kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Skulptuur: mänglev, dünaamiline, liigutuste ja zestide mitmekesisus, kehad painduvad. Anatoomias ei peeta proportsioonidest kinni - esineb mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid. Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks.
peatükis. Sungade kunst on otseselt jätkuks Maurja kunstile ning kuulub seega varase budistliku kunsti traditsiooni. Kuigi uued valitsejad ise olid brahmanistid jätkasid nad Asoka traditsioone, kuid peale valitsejate hakkasid kunsti edendama ja kultushooneid püstitama ka teised rahvakihid. Varase budistliku kunsti tänaseni säilinud monumentide seas on kõige muljetavaldavamad Kesk-Indias asuvad Sanchi suured stuupad ehk hauakünkad. Stuupad on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, püsib stuupa algne mõte samana kõikides budistlikes riikides. Neid hakati ehitama üsna varsti pärast Buddha surma, tema elu ja surmaga seotud olnud paikadesse. Algselt olid nad lihtsalt poolekerakujulsed mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega
Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti- Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone järgmised 5 tasandit kujutas teadmiste ja õpetuste saamise teed; 3 ringikujulist tasandit väljendasid
õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuks mälestussambad, India templid, palkkonstruktsioonile. olid talumajad. Püstpalkidele stuupad (poolkera kujulised Iseloomulikuks elemendiks on toetuv massiivne katus. Savist kupliga kaetud ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja katusekivid, palju kloostreid, mälestuseks) värviliseks maalitud palk, mida templid, pagoodid (ehitised Arhitektuur ja skulptuur kasutatakse sammasteks, taladeks, valgest kivist alusel sinna
meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole.
munkade kombeid. Samas võib igaüks sõltumata vanusest ja soost elada mingi aeg kloostris. Igapäeva elus avaldub rahvabudism altarite eest hoolitsemises, palvetamises ja amulettide kandmises. Altarid on erisuguste kujudega, aga nad on alati paigutatud nähtavale kohale. Altari kesksel kohal on Buddha või mõne muu pühaku kuju või pilt. Igal majal ning ka asutusel on oma altar. Nagu teistes religioonides, ei puudu ka budsimis pühaehitised. Tähtsaimad on stuupad, mis on Buddhale pühendatud mälestusmärgid. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Stuupa alus tähistab maailma, mis mütoloogia järgi tekkis hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad: Bodhi Gautama Buddhaks saamise päev
Uus perekonnaliige. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid.
mida tähendab öelda, et ta on budist. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta.
kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism. India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel, aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi. Hiina templite sambad olid kaunistatud värviliste ja ilusate reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi. Eripära oli nendel templitel ka
muutunud. Muusika, grammatika, tantsu looja, jooga leiutaja. Allmaailma olendite isand(deemonid, vaimud). Kolmanda silma avamisel hävitab kogu maailma. Gangese jõgi voolab juustes; relvaks on kolmhark; madu kaelas; liikumisvahend on püha sõnn Nandi. Budism Budism levis 3. saj e.Kr, levitajaks oli kuningas Ašoka. Sellest ajast on pärit monoliitsed Buddha mälestussambad ja stuupad- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Levik- suurem osa Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimlikele kannatustele. Budism 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus). 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid). 3
Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves
Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus"ja Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust üllitav Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel, Läänemaal ja Viljandimaal mõned stuupad. Mõisted bodhisatva: theravadas olend, kes taotleb valgustumist, et ta saaks virgununa oma ülima tarkuse abil aidata teisi olendeid; mahajaanas olend, kes kaastundest teiste olendite vastu on tõotanud mitte minna nirvaanasse, enne kui kõik olendid on sinna läinud. karma - samsaara - budism mõisted
India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid väljast olid nad rikkalikult kaunisatud,India skulptuuri valitseva vormi,reljeefidega.Kuulsamad hinduistlikud templid asuvad Khajurahos(Kesk- Indias,umbes 85 templist koosnev kompleks, pühendatud Shiva, Vishnu ja Jainile).
meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud
3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid riiki püstitada umbes 84 000. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Kupli tasndatud tipus oli nelinurkne aedik, millest kõrgus maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritses kiviplokkidest aed, milles olid nelja ilmakaarde avanevad värvad. Väravaid moodustanud
Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
Wesak on kõige tähtsam püha budistliku aasta jooksul. Sri Lankas meenutatakse selle püha ajal Buddha sündi, virgumist ja surma. Usutakse, et kõik need sündmused juhtusid samal päeval eri aastatel. Põhirõhk on siiski virgumisel, mis on märksa olulisem, kui füüsilised sündmused. Templid kaunistatakse süüdatud lampidega, mis sümboliseerivad ilmutust. Wesaki laternad valmistatakse õhukesest paberist, mis kleebitakse kergele puust raamile. Templite juures on bodhi-puud ja stuupad tihtipeale ümbritsetud väikestest õlilampidest. Inimesed saadavad wesaki-kaarte oma sõpradele (see komme on üle võetud jõulukaartide saatmisest) ja laulavad populaarseid wesaki-laule (samuti jõulud eeskujuks). Sel ajal hoidutakse põllutöödest, käiakse templis, annetatakse munkadele toitu, kuulatakse jutlusi ja kui võimalik, järgitakse kaheksaosalist teed. Birmas kastetakse sel päeval bodhipuud. Puud, mille all istudes Buddha virgus. Birmas ei ole wesak valguse püha.
toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda. Sageli saabki piirkonnas valdvast religioonist aimu, kui vaadata tänavapilti. Igale religioonile on omased ehitised. Näiteks on budistliku arhitektuuri vanim ja levinum ehitusvorm stuupa (Buddha mälestusmärgid). Nii samuti on Islamil mosee koos minarettidega. Religioon aga mõjutab sageli arhitektuuri kujunemist. Näiteks need samused stuupad. Stuupa on kuplitaoline kõrgend, mis asub ühel või mitmel tavaliselt nelinurksel terassil kuhu viivad trepid. Selle terassi selge eesmärk on aga pradaksina ("paremale"), mis on üks suuremaid austuse avaldusi - nimelt möödub usklik inimene austatud isikust või objektist alati nii, et see jääks paremat kätt. Samuti kuulub islami riikides maja juurde kinnine sisehoov, sest islamistlikus maailmas on tähtis inimese privaatsus
Munk peab täitma kolme põhimõtet: ta peab olema vaene, vallaline ja ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Dpepungi klooster Tiibetis on suurim budistlik klooster maailmas. Majutab korraga u. 8000 munka. Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks, mille eesmärgiks on rahu ja positiivse saavutamine Tiibetlased teevad palvete jaoks spetsiaalseid pulbrist pilte (Mandala). Budistlikke pühamuid on kahte liiki: 1) India pühamud stuupad, mis on kellakujulised; 2) Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda). Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas, see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias. Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma
Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina. Tegelikkuses on maailm dünaamiline ning pidevas muutumises. Meditatsiooni ning oma elu valitsemise kaudu võib jõuda õigele arusaamale elust. 4 õilsat tõde 1) eluga kaasneb kannatus 2) kannatuse põhjus on elujanu 3) kannatus vaibub, kui vaibub elujanu
2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks on ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks, moodustavad omapärase taladeks, piitadeks. Eriline terviku
ansambleid. Jumalate linna keskuseks on püramiidne mägi Kailas. Arvatakse, et hiigelehitised on loodud psüühilist energiat kasutades nagu Egiptuse püramiidid ja Stonehenge'ki. Nad on ehitatud looduslike mägede lihvimise teel. Kailas on kõige püham monument Ida-Aasias ning selle poole püüdlevad tuhanded palverändurid. Ida-Aasias võib kohata kummalisi ehitisi, mida nimetatakse stuupadeks. Tihti moodustavad nad erinevate tornide ansambleid. Arvatakse, et stuupad jäljendavad jumalate linna pühasid ehitisi. Stuupad on kosmilise energia generaatorid ning nende geomeetria on aluseks paljude kirikutornide ja templite kujundusele. Niisiis on Kailas kogu spirituaalse arhitektuuri kese. Spirituaalne revolutsioon Inimkond läbis oma materialistliku madalseisu 20. sajandil, viies maailma ohtlikult kriitilisse olukorda. Et maailma päästa, saavad paljud vaimse ärkamise. Iidsed salateadmised ärkavad taas ellu
Kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest. Stuupa (dagoba; tiibeti mchod rten, mongoolia keel субурган - suburgan) on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi stuupad. Need on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikustarhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja populaarsuse kultuse objektidena saavutasid II saj keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Parem on Sanchi