5. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ning kas inimese järele kohandatud töövahendid on ohutumad inimese järele mittekohandatud vahenditest ? Vastata EI või JAH. Jah. Kõiki töövorme püütakse maksimaalselt kohandada inimese järele. 6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? Ergonoomilised soovitused. 7. Mis on üldergonoomika ? Üldergonoomika tegeleb standardsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega, keda on üldjuhul 95%. 8. Mis on mikroergonoomika ? Mikroergonoomika käsitleb tegevuste kohandamist inimesele ühe asutuse sees. 9. Mis on makroergonoomika ? Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide,
kergem toime tulla. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ning kas inimese järele kohandatud töövahendid on ohutumad inimese järele mittekohandatud vahenditest ? Vastata EI või JAH. JAH 6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? Ergonoomika aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele. 7. Mis on üldergonoomika ? Üldergonoomika on ergonoomika haru, mis tegeleb standardsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega, keda on üldjuhul 95%. Mis on mikroergonoomika ? Mikroergonoomika on ergonoomika haru, mis käsitleb tegevuste kohandamist inimesele ühe asutuse sees 9. Mis on makroergonoomika ? Makroergonoomika on ergonoomika haru, mis tegeleb suurte süsteemide ergonoomikaga (linnad, suurettevõtted, keskkond jne.) 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika on ergonoomika tulevikusuund, mis tegeleb inimese
tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria) Täiendused: · Viimistlemine ühel sügavustasandil toimunud töötluse hulk (sh assotsiatsioonide loomine; ka semantiline töötlus erineva keerukusega lausetes mõjutab. · Töötluse eristuvus mälutrasside sarnasuse määr. Mida sarnasemad on meeldejäetavate ühikute jäljed e trassid, seda raskem on neid meenutada. · Ülekande sobivuse hüpotees kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti. · Pinnapeale õppimine ei tähenda alati kiiret unustamist. · Sügav töötlus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks. Vajalik on edukas mälujälgede konsolideerumine. · Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus
3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.(jurist) 4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja) Kutse-eetika printsiibid: · humanismi printsiip- peab kõrgemaks inimese erilisust; · optimismi printsiip- usk oma elukutse vajalikkusesse; Kutse-eetika ja etikett Prantsuse keeles etiquette tähendab nimesilti või märgist, mis kinnitatakse esemele tähistamaks selle hinda, firmat. Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades. Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks.
3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.(jurist) 4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja) Kutse-eetika printsiibid: · humanismi printsiip- peab kõrgemaks inimese erilisust; · optimismi printsiip- usk oma elukutse vajalikkusesse; Kutse-eetika ja etikett Prantsuse keeles etiquette tähendab nimesilti või märgist, mis kinnitatakse esemele tähistamaks selle hinda, firmat. Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades. Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks.
bipolaarsed. Solvendi poole eksponeeritud osas paiknevad polaarsed ja laetud aminohappe jäägid Kas sekundaarstruktuur on ennustatav primaarstruktuurist lähtudes? Chou ja Fasman 1976 ·Homoloogia alusel modelleerimine ·Valkude kokkupakkumise modelleerimine ·Irregulaarsused standardsetes struktuurides ·Helix capping (Asn, Gln) Valgud jaotatakse ajalooliselt globulaarseteks ja fiibervalkudeks Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes.
Enamkasutatav on nn. "nutietikett" (smartlabel), mis on kombinatsioon vöötkoodist ja RFID märgisest. 22. Mis vahe on müügipakendil ja rühmapakendil? Müügipakendi kaupu loetakse tüki kaupa. Rühmapakend on pakend, mis sisaldab teatud arvu tooteid (nt kastid või karbid). 23. Mis on moodulpakkimine (modulaarne pakkimine)? Moodulpakendi põhimõtte järgi kaupu veetakse, ladustatakse ja käideldakse standardsetes pakendimoodulites. Pakendimoodulite mõõtmed on sellised, mis võimaldavad koondada väiksemaid mooduleid ruumikaota suuremateks. Kuna peamine tükikauba laadimisühik laonduses ja transpordis on kaubaalus, peavad müügi-ja rühmapakendid olema kavandatud selliste mõõtmetega, et mahuksid täpselt kaubaalustele, raiskamata ruumi ja ulatumata üle aluse servade. Standardsed moodulpakendid tõhustavad kaubakäitlemist, laoruumi ja veovahendite mahutavuse ning kandevõime kasutamist. 24
Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. 3. Vastastikune sõltuvus- ühe allüksuse puudulik töö mõjutab ka teisi allüksusi ja vastupidi. Integreerimise võimalused: Koha juurdetegemine juhtimisstruktuuri- vastutab sellel ametikohal olev isik mitme rühma tegevuse lõpptulemuste eest ja koordineerib nende tegevust. Reeglid ja protseduurid- tulemuslikud vaid standardsetes olukordades. Mitte standardsetes olukordades nendest kasu ei ole. Sidepidaja- peab hästi kursis olema nii kogu org. kui erinevate töörühmade poolt käsitletava ainevaldkonnaga. Tal ei pruugi olla formaalset võimu nende allüksuste üle, kellele ta mõlemat pidi liikuvat infot vahendab. Sel moel võivad suhelda näiteks kaks ühe projekti kallal töötavat insenerirühma. Sihtotstarbeline töörühm- kasutatakse kui projektiga on hõlmatud mitmed allüksused
suunda ei muuda. Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõgusläätse puhul. Edaspidi nimetatakse neid kiiri K, L ja M kiirteks. Sõltuvalt sellest, kas juttu on kumer- või nõgusläätsest, tuleb kasutada kumer- või nõgusläätse jaoks sobivaid kiire konstrueerimise eeskirju. 16 4 Lahendusvõtted ja näidisülesanded 4.1 Kiirte käigu konstrueerimine tagurpidi Standardsetes optikaülesannetes tuleb eseme asukoha järgi konst- rueerida kujutis, kasutades peatükkides 2.3.1, 2.3.2, 3.3.1 ja 3.3.2 toodud kujutise konstrueerimise reegleid. Olümpiaadiülesannetes seevastu antakse sageli lünklikku informatsiooni nii eseme, läätse, kujutise kui ka kiirte käigu kohta ning välja tuleb nuputada puudu- vad detailid, kombineerides sobilikul viisil kujutise konstrueerimise reegleid
tegevusvaldkonnas. Mitmene intelligentsus 7 1983. a. tuli Howard Gardner välja mitmese intelligentsuse mõistega. Ta väidab, et eksisteerib mitu olulist ja sõltumatut vaimset võimekust neid on kuus: lingvistiline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, füüsiline ja isikupärane intelligentsus. Esimesed kolm on tuttavad ja neid hinnatakse enamikes standardsetes intelligentsitestides. Igaüks teab, mida mõista muusikalise võimekuse all. Füüsiline võimekus avaldub suutlikkuses õppida ja sooritada keerukaid kehalisi sooritusi (tantsijad, sportlased). Isikupärase intelligentsuse all peab Gardner silmas võimet mõista iseennast ja teisi inimesi. Et need intelligentsuse vormid on üksteisest sõltumatud, tõestab asjaolu, et erinevad ajuhaigused võivad
BII - B35, B45 ja B55 Kõik betoonitüübid peavad läbima kvaliteedikatsed. Standardites on öeldud, kes on volitatud neid katseid läbi viima. B I grupi betooni valmistatakse ehitusplatsil kohapeal platsibetoonina. Selle valmistamine on kirjeldatud standardites. B II grupi betooni valmistavad ainult vastavad ettevõtted. Platsibetoon BI B I grupi platsibetooni valmistatakse täpsete juhendite järgi. Selle valmistamine on kirjeldatud standardsetes tabelites. Valmistamist juhendavad selleks väljaõppe saanud spetsialistid. Täpsemalt on toodud valmistamine osadena mahust. Mõõtühik "m" tähistab 1 kg (kilogrammi) Vee puhul kehtib järgnev: 1 l (liiter) mahtu = 1 kg kaalu. Märkus: Valmistamine peab segamiskohal olema selgelt arusaadav (segamisjuhend). 2.6.1 Segamisjuhend Segamisjuhendil tuleb näidata kõigi seguvalmistamiste üksikasjad (kogu masinatäis): Segamisjuhendil peaks olema järgmised üksikasjad: 1. Betooni tugevusklass 2
PROFESSIONAALNE ÕIGLUS; PROFESSIONAALNE TAKTITUNNE; Professionaalsus kui Printsiibid: humanism; optimism 7 ÄRIEETIKA (Mari Meel-TTÜ ärieetika õppejõud, kirjanik) KVEEKERID Ausus ja üllameelsus MINA SEISAN OMA ÕIGUSE EEST OLLA Näide: HEA INIMENE... ETIKETT prantsuse k.: etiquette nimesilt, märk ettekirjutiste ja reeglite kogum reguleerimaks käitumist standardsetes olukordades. Etikett rõhutab viisakust ja taktitunnet. E alged arhailises ühiskonnas; Etikett Multikultuurses maailmas oluline silmas pidada erinevate rahvaste kultuurietikette. III. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID Kutse-eetika allikad: vanas Egiptuses preestrite koostatud ,,SURNUTE RAAMAT" (25-24 saj eKr) Vana-India veedade (XII-VII saj. eKr) HÜMNID; Hammurapi seadused (1792-1700 eKr); budha munkadele mõeldud ustavusvanne (10 tõotust)
püstitamise oskus, areneb kujutlustehnika, suureneb analüüsivõime 19. Jõu määramise meetodid Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Jõuvõimete testimine: Jõuvõimete kontroll tähendab sportlase jõuomaduste kvantitatiivset hindamist lihastöö staatilisel või dünaamilisel reziimil. Mõõtmised peavad toimuma standardsetes tingimustes (lähteasend, nurgad liigestes, motivatsioon jt.) Tuntuim vahend jõu mõõtmiseks on dünamomeeter - tavaliselt registreeritakse maksimaal- ja plahvatusliku jõud ning jõuvastupidavuse tase. Jõuvõimete hindamiseks: *H-d suutlikkuseni ilma või väikeste lisaraskustega, *Maxjõu hindam (kükk, rebimine, tõukam), *hüpped, heited plahvatusliku jõu taseme hindamiseks kasut ka kompleksseid teste kogu keha jõu hindamiseks. * MuscleLab
Pärast vahendi valimist tuleb näidata pöördtelg või detaili serv, mille suhtes soovitakse pöörata
Hiire abil pööramiseks tuleb all hoida kerimisrulli, ning samal ajal hiirt liigutada.
Vajutades nooleklahve klaviatuuril saab joonist pöörata 15 kraadise sammuga vastava noole suunas.
7
3d modelleerimine
2.3 Vaated
Common View võimaldab detaili vaadata standardsetes vaadetes ja ka pöörata vastavalt soovile.
Käsu valimisel avaneb uus aken, kus saab määratleda uusi vaateid, jälgides nooli ja punkte, mis aknas detailil
näha on
View Orientation võimaldab valida sobiva vaate põhivaadet hulgast.
Eestvaade pealtvaade, vasakultvaade jne.
Sageli on mugavam kasutada sobiva vaate valimiseks klahvikombinatsioone.
o
meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria). Ülekande sobivuse hüpotees – orienteerumisülesanne ja testimisolukord peaks kokku langema: - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. (semantiline töötlus õppimisel ei prandanud tulemust testis, kus oli vaja äratundmisel leida riimuvaid sõnu esialgsetele sõnadele) Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti – mälutrass ei pruugi ola püsivam sügavama õppimis korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust. - Pinnapealne õppimine ei tähenda kiiret unustamist - Sügav töötlus on avajalik kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks, vajalik on mälujälgede konsolideerumine - fMRI andmed, et semantilise kodeerimise puhul aktivatsioon vasakust ajukoores suurem
puhul aktivatsioon vasakus infero-prefrontaal-ajukoores suurem kui füüsikaliste tunnuste kodeerimisel - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist; semantiline töötlus õppimisel ei parandanud tulemust testis kus oli vaja äratndmisel leida riimuvaid sõnu esialgseile sõnadele – ülekande sobivuse hüpotees - Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamies ülesannetes kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti Ülekande sobivuse hüpoteesi tõendus - Mälutrass ei pruugi olla püsivam sügavama õppimise korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust - Kokkuvõttes: vähemalt esialgne töötlussügavus teooria ei seletanud miks sügavam õppimine on parem, ta ainult kirjeldas efekti Täiendusi:
4); 102 ●● rutiinse tegevuse alla kuuluvad patrullid, häire- ja “valmisoleku”-süs- teem, tuleavamiskord ja hädakogunemiskoht, tunnimeeste graafik, va- rude täiendamine, magamine ja söömine, liikumine laagris, relvade pu- hastamine, käimlad. joonis 7.4 SAGELI ESINEVAD MUUDATUSED STANDARDSES LAAGRIDRILLIS Ükski drill ei suuda kõiki asjaolusid ette näha. Sageli esinevad muudatused standardsetes drillides on alljärgnevad: ●● jaoülem ei osale luures, vaid jääb allüksuse juurde ning juhatatakse ko- hale koos oma jaoga teejuhi poolt; ●● jaoülem toob järgi allüksuse – see on kasulik siis, kui olukord tingib muudatusi ÜTE hõivamisdrillis; ●● jaoülem võib teejuhi asemel kaasa võtta KP, kelle jätab laagri kolmnurga tipuks ning jaoülem ise toob jao järgi; ●● jaod võivad hõivamise läbi viia erinevas järjekorras või liikuda kella
annaabi.ee 
