Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani füüsik Niels Bohr kaks postulaadi, mis kõrvaldavad mõned Rutherfordi planetaarse aatomimudeli puudused. Bohri II postulaat ütleb, et aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. Sellistel üleminekutel aatom kiirgab või neeljab kindla energiakoguse (kvandi). Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline. 3 Mis on aatomi statsionaarne olek? – Statsionaarne ehk ajas muutumatu olek. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat
intensiivsuse jaotust lainep või sageduste järgi Peakvantarv täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis Bohri postulate ) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. h = Ek -En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62× 10 - 34 Kirchhoffi I reegel: hargnemispunktides voolude summa on null ( I = 0) , kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi II reegel: igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete
3. Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m 4. Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr. Bohri postulaadid kõrvaldavad mõned planetaarse aatomimudeli puudused. 1) aatom võib viibida kindlates statsionaarsetes olekutes, kus aatom energiat ei kiirga ega neela, st elektron võib tiirelda tuuma ümber vaid kindlatel „lubatud“ orbiitidel. 2) aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. sellistel üleminekul aatom kiirgab või neelab kindla energiakoguse-kvandi, mille energia võrdub E=hf. Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline. 5. Mis on kvant? Kuidas arvutada selle energiat? – kvant on kindel
- Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tiirelda tuuma ümber vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega rn 25. Sõnasta Bohri postulaadid - 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. 26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. - Peakvantarv- eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. Orbitaalkvantarv- määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Määrab elektroni pöördimpulsi L. Magnetkvantarv- määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis. Spinnkvantarv- võib omada kahte väärtust + 0,5 ja 0,5 27
kõrgemale minnes neelab kvandi. peakvantarv täisarv, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis (orbiidi number). energianivoo - peakvantarvule vastav energia. Bohri postulaadid a) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. b) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. Footoni neeldumisel läheb elektron üle kõrgema energiaga statsionaarsesse olekusse. tahkiste struktuur energiatasemed tahkises kristallides väliskihi elektronide vastastikmõju tõttu muutunud mitme elektronvoldised valentselektronide väliskihid. metall - valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade
- asendamatud aminohapped (= toiduga saadavad) · Õigest toitumisest (sh treeningu ajal) 2. SUPERKOMPENSATSIOON = valkude osavõtul teostuv ainevahetus. Jaguneb: - Assimilatsioon organismile vajalike ainete omastamine ja süntees; - Dissimilatsioon valkude ja teiste orgaaniliste ainete lõhustamine energia saamise ja laguproduktide eemaldamise eesmärgil. Superkompensatsiooniseadus Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Kui ületatakse väsimuse tsoon kurnatuse tsooni tasemele, toimub taastumine väga pika aja jooksul, kuid võib ka juhtuda, et organism ei olegi võimeline enam taastuma. Superkompensatsioon ei kesta kaua > Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu, sest ei saavutata mingeid kestusadaptsioone.
Tekitab DNA ahelas tümiini dimeere, häirivad edasist replikatsiooni (takistavad DNA polümeraasil edasi liikumast) 17. Mis siis saab, kui RecA-? On palju tundlikum UV-le. Ainus kaitse, mis olemas, on fotolüaas. See on valgusest sõltuv ensüüm. 18. Mis on Com valgud? Kompetentsuse saavutamiseks on vajalikud feromoonid (CSF ja ComX). Nende kontsentratsiooni tõustes, sünteesitakse edasised kompetentsusvalgud. Haemophilus influenzae ei erita feromoone, vaid muutub kompetentseks, kui satub statsionaarsesse faasi (C-nälg). Transforosoom – raku pinnal olev DNA retseptorsait. 19. Millega fenooli saaks ekstraheerida? Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta antioksüdantidest. 21. Miks DNA eraldamisel kasutati fenool/kloroformi
esile üldise stressivastuse. Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. Selle tulemusena pikeneb rakkude generatsiooniaeg. Pikemaajalise nälgimise puhul võib rakkude kasv hoopis peatuda ja rakud püsivad puhkeasendis e. statsionaarses faasis. Statsionaarsesse faasi minekul võib olla ka muid põhjuseid kui ainult nälg. "Stringent response" Rakkude pooldumiseks kuluv aeg võib sõltuvalt bakterite kasvutingimustest varieeruda 20 minutist kuni nädalani. Rakkude füsioloogiline seisund, mis väljendub makromolekulide biosünteesi kiiruses ja rakusuuruses, on seotud rakkude kasvukiirusega. Rakkude kasvukiirus on aga omakorda mõjutatud toitainete kättesaadavusest väliskeskkonnast. Mida rikkalikumalt toitaineid, seda kiiremini rakud kasvavad
Fe=k q1q2/r² Pilet 13.2 Rutherforthi aatomimudel. Borhi postulaadid. Rutherfordi aatomimudel (Ringi sees + laenguga keha.. Ringjoone peal Negatiivse laenguga keha! ) Borhi postulaadid 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hn = Ek - En / Hz /- kiirgava footoni sagedus Pilet 13.3 Ül: Alalisvoolu võimsuse arvutamine. P=UI Pilet 14.1 Elektrivälja tugevus. Elektrivälja graafiline kujutamine. Elektrivälja tugevus (E) nim elekriväljas laengute mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtest E=F/q(N/C) Tugevuse suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Jõujooned saavad alguse positiivselt laengult ja
elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Peakvant - aatomi kvantarv n, mis määrab ära elektronikihi. Energianivoo peakvantarvule vastav energia. Bohri postulaadid: 1) Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatom kiirgab valgust suurema energiaga E' statsionaarsest olekust väiksema energiaga E" statsionaarsesse olekusse üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. Valguse kiirgumine Suuremalt orbiidilt väiksemale tulles aatom kiirgab energia hulga Valguse neeldumine Selleks, et elektron läheks suuremale orbiidile, peab aatomis energia neelduma. Tahkiste struktuur: Energiatasemed tahkises Lubatud energiatsoonid ja keelutsoonid. Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, keelutsoonis mitte. Lubatud tsoonid on omavahel lahutatud keelutsoonidega
Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Näiteks temperatuuri tõusu korral aktiveerub Htp (RpoH) regulon ja P-nälja puhul PhoB regulon, kuid lisaks nendesse regulonidesse kuuluvatele geenidele aktiveeruvad veel paljud teised. Näiteks P-nälja puhul on indutseeritud 145 erinevat valku, millest ainult 38 on kodeeritud PhoB reguloni kuuluvate geenide poolt. Nälja korral lähevad rakud statsionaarsesse faasi ja neis indutseeritakse ka RpoH regulon (kuumashokk), Lrp regulon (Lrp aktiveerib aminohapete biosünteesi geenid ja represseerib aminohapete katabolismi geenid), LexA-kontrollitud SOS regulon (vastus DNA kahjustustele) ja OxyR regulon (vastus oksüdatiivsetele kahjustustele). Lisaks paljude valkude induktsioonile põhjustab P-nälg osade valkude repressiooni. Raku kommunikatsioon väliskeskkonnaga Muutused geenide transkriptsioonitasemes toimuvad vastusena kasvukeskkonnastiimulitele
väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js. 2. Energia kiirgamine ja neelamine aatomite poolt. Siis, kui e läheb ühelt stats.orbiidilt teisele ning teeb seda sagedusega f=(E2-E1)/h, (E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js.) Statsionaarses olekus aatom ei kiira ega neela energiat. Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / ülemineku Bohri aatomimudel: elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Elektroni vaadeldakse osakesena, mis käitub klassikaliselt, ainult et ta energial on kindlad väärtused Elektronvolt.1 elektronvolt on energia,mille omandab elektron,läbides elektriväljas aatomites,molekulides ja elementaarosakeste massi aatomites. ( JOONIS ERALDI) E(Põhinivoo) (all noolekese juures peab see olema)
käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist. Bohri postulaadid: ( postulaat põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust eeldatakse.) 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hv = E k En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62×10-34 - Planck´i konstant. Suuremasse energeetilisse olekusse minek ehk ergastumine toimub mõne elektroni ümberasumisega kaugemale statsionaarsele orbiidile. Selleks peab aatom saama väljastpoolt hüppeks kuluva täpselt sobiva energiakvandi. Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse
Cs – konts statsionaarses faasis; Cm – mobiilses faasis Vr – retensiooniruumala; Vm – mobiilse faasi ruumala; Vs – stats.faasi ruumala K – koefitsient. Aine tsooni laiust määravad faktorid kapillaar ja pakitud kolonnides Pakitud kolonnides - molekulide erinevad teepikkused, kuna kolonni täidise mõõtmed pole ühtlased, difusioon e tsooni laienemine. Massivahetus mobiilse ja stats.faasi vahel; difusioon mobiilsest statsionaarsesse st täidise pooridesse; difusioon statsionaarsest tagasi mobiilsesse. Kapillaarkolonnis - mobiilse faasi kiiruse paraboolne jaotus eluendi laminaarsel voolamisel. Kandilisem. GC - Erinvad teepikkused täidiskolonnidest, sõltudes pakkimisest ja osakeste läbimõõtudest. Difusioon mõjutab nii täidis kui kapillaarkolonne, sõltudes difusiooniko-efist ja analüüsiajast. Massivahetus liikuva ja liikumatu faasi vahel mõjutab mõlema
– Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad: 1)Põhitreeningu iseloomust – Kiirustreening – Vastupidavustreening – Kiirusliku vastupidavuse treening – Vastupidavusetreening 2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis 2) Superkompensatsiooniseadus: Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Superkompensatsioon ei kesta kaua Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu. Treening peab olema pidev. 3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. • Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele
o. min. energia, mis sellest ainest elektroni välja lööks K = m . v2 / 2 - elektroni kineetiline energia, mille ta välja lennates vôib saada. Einsteini relativistlik energia ja massi seos : E = m0. c2 , kus c = 3 . 108 m/s - valguskiirus Bohri postulaadid : I Aatom viibib kindla energiaga statsionaarsetes ehk kvantolekutes, milles ta energiat ei kiirga. II Aatom kiirgab energiakvandi, kui läheb suurema energiaga statsionaarsest olekust väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse. Selle valguskvandi sagedus : = ( E1 _ E2 ) / h Laserid ehk spektri nähtava diapsooni elektromagnetlainete kvantgeneraatorid töötavad indutseeritud kiirgusel, millel on samasugune sagedus, faas ja polarisatsioon nagu aatomites neeldunud kiirgusenergial. Laseri kiirgusel on suur vôimsus ( 1014W/cm2 ), väike hajumisnurk ( 10-5rad ) ja monokromaatsus ( kiirgus muutumatu sagedusega ). Kasutatakse valguslokaatoreis, holograafias ( ruumiliste kujutiste saamiseks ),
ringlevatest elektronidest, ilma et elektronid seejuures energiat kiirgaksid. Tavalises, ergastamata aatomis ringleb välimine elektron oma madalaimal statsionaarsel orbiidil. Kui aatomile energiat juurde anda (soojusliikumisest tingitud põrke tagajärjel või kokkupõrkel elektriliselt laetud osakestega või ehk valguskiirguse arvel), läheb välimine elektron üle energeetiliselt kõrgemasse ergastatud olekusse, millest ta reeglina veidi aja möödudes langeb tagasi statsionaarsesse põhiolekusse, kiirates neelatud lisaenergia footonina. Paljude mooduste hulgas elektron suurema energiaga olekusse siirda on üks - fluorestsents. Vastava lainepikkusega valgus tõstab elektroni põhiolekust välja, kuid elektron pöördub sinna valgust kiirates ruttu tagasi. Kui fluorestsentsi kutsub esile aine kiiritamine valgusega, ergastatakse kõrgemasse olekusse ainult tühine murdosa valgustatava aine aatomitest. Enamikus aatomites jäävad elektronid põhiolekusse
pärast tagasi, kuid siis hakkas direktor tegema takistusi minu lõpetamisele kiitusega. Sain aga "viied" kõigi nelja riigieksami eest, millest igaüks koosnes omakorda neljast õppeainest. Direktor nõudis "neljade" panemist. Mu kursusejuhendaja lahkus protestiks eksamikomisjonist. Lõpuks nõustus direktor kompromissiga: kaks "nelja" ja kaks "viit". Sellega õnnestus tal aga nurjata minu edasipääs ülikooli statsionaarsesse õppesse - sinna pääsesid tehnikumist ainult kiitusega lõpetanud. Läksin kodusaarele agronoomiks. Oli aasta 1949, hiljuti oli meiegi kandist küüditatud sadu inimesi. Mulle tehti ettepanek võtta vastu Pöide masina-traktorijaama direktori koht. Keeldusin, sest see oli väga tugevalt politiseeritud amet. Viis päeva pärast seitsmendat korda tehtud pakkumise tagasilükkamist saadeti mind sõjaväkke. Teenisin algul Karjalas metsatöödel, hiljem aga viis aastat mereväes
regulaator NtrC aktiveerib nii arginiini transpordi kui ka arginiini lagundamise, kui rakus on N-nälg. Mitte kõik aminohapped ei reguleeri ainult enda biosünteesi ja katabolismi. Mõni aminohape võib reguleerida mitut biosünteesirada . Üks aminohape on erandlik leutsiin. Leutsiin seondub transkriptsioonifaktoriga Lrp, mis reguleerib sadade geenide transkriptsiooni, kusjuures mitte kõik geenid pole seotud aminohapete metabolismiga. Lrp abil reguleeritakse ka rakkude sisenemist statsionaarsesse kasvufaasi. Siiani pole ühtegi konkreetset hüpoteesi, miks bakterid peaks leutsiini hulga kaudu tunnetama rakkude üldist nälga. Valkude süntees ja kasv Üks metabolismi lõppsaadus on aminohapetest valkude assambleerimine. Eksponentsiaalses kasvufaasis, kui bakterid kasvavad kiiresti, on umbes 75% rakkude transkriptsioonist suunatud ribosoomide ekspressiooniks. Selleks, et sünteesida valke, tunnetab bakter rakus olevat energiataset ning aminohapete kättesaadavust
Mida kõrgem substraadi c, seda kauem kiirus konstantsena püsib. Eelstratsionaarse faasi kineetika Katalüütiline konstant ja KM detailne sisu üksikute kiiruskonstantidena antuna võib olla üsna keeruline. Statsionaarse faasi kineetika mõõtmine ei anna mingit infot k cat ja KM detailse sisu kohta. Üksikute kiiruskonstantide määramiseks (kcat ja KM lahtiharutamine) on vaja jälgida reaktsiooni enne selle jõudmist statsionaarsesse faasi. Enamiku ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide puhul tähendab see seda, et reakt tuleb jälgida millisekundite ajaskaalas, selleks vaja kasutada eri aparatuuri, mis võimaldab kiiresti kokku segada ensüümi ja substraadi ja kiiresti detekteerida produkte. Peab kasutama kõrgeid ensüümi kontsentratsioone ensüüm peab olema mitte katalüsaatori, vaid reagendi kontsentratsioonis. Kui tahame natiivsest organismist välja puhastada
annaabi.ee 
