- Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik. Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel. Jaotust kujutatakse histogrammine
1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike toetuse saavutamiseks kuulutas Stevens end hõimupealikuks ja messia prohvetiks. Stevensi Venarana vabariigile vastas Lini valitsus Santo blokaadiga. (Harewood et al, 2006) Prantsusmaa ja Inglismaa ütlesid piiratud volitusi omanud Lini abipalvetele ära, kuid peale 30
parim oli ,,Rio Bravo" (1959). Anthony Manni viies filmis oli peaosas James Stewart. Nende viie seas olid Bend of the River (1952) ja ,,Mees Laramiest" (The Man from Laramie, 1955), mis olid 1950. aastate ühed parimad vesternid. Parimate seas olid ka Bud Boetticheri seitse pingelist vesternit Randolph Scottiga peaosas, sh Seven Men from Now (1956); Henry Kingi ,,Relvakangelane" (The Gunfighter, 1953), Fred Zinnemanni ,,Keskpäev" (High Noon, 1952), George Stevensi ,,Shane" (1953), William Wyleri ,,Suur maa" (The Big Country, 1958) ning mõned harvad filmid, kus indiaanlastesse suhtuti lugupidavalt, näiteks Delmer Davesi ,,Murtud nool" (Broken Arrow, 1950) ja Robert Aldrichi ,,Apats" (Apache, 1954). Zanri allakäik 1950. aastal toodeti Hollywoodis 130 vesternit. 10 aastat hiljem oli see number vaid 28. Sellisel langusel oli mitu põhjust: seni kino jaoks toodetud B-kategooria vesterneid asendasid järjest rohkem telesarjad ning vesternile aluse pannud
puges alati selle taha, et tal ei ole sinnasõiduks raha, niisamuti nagu tema peigmehel, kes oli lapse isa. 1928 aastal sõitis Astrid ise Smålandi lastekodusse ja otsis üles sõbranna tütre, kes oli peaaegu kolmeaastane. See külaskäik lastekodusse jättis temasse sünge mälestuse sealsete laste eluolust. Ta kirjeldas seda viletsust ja lootusetust, mida ta lastekodusse jõudes kohtas. Astridil oli lohutav teada, et tema enda pojal läheb Kopenhaagenis proua Stevensi juures palju paremini. 8 1929. aasta detsembris jäi proua Stevensil süda haigeks ja ta ei saanud enam Lasse eest hoolitseda. Poisil tuli ajutiselt olla paljude Stevensi perekonna sõprade ja sugulaste juures. Astrid sõitis Kopenhaagenisse, et näha, kas poisiga on kõik korras ja kas ta saab edaspidi poja enda hoolde võtta. See tal ka õnnestus ja Lasse elaski mõndaaega Astridi
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000)
Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. · Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. Mõõtmine Teadus on mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Testid · Sooritustestid (performance). Teab täpselt mida teha (1); Käitumise vaatlemine. Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu, klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid. Kirjelda oma tundeid, tõekspidamisi (3). · Objektiivsed vs projektiivsed. IQ test vs Rorschachi test. · Individuaalsed vs grupitestid. Võimete testide teke
Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb teaudslikele uurimustele. Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5
vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata.
tulemus) - individuaal- vs grupitestid - testiskooride interpreteerimise alusel - normipõhised ja/või kriteeriumipõhised testid! Küsimus on järeldustes, mis testide põhjal tehakse – kas kuulub teatud normi jaotusesse. Võib olla normi jaotuses, aga nt eksamist läbi ei saa – siin tegemist siis mingi kriteeriumiga (nt liikluseksamitest, mille mitteületamisel eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel
stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-93). 3. Viige läbi väike kuulmiskatse iseendal ja/või enda sõbral (võrrelge tulemusi). Kirjelduse leiate siit: http://www.sciencebuddies.org/science-fair-projects/project_ideas/HumBio_p011.shtml#procedure Teie ülesandeks on 1.) kokku lugeda iga helifaili (40 Hz 15000 Hz) kuulates ,,piiksude" arv ning kirjutada see tabelisse. Igat faili
põhiomaduse. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust: 1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme madalama skaala jaoks, KUID ainult suhteskaala jaoks sobivaid meetodeid EI TOHI rakendada mõne madalamal skaalal kogutud andmehulga jaoks; 2) mida rohkem on antud skaalal eelpool nimetatud omadusi, seda rohkem informatsiooni nad sisaldavad ning täpsemaid järeldusi lubavad teha. Skaalade põhitüübid (nn. Stevensi skaalad): NOMINAALSKAALA 1. mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) 2. (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? JÄRJESTUSSKAALA 3. mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena
eksperimenteerides 5) tagasi lükata/parandada teooriat Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid: a) Induktiivne lähtumine üksikjuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. Projektiivtestid Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib
puhastamist Suure järvistus. Samuti ka 2002 Brownfieldsi Legislationi, mis kiirendas mahajäetud tööstupaikade puhastamist. Bush ei toetanud Kyoto Protokolli, tuues põhjenduseks väited, et see oli suunatud selgelt USA vastu. Bush leidis samuti, et väidetav kliima soojenemise fenomen vajab veel rohkem uurimist, enne kui saab kindel olla selle tõepärasuses. Majanduslike ja riiklike põhjuste pärast toetas Bush Alaska senaatori ted Stevensi plaani puurida naftat 8 km alal, mis kuulus Arktika kaitsealasse. Haridus 2002 võttis Bush vastu No Child Left Behind akti, Ted Kennedy oli selle peasponsor, selle eesmärgiks on vähendada laste õppimislikku lõhet, mõõdab ka õpilaste oskusi, pakkudes võimalusi vanematele, kelle lapsed õpivad madala tasemega koolides ja suunab rohkem föderaalraha madala sissetulekuga koolidele. Kriitikud senaator John Kerry ja Riiklik
aastal Pariisis toimunud rahvusvaheline kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitus, mis pani aluse art deco’na tuntuks saanud dekooristiilile. Selles kasutati ajalooliselt ja geograafiliselt eksootilistest kultuuridest (nt egiptuse, maia jne) laenatud motiivide edasiandmiseks moodsaid materjale, sh kroomi, alumiiniumit, klaasi ja plasti ( bakeliit). Arhitektuuris on art deco ilmingud kõige paremini jälgitavad prantsuse arhitekti R. Mallet-Stevensi loomingus ja Ameerika Ühendriikide kõrgehitistes (W. van Alen Chrysler Building, 1928-30). Kasutatakse voolujoonelisi vorme, geomeetrilisi kujundeid ja stiliseeritud ornamente, mis annavad edasi masinaajastu modernset laadi. 20. sajandi arhitektuuri üheks märksõnaks on kindlasti kõrgehitised, mille püstitamine hoogustus seoses New Yorgi kesklinnakvartalite täisehitamisega 1930. aastatel. Sel ajal töötati välja täiustatud valgustus-, kütte- ,
- 1983 2 raamatut „mentaal models“ Genter & Stevens, Johnson-Laird Johnson-Lairdi raamatus on sitatud üldine teooria inimese mõtlemisest – inimesed, opereerides sümbolitega, modelleerivad reaalsust ja loovad selle kirjeldamiseks mentaalseid mudeleid - Mudelid ei ole täiesti täpsed ega vasta modelleeritavale täiuslikult aga on probleemide lahendamisel kasulikud - Mudelid on ajutised, neid luuakse konkreetse ülesande lahendamiseks Gentneri ja Stevensi raamatu erinevad peatükid kirjeldavad konkreetseid mudeleid mida inimesed on erinevate nähtuste seletamiseks loonud - Neid mudeleid nimetatakse tavateooriateks - Mudelid-teooriad on ajas püsivad – lapsed on neid loonud erinevate nähtuste seletamiseks - Ka laste mudelid või tavatoeeriad ei ole täpsed ega kirjelda reaalsust adekvaatselt 1980ndatest on arenenud ka mõistete seletusteooria
annaabi.ee 
