''; just sealt algab esmane
annaabi.ee 
