PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide...
staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 13.00 - 14.15 III tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 14.30 Mängude lõpetamine spordikeskuse staadionil. Tegevused toimuvad kolmes vanusegrupis: a) 1.- 3. klass b) 4.-6. klass c) 7.-9. klass Tegevuste järjekord: 1.- 3. klass: 1) sporditegevused staadionil 2) töötoad kooli juures 3) tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil 4.- 6. klass: 1) töötoad kooli juures 2) tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil 3) sporditegevused staadionil
• Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle • Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid
Insener Jacob Arnold Jacob Arnold on pärit vaesevõitu rangest perest. Hea kolledzihariduse jaoks pidi ta palju töötama, et katta ise oma elamis- ja õppimiskulud. Praegu on ta intelligentne ja võimekas aga tal puudub enesekindlus, ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Tihti pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete küsimustega juhi või teiste inseneride poole, andes nii lisatööd teistele kui ka soovib, et kõik tema eest otsustatakse. Joonestama ei hakata enne kui juht on eskiisid heakskiitnud. Maslow vajaduste hierarhia, 1. Füsioloogilised vajadused-Võime arvata, et lapsepõlves jäid rahuldamata kuna kasvas ta vaesevõitu ranges maaperes. Ka kooli ajal kus ta pidi kõvasti tööd tegema, et ise oma kulutusi kinni maksa võis tal ka kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused rahuldamata jääda(uni). Kuna praegu töötab ta suure sisekujundus firma insenerina peaks tal olema fü...
endi koduõues. Meeste 15 km sõidul tegi ajalugu Sveitsi võistleja Dario Cologna. Teiseks tuli Lukas Bauer Tsehhist (+24.0) ja kolmandaks Devon Kershaw Kanadast (+25.2). Sveitsi võistleja sai esimeseks tippsuusatajaks, kes saavutanud Otepää MK-etapil kuldse duubli ehk võitnud nii sprindi- kui distantsivõistluse. Eesti võistlejatest sai parima tulemuse Algo Kärp, kes kaotas võitjale 2:50.4 jäädes sellega 38. Kohale. Sarnaselt Dario Colognale sai Otepääl, Tehvandi Spordikeskuse suusaradadel kuldse duubliga hakkama ka Justyna Kowalczyk Poolast, kes lisas sprindi võidule ka naiste 10 km esikoha. Teiseks tuli Marit Bjoergen Norrast (+21,9) ning kolmandaks Therese Johaug samuti Norrast (+40,5). Parima eestlasena sai Piret Pormeister 43. koha.
Planeeritavad tegevused (millest paljud on juba täide viidud): Iga kuu teine pühapäev külarahva kohtumised Meegomäe Külakeskuses (Hämsa Kõrts) Seltsi kodulehe loomine Meegomäe küla ajaloo kohvitund Küla sümboolika konkurss Arengukava koostamine Skatepargi loomine „roheline” lasteaia- ja koolitee Puigale 5 Talvine teede hooldus Puiga spordikeskuse aktiivne kasutamine kolmapäeviti Valgustus, teed külas Viidamajandus Traditsioonilised spordi- ja kultuuriüritused jooksvalt Aastaks 2023 võiks Meegomäe küla elanike arv suureneda, pood võiks olla külas sees, bussiliiklus võiks olla suurem ja kõik eelnevalt välja toodud miinused ja probleemid võiksid olla lahendatud. All järgnevalt on pildid, Meegomäe küla põhi liiklemise teest, minu kodu sissesõiduteest, ja ka küla kogunemiskohast Hämsa kõrtsist
Läbitakse ka erinevad harjutused. Sellele järgneb matka kirjeldus ja üldised ohutusnõuded. Esimeseks etapiks jalgrattamatkal on sõit Otepäält Kekkose matkarajale – 11km. Üks matkajuhtidest sõidab ees, teine viimasena taga. Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses.
Võimalik, et neli inimest küsitletutest tantsib mehe- ja naisevahelist tantsu, aga kahjuks nad ei täpsustanud, millist tantsu nad tantsivad. Kaksteist inimest on märkinud, et käivad tantsutrennis. Nendest kuus on tüdrukud, kes märkisid, et käivad trennis Rakveres ja üks vastas, et on saavutanud Eestis teise koha. Selgub, et Kundas on tantsimiseks võimalusi küll. Kunda Spordikompleksis toimub mitu tantsimisega seotud trenni. Võimalus on käia vesiaeroobikas, ning võimlemas. Spordikeskuse tantsutrennidel osalejad on valdavalt naised. Kuus inimest, kes vastasid, et käivad Rakveres trennis, teevad seda Esteetika ja tantsukoolis. Tegemist on Lääne-Virumaa suurima tantsukooliga, kus käies on võimalik lisaks treeningule ka esineda. SPORT Küsitlusi lugedes ja analüüsides on mul hea meel, et enamus noortest tegeleb spordiga. Kõigest üheksal inimesel olid lahtrid tühjad ja 2 märkis, et ei tegele. Arvestades seda, et
Tallinna Ülikool 4 Eestis populaarsed kohad suusatamiseks Tallinnas: Pirital ja Nõmmel on head valgustatud ja professionaalsetele nõudmistele vastavad rajad ning varustust laenutatakse ka kohapeal. Otepää lähistel: Kääriku on talisportlaste hulgas äärmiselt armastatud koht. Jäätunud järved pakuvad silmailu, lund jagub rohkesti ning mäed ja künkad tagavad vaheldusrikka suusamaastiku. Tehvandi spordikeskuse suusarajad ning muidugi Tartu Maratoni suusarajad. Pärnus: Jõulumäe Tervisespordikeskuses on 15 erinevat suusarada. Ida-Eestis: Kurtna matkarajad on murmaasuusatajate seas väga armastatud, samuti hinntakse Pannjärve suusaradasid. Pilt 2 Suusarada 9 Tallinna Ülikool Kokkuvõte
2007. aastal valmis Peetri küla piires umbes 400 uut kodu. 2008. aasta suvel alanud kinnisvaraturu jahtumise tõttu on kasvanud uusasukate arv varasemast aeglasemas tempos. Elumaju on üle 500, neist mitukümmend kortermaja. 1.06.2009.a. seisuga Peetri küla registreeritud elanike arv ületas 2000 inimese piiri, tegelik elanike arv on hinnanguliselt 3700- 4000. 2009. a. sügisel valmis kauaoodatud Peetri lasteaed-põhikool koos sinna juurde kuuluva spordikeskuse ja staadioniga. Kahe paralleeliga põhikool avati 31.08.2009, 120-kohaline lasteaed avati 01.10.2009 ja spordihoone veel üks kuu hiljem.1 2009. aastal avatud lasteaed-põhikool jäi kiiresti väikeseks, sest lapsi on rohkem kui koolis ja lasteaias kohti. Probleemi lahendamiseks alustati Peetri lasteaed-põhikooli laiendust, mis valmib tänavu sügisel. Antud avaliku projektiga võidavad nii rikkad kui vaesed, sest lasteaia ja/või põhikooli kohti vajavad kõik olenemata klassist
pronksmedalit ja juunioride maailmameistriks tuli Elmo Kassin 4 x 10 km teatesuusatamises, kuuludes N Liidu meeskonda. Otepääl Tehvandil valmis suusastaadion. 1990 - Allar Levandi tuli kahevõistluse maailma karikasarja üldarvestuses teiseks. 25. mail jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit (ESL), mis on 1921. aastal loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Presidendiks valiti Rakverest pärit riigimees Arnold Green. Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel 7
Ain Karafin - päästekolledži direktor Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor Uno Silberg - finantskolledži direktor Ain Sari - finantsdirektor Tiina Karu - õppeosakonna juhataja Ly Sari - personalidirektor Ene Puhm - turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kert Valdaru - migratsiooniuuringute keskuse juhataja Anne Valk - õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor Elen Laanemaa - keelekeskuse juhataja-lektor Epp Jalakas - spordikeskuse juhataja-lektor Raile Reigo - raamatukogu juhataja Airi Saaron - üldosakonna dokumendihalduse vanemspetsialist, juhataja ülesannetes Sergei Filin - majandus- ja remondiosakonna juhataja Priit Männik - akadeemia nõunik 13 Kristi Kulu - välissuhete juht Hanno Hantson - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juht (Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 3.2 SKA tutvustus:
loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc) 1.3 Infrastruktuur 1.3.1 Teedevõrk Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla
pronksmedalit ja juunioride maailmameistriks tuli Elmo Kassin 4 x 10 km teatesuusatamises, kuuludes N Liidu meeskonda. Otepääl Tehvandil valmis suusastaadion. 1990 - Allar Levandi tuli kahevõistluse maailma karikasarja üldarvestuses teiseks. 25. mail jätkas tegutsemist Eesti Suusaliit (ESL), mis on 1921. aastal loodud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane. Presidendiks valiti Rakverest pärit riigimees Arnold Green. Kronoloogiat pikemalt saab lugeda Rakvere Spordikeskuse koduleheküljel 20 Võistlused Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus
Pakume üksnes ökotoitu: naturaalse sõnniku peal kasvatatud kartuleid, kaalikaid, porgandeid, keedetud ube, herneid, peipsi kurki, küüslauku ja sibulat. Sooja maapiima saab igaüks lüpsta kohapeal ise (5-6 normandia tõugu piimalehmaga minilaut on projekteeritud aeroobikaklassi kõrvale). Kindlasti nõustub proua Ilves neidudele ka mõned aeroobikatunnid andma. Projekt kinnitatakse lõplikult jaanuaris 2011. Projekti saab sisse viia ka muudatusi ja täiendusi. Ehk lisada spordikeskuse projektile 2-3 suudlemisboksi? Pole ju eriti mugav suudelda kõikide nähes suure õppehoone koridoris. Direktsioon peab seesugust raha paigutust priiskamiseks, sest suudelda saab vabalt ka pikas õppehooneid ja võimlat ühendavas tunnelis. Õpilasesindus ei ole selles vallas oma arvamust veel välja öelnud. ____________ 1 filiaal haruosakond 2 eklektika eri stiilide mehhaaniline liitmine, kõnekeeles: stiilide kompott 3
pikaajaline katse, kus püüti treeningu koormust ja organismi saunakuumuse talumise võimet mõõta objektiivsete parameetrite järgi (aeg, südame löögisagedus) ning leida seoseid treeningu koormuse ja saunakuumuse mõju organismile vahel. 2.4.1. Katse läbi viimine Katsealused noormurdmaasuusatajad Nõmme Spordiklubist Aleks Mark (18 a, treenib umbes 300 tundi aastas) ja Karl Erik Rabakukk (17 a, treenib umbes 600 tundi aastas) tegid perioodil 11.09.14 – 3.03.15 Nõmme Spordikeskuse võimalusi ja vajalike lisadega Polar RCX5 pulsikellasid kasutades väsimusfooni, treeningute ja saunas käimise kohta mõõtmisi kokku 27 päeval (millest 12 Mark ja 15 Rabakukk, katsepäevad suures osas kattusid) (vt joonis 11). Joonis 11. Katsepäevad ajateljel. Katsepäevadel toimiti järgmiselt (kogutud andmed siin ja edaspidi vt lisa 5): • Hommikul mõõdeti SLS lamades ning püsti (vt ptk 1.3.3.),märgiti üles, mitu päeva
annaabi.ee 
