Stalinistlik kultuur Stalinistlik kultuur lähtus sotsialistliku realismi põhimõtetest. Arhitektuur Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast
perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 4. Kommunismi voolud Stalinism- Stalinismi iseloomustab siis totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine. Ühiskonna elu kõigi külgede range reguleesimine ja salapolitseilik jälgimine. Demokraatia , vabaduse ja õiguset mahasurumine. Trosksism- ta pooldas punast terrorit sõjakommunismi ja töölaagreid.Tuntud antitotalitaarne kirjanik George Orwell, kes kirjutas raamatu "Loomade farm" (Animal Farm) ja kus on
Stalinismist (Materjalid ajakirjast Ogonjok nr 47/1987, Argumentõ i faktõ 7/1988, Ogonjok 13/1988, E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali... Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale...") Seega: moraalne on kõik see, mis on bolsevikele kasulik! Vägivald kutsus esile võimsa vastupanu, mida omakorda suruti maha vägivallaga. Vägivalda hakati kasutama kui imerohtu. Algul suruti vägivallaga maha revolutsiooni vaenlased, seejärel potentsiaalsed vaenlased (punane terror) ja peagi hakati...
Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks...
saj. alguse Riia PI-s? Õppejõud mingil määral eesti arhitektuurilooga seotud. Kupferi raamat “ žiloi dom” on olnud aluseks 1920. Eesti arhitektide tööle, sest selle järgi õpiti Tallinna tehnikumis. 3. Milline oli korporandi elu Riias? 4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale. 13 baltisaksa väga head eestiaegset arhitekti lahkusid, sh E. Jacoby – 2. põlve arhitekt, E. Kphnert – vanalinna pmberehitused, K. Bölau – tötab 30. Eesti riigiehituspoliitik, R. Natus – nõmme klinker ja tellis.
Inimene, kes muutis maailma ,, Meie isa, kes sa oled Moskvas. Neetud olgu Sinu nimi. Sinu riik kadugu. Ärgu sündigu Sinu tahtmine, mis saadab meid orjusesse ja vabaduse kaotamisse. Ära röövi meilt meie igapäevast riigi ja loomade huvides. Ja andesta meile meie valed ja vargused, mida Sa meile oled õpetanud, et meie andestaksime oma seltsimeestele. Ära saada meid Siberisse, vaid päästa meid riigilaenudest ja kolhoosist, mis teevad meid kerjusteks ja toovad meile näljasurma. Sest sinu päralt on riik, vägi ja au veel vaid lühikest aega. Aamen." Sellise sissekande on teinud eesti kirjandusloolane Jaan Roos oma päevikusse 1952. aastal. Säärane moodne Meie Isa palve peegeldab staliniaegset NSVL- i. Kirjutatu peegeldab ,,mõtleva" inimese vimma tolleaegsete elutingimuste vastu. Tekib küsimus, kuidas sai tekkida nii inimvastane riik ja mida tõi kaasa võim, mis inimese mutta trampis? Kas 25 Stalini valitsemisaastat põh...
muuseumideni. Kommunismi kordasaadetu on aga maailmas enamjaolt käsitlemata ja teadvustamata. Prantsuse ajaloolase Stéphane Courtois' hinnangul ulatub kommunismiohvrite arv aga vähemalt 100 miljonini, sealhulgas Hiinas 65 miljonit ja Nõukogu Liidus 20 miljonit. Kuid need arvud on mitme ajaloolase meelest tagasihoidlikud, üha tugevamalt räägitakse pigem 200 miljonist hukkunust. Samal ajal on Hiina arhiivid siiani suletud. Stalinism Algselt tähendas stalinism 1920. aastatel Jossif Stalin poolt juhitud enamust Üleliidulises Kommunistlikus Parteis. Võitluses Lenini poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see trotskismile. Stalini sõnul oli stalinism leninism eriti energiline kaitsmine. Stalini 55. sünnipäeva ajal 1934 tõstis Karl Radeki artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend ,,marksism-leninism-stalinism". Stalinismi
1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest,
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1944 11.09.1044 Tallinna ,,vabastamise" päev Liiduvabariikide võimustruktuur Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3
5. Mis on pingelõdvendus ja kuidas see avaldus? 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist. 6. Võrdle omavahel kolme perioodi NSVL sõjajärgses ajaloos<<. stalinism, sulaperiood ja stagnatsioon. Stalinism-Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna sünnitas see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni.
Majandusliku juhtimine valmistas samuti pettumust.Usuti et kapitalism,mida suunab kasum on sünnipäraselt kaugelt vähem efektiivne kui riigi monopolina toimiv majandus Nad uskusid, et mida suurem on ettevõte, seda paremini see funtsioneerib. Need oletused osutusid vääraks. Tehaste ebaõiglane juhtimine vähendas järsku tootlikust. Selle tulemuseks oli toodangunäitajate katastroofiline langus.Majandusliku katastroofi kõige traagilisem külg oli toiduainete tootmise vähenemine. Stalinism Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
· 1 9 2 2 . a a s ta l o li Le nin jub a ra vim a tult h a ig e ja ta kirjuta s o m a p o liitilis e te s ta m e n d i. · Ava likkus e le o n s e e tuntud Le nini te o s e "Kiri Ko ng re s s ile " jä rg i. · Aa s ta te l 1 9 2 4 1 9 2 9 s u utis S ta lin kulis s id e ta g us e m ä ng u a b il kõ rva ld a d a võ im ult kõ ik juh tiva d b o ls h e vikud . 20 Stalinism · Stalini valitsemispoliitikat nimetati Stalinismiks. · Stalini sõnul oli stalinism leninismi eriti energiline kaitsmine. · Mõiste marksisimleninism ise pärineb Stalinilt. 21 · Stalinismi iseloomustavad : üh te ka s va m ine b o ls e vis tliku p a rte ig a , to ta lita a rne a inup a rte is üs te e m , s a la p o ilits e ilik jä lg im ine , a g re s s iivs us , p iira m ine ,
1922 sai kommunistliku partei peasekretäriks 1927 tõrjus konkurendid kõrvale ja kindlustas end võimul Igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine Peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929 riigist välja, 1940 mõrvati Stalini käsul Panus tehti suurtööstuse eelisarengule https://louisproyect.org/2016/04/26/stalin-stali nism-and-crypto-stalinism/ Stalini terror Suur terror või Stalini puhastus (1936-1938) Represseeriti miljoneid inimesi Peamiselt karistati poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid Loodi laiaulatuslikud vangilaagrite süsteemid Õhutati välisriikides mässuliikumisi Võimule saades kõrvaldati järk järgult vastased (menzevikud, anarhistid, trudovikud jne) http://gulaghistory.org/nps/onlineexhibit/stalin/wo
AJALUGU KT nr 3 1. Stalinism Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse ...
Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi Esindajad:Oskar Raunam, Priidu Aavik, Viktor Karrus, Ilmar Kimm dogmades
Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole...
ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism http://et.wikipedia
Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP
Gerontokraatia valitsejad on oluliselt vanemad, kui on enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused
GEORG ORWELL - LOOMADE FARM ARVUSTUS Teost lugema hakates jäi mulje nagu oleks tegu lastekirjandusega, kuid teades Orwelli teist, väga kuulsat teost, ,,1984", on raamat vägagi poliitiline. Lõbusa farmiloo taga on peidus 30-te aastate lõpu Nõukogudemaa ja stalinism. Tänu lihtsale tegevustikule oli selle juures kerge mõista ka loo teist, sügavamat poolt. Tollele ajale kohane, võis tunda ka teoses, loomade ja inimeste vahelist võimuvõitlust, kus vana siga, Major algatas ülestõusu inimeste vastu. Samuti mängis sellel ajal tähtsat rolli ka vabadus, nii ka selles loos oli ülestõusu eesmärgiks loomade vabadus, kus inimene ei saaks farmi loomade elus enam mingit rolli mängida ja loomad saaksid elada vaid iseenda jaoks.
Hitler · Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht · Saadeti vangi, kuna üritan Münhenis võimu haarata · Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus
juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud:
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav
kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, venestamine stagnatsioon, stalinism, sula järgneb rahvuslikule liikumisele, raudteede rajamine
life of the mind'', kus ta uuris vita contemplativa (mõtlemine, valmidus, otsustamine) põhitõdesid. Oma töödes maadles ta omaaja kõige kriitilistema poliitikasündmustega, püüdes kinni haarata nende tähendusest ja nende olulisusest ajaloos, ja näidata kuidas need mõjutasid moraalsete ja poliitiliste otsuste kategooriaid. Arendti nägemuses oli kaasatud uus nö raamistik, mis võimaldas meil kokku puutuda kahe suurima õudusega 20. sajandil, natsism ja stalinism. Oma raamatus totalitarismist, lõi ta sellise struktuuri, mis arendas välja uued filosoofilised kategooriad, mis suudavad valgustada inimlikku seisundit ja luua uue vaate poliitilise elu olemusele. Isegi kui paljud Arendti tööd kuuluvad klassikaliste lääne poliitfilosoofiate hulka, on teda raske täpselt klassifitseerida. Tema poliitfilosoofiat ei saa kategoriseerida traditsiooniliste suundade nagu konservatism, liberalism ja sotsialismi põhjal
MIHHAIL GORBATSOV KES OLI RAHVARINDE IDEE AUTOR ? EDGAR SAVISAAR KES OLI EESTI POLIITIK , KES JUHTIS LÄBIRÄÄKIMISI TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEL ? JAAN POSKA KES OLI EESTI SÕJAVÄE ÜLEMJUHATAJA VABADUSSÕJAS ? JOHANN LAIDONER KES SAI PEAMINISTRIKS 1991 AASTAL EESTIS ? EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL LEIA KÕRVALOLEVATEST TULPADEST SOBIV VARIANT . 1.LAULEV REVOLUTSIOON STALINISM - 2, 7 2.AKTIIVNE METSAVENDLUS SULAAEG - 4 3.KARL VAINO SAAB EKP JUHIKS STAGNATSIOON 3, 5 4.KULDSED 60NDAD UUS ÄRKAMISAEG JA TAASISESEISVUMINE 1, 6 5.UUS VENESTUMINE 6.INTERRINNE 7.SUND KOLLEKTIVISEERUMINE PANE ANTUD SÜNDMUSED TOIMUMISE JÄRJEKORDA , ALUSTA VARASEMAST 1991 E ESTI TAASISESEISVUMINE 6 1934 1939 V AIKIV AJASTU 4 1917 VEEBRUARI REVOLUTSIOON 1
Vereandam- kohustuslik sõjaväkke võtmine Reformatsioon- usupuhastus 7. Rühmita märksõnad õigetesse järjekordadesse. Ei jaotu ühtlaselt. 1. Laulev revulutsioon- 2. Aktiivne metsavendade periood 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. Kuldsed 60ndad 5. Uus venestamine Eestis (2 keelsus) 6. Interrinne 7. Sund kollektiviseerimine a. Stalinism= 2 ja 7 b. Sulaaeg= 4 c. Stagnatsioon= 3 ja 5 d. Uus ärkamisaeg ja Taasiseseisvumine= 1 ja 6 8. Täida lüngad(Laulupidu, kes, kus, millal, mis sündmusele pühendatud) 9. Lünk, Tartu ülikool. Tartu Ülikooli pidulik avamine toimus 15.okt.1632.Ülikooli asutamiseüriku kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf .Esimeseks lektoriks oli Johan Skytte. Õppetöö toimus Ladina keeles ja teaduskonnad olid järgmised:
viimased kümme aastat. Lõpetuseks vastaksin küsimusele, mille esitasin alguses: kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalini surm muutis sotsialismi mõistet inimeste mõistuses ainult leebemaks ning mingil määral kasutati seda mõistet ka NSV Liidu siseselt kuid välispoliitikas käituti ikka nii nagu karm stalinism ette nägi. Inimnäoline sotsialism polnud tollel ajal võimalik, sest Stalin oli suutnud kõigile parteis olnutele sisendama arusaama, et sotsialismileer peab laienema ning NSV Liit on selle juht ning igasugune vastuhakk sotsialismileerile on sõna otsesesmõttes vastuhakk Nõukogude Liidule ning sinna tuleb tankide, relvade ning tulega minna korda looma. Ungari ülestõus ja Praha kevad olid parimad näited sellest kui palju Nõukogude Liit kartis oma
Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte- kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinlik NSV Liit oli pigem tragöödia kui triumf, sest hukkus palju inimesi ja toimusid massilised repressioonid
· Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks 4) ,,Kuldsed 60-ndad" 5) Uus venestuslaine-kakskeelsus 6) Interrinne 7) EK(b)P VIII pleenum 8) ,,40-kiri" 9) Rahvamajansusnõukogud 10) Sundkollektiviseerimine Stalinism Sulaaeg Stagnatsioon Uus ärkamisaeg. Taasiseseisvumine 2,7,10 4,9 3,5,8 1,6 Võrdle Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise protsesse. Too välja 3 sarnasust ja 3 erinevust.
piinamistele vastu seista. Paistab, et ka Stolovitsi hämmastas see päris suurel määral. Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni. Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate
Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Kirjandust pidi lugema niiöelda ridade vahelt, käis kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula", lõppes stalinism, mis (MEIE ENDA MÄRGE; EI LOE: Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust. (pildid) Luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt
Stalin tugevamad konkurendid eemale. • Stalini ainus eesmärk oli saavutada võim, selle nimel oli ta võimeline oma seisukohti muutma vastavalt vajadusele. • 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu. Jossif Stalin 1879-1953 • Sündis Gori linnas kingisepa ja õmblejanna peres ainukese lapsena. • Õppis vaimulikus koolis Goris, Tblisis. • Kool katkes, kui hakkas revolutsionääriks. • Oli abielus kaks korda, kolm last. Stalinism • Totalitaarne • juhikultus võimsa ainuparteisüsteem, propagandaaparaadiga, • äärmuseni • vene šovinism, tsentraliseeritud • agressiivne välispoliitika, riigiaparaat, • klassivõitluse nimel • ühiskonna elu range korda saadetud reglementeerimine, massiterror oponentide • salapolitsei jälgimine, vastu, • kohustuslik bolševismi • olematute
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu.
suri 1991. aastal vanadusnõtrusse. Seegi oli Stalini pärand. Tavaliselt oli arvatud, et tänu Stalini võimule loodi karm süsteem, kus kõige kontrollis totalitaarne diktatuur ja mis väljaspool õhtutas külma soda. Stalin oli ülimalt võimuks: pole ime, et tema järglane Hrustsov, kes tundis, et jääb Stalini suuruse varju, teda kritiseerima asus. 1956. aastal alustatud destaliniseerimine oli seega katsevarjust vabaneda ning nühkida taas särama Lenini legitiimne pärand. Aga Stalinism tõusis NL käekäigus ikka ja jälle nähtavale nagu kangekaelne juuksetutt. Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja majandust umber korraldada, mis peale neostalinistid eesotas Janajeviga üritasid teda kukutada
Tekkis veel üks huvitav nähtus, mis ei ole samuti uus tegelikult, nimelt sõna performatiivsus. Stalini sõna mitte ainult ei mõjuta kõike maailmas, ta ongi see maailmas toimuv. Sõna võrdub teoga. (Sellepärast võiski vale lause pärast elu kaotada). Nõukogudelik sõnavara sakraliseeriti, inimesed armastasid pigem neid sõnu kui asju endid. STALIN oli jumalikustatud trükitäheline väljahüpe keelelisest reaalsusest, sakraliseeritud sõnadest olulisim. Sõna STALIN oligi totaalne stalinism, realiseerunud Stalin. See ei ole eriti oluline, et Stalinist räägiti kui üliinimesest, peaosa oli nimel. Nimi on hävimatu substants. Ka judaistlik-kristliku isajumaluse puhul on psalmide peategelane mitte ta ise, vaid Jehoova nimi. Stalinistlik kirjandus on selgelt antikristlik - sõltub vormiliselt kristlikust kirjandusest, kuid pöörab selle pea peale. Inimeste allausrutud religioosne kiindumus suunati otse Stalinile.
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
............................................. 4. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. 3p 1. Laulev revolutsioon STALINISM 12 2. Aktiivne metsavendlus 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. “Kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG 5. Uus venestuslaine – kakskeelsus 6. Interrinne 7. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON 8. “40 kiri” 9. Rahvamajandusnõukogud
jaanuaril 1924.Tema keha balsameeriti ja paigutati rahvale külastatavasse mausoleumi. Leninism : Oma eluea jooksul kirjutas V.Uljanov umbes 9000 artiklit,brosüüri,raamatut,kirja ja dokumenti.Need kirjutised käsitlevad poliitikad,filosoofiat,poliitökonoomiat,riigikorraldust ning nendest saigi kokkuvõttes leninism, maailma kommunistliku ümberkujundamise õpetus.Kui leninism jäi ilma Leninita oli vaja leida leninismile uus peajutlustaja, kelleks sai Stalin.Kohati näis juba, et stalinism on parem kui leninism.Nimelt oskas Stalin leninismi tõlgendada, nii et ta kõigist oma poliitilistest vastastest oskas ketsreid teha.Nii hävitasid ühed leninlased teisi ja need, kes veel elasid kartsid homset päeva. Kokkuvõte: Leninism sai omal ajal selleks teetähiseks, mida mööda maailma proletariaat pidi kõndima.Kogu maailma sotsialistid kummardasid Leninit ja tema õpetust. Pole teist inimest maailmas kellele oleks püstitatud niipalju ausambaid kui Leninile
a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3.Millistele NSV Liidu edusammudele toetus Hrustsovi optimism? a) üritas taastada NSV Liidu mõjuvõimu ja autoriteeti maailmapildis b)ta proovis läbi riigi rikastamise ja elukvaliteedi parandamisega 4.Võrdle USA presidentide ja NSV Liidu juhtide võimalusi kujundada oma riigi poliitikat. Mille poolest nende volitused erinesid?
Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanide looja.
langeb ise punaarmeelaste kätte vangi ning tema saatus Venemaal pole senini õnnestunud välja selgitada.Vaaatamata sellele,et teos on ajaloolis-poliitiline on seda tunduvalt avardatud ja see on ka lugu kollektiivest teadvusest ja müütidest. Ooperi idee pärines Dortmundi pealvastajalt John Dew'lt. Tüüri huvitas selle teose loomine sest Wallenberg oli reaalselt elanud inimene ja siin on vastandatud natsism ja stalinism. Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu aga ka rütmilist kõnet,mille autor on kirjutanud nooti kui quasi rap-räppides. Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks ,,Fluxus",mida lavastati Tartu Sadamateatris.
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav ...
Tüüris äratas see kohe huvi: loos on tema sõnul ooperile kohast ainet ja mõõdet, siin on tugev kangelane, kelle saatus suubub hämarusse. Helilooja sõnul on situatsioonis, kus üksik julgeb end vastandada üldisele jõhkrusele ka palju dramaatilist pinget. Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik, samuti võimalus panna möödunud sajandi kaks kurjusereziimi natsism ja stalinism samadele kaalukaussidele. Ooperi muusikas on Tüür läinud juba varasemast tuttavat rada. Dramaatilist joont kannab mitmekihiline ja põnev orkestripartii, paiguti kõlab ka eelnevalt CDle salvestatud elektronmuusika. Erinevaid stiile ühendab Tüür vokaalpartiides: seal on meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu, aga ka rütmiseeritud kõnet, mille autor on märkinud nooti kui quasi "rap" räppides.
Maha surutud kõik tsiviilühiskonnale (kodanikuühiskonnale) omased tunnused: · esindusorganite demokraatlikud valimised · parteide paljusus · sõltumatu kohus · vaba ajakirjandus · isiku-ja loominguvabadus · ühiskonna iseorganiseerumine Ühiskonda hoiti hirmu ja terrori all. Süsteemi sees valitses ränk plaanimajandus, välismaailmale püüti tõestadam et toimub ,,maailma kõige eesrindlikuma ühiskonna areng ja õitseng". Stalinism lähtub sellest, et sobiva õpetusega on võimalik muuta nii ühiskonda, majandust kui isegi mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas järsult parteilaste arv, mis siiski jäi 5-8 korda väiksemast teistest liidumaadest. Loodeti, et suure
taastamine industriaalmaastiku kirjelduseks, kus lööktööst jutustav ehitustander liitub efektselt varemete ja vanalinna panoraamiga. Sõjajärgsete poliitiliste muutuste tagajärjeks oli alalhoidlik ja kammitsetud kunst. Kunstile 1946. aastal antud parteilises hinnangus on eesti kunsti puudusteks teoste apoliitiline suunitlusja individualistlik suhtumine loomingusse. Kuivõrd eesti kunsti keskpunktiks olid rahvus ja rahvuslikud traditsioonid, keskendus pealetungiv stalinism võitlusele kodanliku natsionalismi vastu. Kunstnikule jäi kaks valikut: kas integreeruda nõukogude kunsti või saada endale külge rahvavaenlase silt. Algul sobitusid kunstnikud uute nõudmistega oma esituslaadi realistlikumaks muutmise kaudu. Sõjajärgses kunstis levisid looduse rüpes toimuvate tööprotsesside kirjeldused, mis sulandusid maastikku ja lähtusid välise maalilise ilu jäädvustamisest, mida näeb Johannes Võerahansu, Lepo Mikko, Richard Uutmaa loomingus
annaabi.ee 
