Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees ja poliitik, Makedoonia partei ägedaim vastane, mürgitas enese. Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st targast; jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused. Sophokles- kreeka (näite)kirjanik; Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali; saatustragöödia(kunn Oidipus). Thales- kreeka filosoof, 1 7st targast,veest arenenud
Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma Perikles 495 - 429 eKr Ateena riigimees Kõige edukam riigimees, Ateena hiilgeaeg Kindlustas demokraatia Ateenas Pärines aristokraatlikust suguvõsast, hoolimata sellest oli ta demokraat Tugevndas mereliitu kõigi vahenditega valiti ta alates 443 eKr 15 korda esimeseks strateegiks Suri katku Sokrates 469-399 eKr Vana-Kreeka filosoof Elas ja õpetas Ateenas Valitsus mõistis ta üle kohut,tema õpetamine kutsuvat noortes esile lugupidamatust ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamist Ta mõisteti surma Aischylos Vana-Kreeka komöödiakirjanik Võitles Maratoni lahingus Pärslaste vastu Oli esimene, kes tõi lavale kaks näitlejat Kirjutas 90 näidendit, 7 on säilinud
I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30.
Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?: * Perikles - Ateena riigimees, teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese.
tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik Ateena kodanikud muutusid poliitiliselt võrdseks, olenemata varanduslikust seisundist. Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108.
ega ka teiste kaudu edasi. Ükski poliitiline süsteem rahvuslikul tasandil seda tänapäeval ei kasuta. (Demokraatia liigid, 2004) Aastaid 443-429 eKr nimetatakse Periklese ajastuks, kes oli Kreeka tuntuim riigimees (Kreeka …, 2008). Nendel aastatel oli Ateena Hellase võimsaim riik ning kujunes välja riigikord, mille viis täiuseni Perikles (Antiikdemokraatia …, 2016). Võimeka väejuhi, diplomaadi ja poliitikuna valiti ta aastatel 443-429 eKr kogu aeg I strateegiks ehk juhiks. Tema valitsusajal said kõik kodanikud üldised ja ühetaolised poliitilised õigused, kaotati kõik varanduslikud piirangud. Perikles seadis sisse riigiametnikele palga maksmise ning ametnike valimise asemele tuli liisuheitmine. Strateegid, laekahoidjad ja veel mõned eriteadmisi nõudvad ametikohad täideti endiselt valimiste teel. Vaesematele kodanikele hakati maksma toetust riigikassast, et nad täidaksid oma kohustust ning külastaksid teatrietendusi. (Antiikdemokraatia
seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". Perikles: Ateena riigimees, keda peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Teda peeti väga heaks demagoogiks, kes oskas rahvast end poolele kallutada. Seetõttu valiti ta 461429 igal aastal esimeseks strateegiks ning tal õnnestus oma poliitilised vastased tavaliselt ostrakismiga pagendada. Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Periklese ajal pidas Ateena maha mitu enamasti edukat sõda. Kuid Peloponnesose sõja algul laastas Ateenat tüüfuseepideemia, mille ohvriks langes ka Perikles.
Teada on 110 teose pealkirjad. Sophokles lõi 60 aasta jooksul, võitis 24 tragöödiavõistlust (1. korda 468. a, võitis Aischylost) ega jäänud kunagi viimaseks. Dramaturgina oli Sophokles kaasaegsete lemmik. Sophokles oli jõuka relvameistri poeg, sai suurepärase hariduse ja hakkas varakult näidendeid kirjutama. Oli Periklese isiklik sõber, valiti korduvalt kõrgeisse riigiameteisse, s.h kaks korda strateegiks. Oli seltsiv, kaunis, musikaalne ja sportlik. Räägiti, et silmatorkavalt ilusa ja graatsilise mehena, kes oli tuntud oma kitarrimängu- ja tantsuoskuse poolest, nautis Sophokles ka vanemas eas veel naiste seltskonda. Oli populaarne ja austatud, mälestustes iseloomustatakse teda kui meeldivat ja sõbralikku inimest. Teda peeti üheks vähestest õnnelikest: räägiti, et ta elu oli pikk, ta kirjutas palju
Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt. Arhailine ajajärk kored riietatud naisekuju ja kurosed alasti mehekuju Klassikaline ajajärk Myroni ,,Kettaheitja", Polykleitose ,,Odakandja" Hellenismi ajajärk Lysippos. Praxiteles. ,,Laokoon" ,,Aphrodite". Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? *Perikles Ateena riigimees, teostas aastast 460 eKr tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 eKr ja Spartaga 445 eKr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme.
Ateenast kõige tugevamaks nende seast ja seega said Ateenlased liidu juhiks. Ajajooksul tugevnes Ateena võim mereliidus. Suur osa liitlastest ei andnud enam liidu jaoks laevui vaid annetasid raha. Selle raha eest arendasid Ateenlased enda laevastikku. Ka rahakassa toodi Ateenasse. Perikles oli kõrgelt haritud ja suursugust päritolu. Oma kõnedega suutis ta rahva peaaegu iga kord nõusse saada. Rahvas usaldas periklest. Periklest valiti strateegiks koguni 15 aastat järjest. Perikles suurendas riigi võimsust. Periklese aeg oli Ateena hiilgeperiood. Perikles lasi oma eluajal rajada mitmeid uhkeid ehitisi ja skulptuure. Üks suurim ehitis mida ta tegi olid pikad müürid. Pikad müürid ühendasid Ateenad Pireuse sadamaga. See oli vajalik sest kui Ateenat piirati said inimesed mere kaudu tuua Ateenasse toitu ja muud. Nii oli Ateena piiramine mõtetu tegevus kuna nad võisid seal peaaegu igavesti vastu pidada.
Teada on 110 teose pealkirjad. · Sophokles lõi 60 aasta jooksul, võitis 24 tragöödiavõistlust (1. korda 468. a, võitis Aischylost) ega jäänud kunagi viimaseks. · Dramaturgina oli Sophokles kaasaegsete lemmik. · Sophokles oli jõuka relvameistri poeg, sai suurepärase hariduse ja hakkas varakult näidendeid kirjutama. · Oli Periklese isiklik sõber, valiti korduvalt kõrgeisse riigiameteisse, s.h kaks korda strateegiks. · Oli seltsiv, kaunis, musikaalne ja sportlik. Räägiti, et silmatorkavalt ilusa ja graatsilise mehena, kes oli tuntud oma kitarrimängu- ja tantsuoskuse poolest, nautis Sophokles ka vanemas eas veel naiste seltskonda. · Oli populaarne ja austatud, mälestustes iseloomustatakse teda kui meeldivat ja sõbralikku inimest. Teda peeti üheks vähestest õnnelikest: räägiti, et ta elu oli pikk, ta kirjutas palju
445 sõlmiti 30 aastaks rahu, mis taastas sõjaeelse olukorra. Ateena ja Sparta võrdne vastasseis jäi püsima. 440dad 430dad aastad oli Periklese autoriteedi haripunkt Ateenas. Periklese eestvõttel alustati ulatuslikke ehitustöid akropolil. See tõi kaasa vastuseisu aristokraatlikes ringkondades. 443 pagendati aristokraatide liider Thukydides ostrakismiga ja Periklese autoriteet jõudis oma tippu: 443 431 valiti ta igal aastal strateegiks. Sellesse perioodi jäid siiski religioossed kohtuprotsessid Periklese lähikondsete vastu: skulptor Pheidias mõisteti süüdi ja filosoof Anaxagoras põgenes Ateenast, Periklese naine Aspasia aga mõisteti tema palvel õigeks. 440 439 surusid ateenlased Periklese juhtimisel maha mereliidu-vastase ülestõusu Samosel, sundides Samose liitu tagasi, võttes talt laevastiku ja lammutades müürid. Peloponnesose sõda 431 404
suurvõidud pärslaste üle. Aischylose tuntuimas teoses triloogias "Oresteia" kajastub tõenäoliselt kaudselt ka mõni aasta varel ellu viidud Ephialtese reform. Ka Aischylose noorem kolleeg ja konkurent Sophokles tõusis tippu juba enne 5. sajandi keskpaika, kuid tema säilinud teosed pärinevad sajandi teisest poolest ("Kuningas Oidipus" arvatavasti alles 431. a. puhkenud suure Peloponnesose sõja algaastatest). Sophokles oli aktiivselt tegev ka poliitkas valitud strateegiks ja mereliidu laekuriks. Demokraatlik Ateena meelitas kohale vaimuinimesi kogu Kreekast. Siin tegutses mõnda aega Väike-Aasia rannikult Halikarnassosest pärit ajaloolane Herodotos (Cicero määratluse järgi "ajaloo isa"), kelle suurteos "Historia" annab põhjaliku ülevaate Pärsia sõdadest. Ateenast hakkas kujunema ka kreeka filosoofia tähtsaim keskus. Esimese kuulsa filosoofina asus Ateenasse ratsionalist Anaxagoras, sõbrunedes siin Periklesega.
kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München 1
mässaja sümboliks. Niisuguse Zeusi-kujutusega ei klapi lisaks vormile ka Aischylose religioossus ja usk jumalate õiglusse. SOPHOKLES (u 496-406) oli Ateena demokraatia õitseaja kirjanik, jõuka relvameistri poeg Ateena lähedalt Kolonosest, sai hea hariduse ja hakkas varakult näidendeid kirjutama. Ta oli ühe tähtsaima riigitegelase Periklese isiklik sõber, valiti korduvalt riigiameteisse, s.h kaks korda strateegiks (nii sise- kui välispoliitikas nõuandva ja korraldava kogu liige). Poliitikas austas Sophokles traditsioone ega olnud eriti uuendusmeelne, poliitikuna ta märkimisväärset edu ei saavutanud. Teda peeti siiski targaks ja vaimukaks meheks ning tsiteeriti juba antiikajal. Seda edukam oli ta kirjanduses. Dramaturgina oli Sophokles kaasaegsete lemmik. Tema looming sobis ajastu vaimuga ning oli mõeldud vaatamiseks väga laiale publikule.
autorid, kelle tööd meieni jõudnud, on ateenlased. 5. sajandi esimesel poolel eKr. tõusis kuulsuse tippu Eleusise preestrisuguvõsast põlvnev Aischylos (loe: Aishülos) (525 - 456), kellelt on säilinud 7 tragöödiat. SOPHOKLES: Aischylose noorem kolleeg Sophokles (496 - 406 eKr) ületas edukuselt oma kuulsat eelkäijat. Sophokles paistis silma ka muus avalikus elus, olles vähemalt korra valitud Ateena strateegiks ja tegutsedes Ateena mereliidu laekurina. Sophokles loobus temaatiliselt seostetud tetraloogiatest - neisse koondatud näidendeid ühendas tal ideeline, mitte temaatiline seos. Ka puudus tal Aischylosele omane positiivne ülevus. Selle asemel tõid tema tragöödiad ilmsiks inimese haavatavuse, suurte taotluste täitumatuse ja surelike suutmatuse jumalate korraldatud maailma täiel määral mõista ning seal õigeid lahendusli leida
annaabi.ee 
