mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühiku mulla tahkete osade summaarne välispind m2 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud Vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinnihoitav mullaosakestepoolt: maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida
Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 keskmised suurused lähtuvalt lõimisest liiv - <15 saviliib - 15-30 kerge liivsavi - 30-45 keskmine liivsavi - 45-60 raske liivsavi - 60-75 savi - >75 orgaanilise aine sisaldusest 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 6) Mullavesi veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Mullavesi: Veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. Veeliigid mullas: A) Keemiliselt seotud vesi (kuulub aine kristallivõre või molekuli koostisse). B) Veeaur (vabalt liikuv aktiivselt ja passiivselt)
sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga. Ühikuks on protsent. Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine. Muld sisaldab alati vedelas,tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt muutuv. Vesi aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Veeläbilaskuvus - võime juhtida vett ülemistest
· mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: mulla mehhaanilisest koostisest, mulla niiskuse sisaldusest, mulla struktuursusest, mulla lasuvustihedusest. Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: Reljeef, kliima, mulla koostiskomponendid, põhjavee seis, taimkate.
maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1
põuakartlik(väikese veemahutavusga), õhuläbilaskvusega. Õhuga täidetud pooride maht parasniiske(suure vee mahutavusega), nõrgalt mullas. Sõltub pamiselt mulla veesisaldusest, liigniiske(toitub sademetest), tugevasti väga suure tähtsusega on mulla struktuursus. liigniiske(soostunud). Mullahorisontide teatud Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest momendi niiskuse hindamisel kasut mõistid: koostisest, lasuvtihedusest, struktuursusest, kuiv, tahe(värske), niiske, märg, vesine. niiskusest(kuivendus astmest) (liivmullal 22- Mullaviljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus, 32%, saviliival 10-18%, savil 4-6%, mille poolet muld erineb viljatust kivimist. turvasmuldadel 0-25%) Avaldub taimede erinevas rahulsamises Difusioon- kokkupuutuvate gaaside teineteisesse kasvutingimuuste suhtes. Eristatakse looduslikku tungimine ilma valise mõjuta. Määratakse:
Näiteks läbikülmumise ülekaalus taandumisprotsess. koostisest 1. Mulla vee sisaldusest. Suurema ja sulamise tulemusel muld kobestub. Hapendus, taandus reziimi · mulla niiskuse sisaldusest veesisalduse puhul lahus kõrgem. Põldudel külmakergitused lõhutakse iseloomustamiseks kasutatakse · mulla struktuursusest 2. Temperatuurist taimede narmasjuuri (taimede kahjus- hapendustaanduspotensiaali · mulla lasuvustihedusest 3. Süsihappegaasi sisaldusest tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub Eh logaritmiline suurus, mis Veeläbilaskvust mõõdetakse nende 4. Bioloogiliste protsesside talvisest lumikatte paksusest
tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel
lõimisest, huumusesisaldusest ning niiskusest. Plastilisus suureneb saviosakeste ning veesisalduse suurenemise puhul. 43. Mis on mulla sidusus ja millistest teguritest see sõltub? Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada (rebimine, surve, nihutamine, lõhestamine). Sidusus on erinevatel muldadel erinev ja sõltub 1.)lõimisest; 2.)niiskusest; 3.)huumusesisaldusest ja 4.)struktuursusest 44. Mida mõistetakse mulla küpsusena? Küpsus on mulla seisund, mille puhul ta on sobiv harimiseks. See saavutatakse siis, kui kõik füüsikalised, keemilised ja bioloogilised tegurid on viidud optimumi. 45. Millised on olulisemad pinnase termilised karakteristikud? Ruumerisoojus ja pinnase soojusjuhtivus. 46. Millised on olulisemad soojuse levimise seaduspärasused mullas? 1.) temp muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnas, st ööpäevase ja aastase perioodiga; 2.)temp
purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada. Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust. Kleepuvus- mulla omadus niiskes olekus mitmesugustele esemetele (mullaharimisriistadele) kleepuda. Suureneb saviosakeste ja niiskuste suurenemisel. Kõige väiksema kleepuvusega-liiv. Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal
vööndis. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud veega. Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0...75 (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb 50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud:
75 (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm väga väike - 75 mm väike 90-110 mm alla keskmise 110-130 mm keskmine 130-150 mm üle keskmise 150-170 mm suur 170-190 mm väga suur 190mm - Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse. Oleneb: · mulla mehhaanilisest koostisest · mulla niiskuse sisaldusest · mulla struktuursusest · mulla lasuvustihedusest Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud:
kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 47. Mulla õhk ja õhureziim. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mullaõhu moodustavad: atmosfäärist mulda tunginud gaasid; biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maapealsed osad süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt)
Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mulla õhumahutavuse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu. Arvutatakse %-des mulla üldpoorsusest mulla väliveemahutavusele vastava niiskuse juures. Paer= Pü-Pvesi.
ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. 48. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mulla õhumahutavuse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu. Arvutatakse %- des mulla üldpoorsusest mulla väliveemahutavusele vastava niiskuse juures. Paer= Pü-Pvesi.
süsihappegaasi ja vähem hapnikut. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhu koostise, õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi. Mulla õhumahutavus näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. Mulla õhuläbilaskvus on mulla võime õhku läbi lasta. Määrab õhu vahetuse mulla ja atmosfääri vahel. Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mulla õhuvahetus aeroobsed mikroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted:
- Mn teatud mangaaniühendid, mis on mürgised Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniikuse kahjulikkus. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. Toimub ka taimeosade värvumine (näiteks heledamaks seotud hapnikupuudusega) Mulla õhumahutavus määratakse mulla väliveemahutavuse juures. See sõltub: - mulla mehhaanilisest koostisest - mulla lasuvustihedusest - mulla struktuursusest - mulla kuivenduastmest 6 Väliveemahutavus on määratud veehulgana, mida võib säilitada atmosfääriõhus looduspinnases 2 päeva pärast pikemat vihmaperioodi või pärast piisavat kastmist. Väliveemahutavus suurim vee hulk, mida muld suudab kinni hoida. Mulla õhu tähtsus Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt, siis on tegemist osüdatsiooni ehk hapendumisega
annaabi.ee 
