Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam...............................................................................................
.................................................................5 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga .................................................................................6 1.2. Gaasijaotusmehhanism . .......................................................................................................10 1.3. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................12 1.4. Jahutussüsteem . ...................................................................................................................12 1.5. Sisselaskesüsteem . ...............................................................................................................13 1.6. Kütusesüsteem . ....................................................................................................................14 1.7. Mootori juhtimine . ....................................................
surnudseisust alumisse, tekitades silindri ülal osas hõrenduse. Nukkvõll avab gaasijaotusmehhanismi detailide vahendusel sisselaskeklapi 7, mis sisselasketoru 5 kaudu ühendab silindri karburaatoriga 6. Hõrenduse toimel karburaatorist mööda sisselasketoru saabuv küttesegu, täidab silindri, kus moodustub töösegu. Töösegu koosneb küttesegust ja jääkgaasidest, mida väikeses koguses alati jääb silindrisse eelmisest tsüklist. Kui mootor töötab täiskoormusega, on sisselaske takti lõpul rõhk silindris 0,08 ... 0,09 Mpa, töösegu temperatuur aga 80 ... 120 kraadi ( töösooja mootori korral). Survetakt surve. Sisselasketakt lõpeb, kui kolb jõuab alumisse surnud seisu. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse ja surub töösegu kokku. Survetakti kestel on mõlemad klapid suletud. Kokkusurumisel töösegu maht väheneb, rõhk silindris aga tõuseb ning saavutab väärtuse 1,0 ... 1,2 Mpa
juurde. Protsessi mingil momendil soojuse muutust ei toimu , proportsionaalne tsükli jooksul paisuvate gaaside poolt tehtud tööga. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris jääkgaasid politroobi ja adiabaadi näitajad on võrdsed. Protsessi teisel poolel , Sellel omadusel põhineb mootori silindri võimsuse määramine. temperatuuriga Tr ja rõhuga pr , mis sisselaske takti ajal paisuvad , kolvi ÜSS lähedal , toimub soojuse äraandmine silindri ja Tegeliku indikaatordiagrammi pindala järgi on võimaöik määrata võtavad enda alla osa silindri mahust , kuumendavad juurdejuhitavadt põlemiskambri seintele , polütroobi näitaja muutub adiabaadi gaaside poolt tehtud tööd ja võrrelda seda teoreetilise ringprotsessi värsket õhku
valmistamise materjalid Mootori silindrit katab silindripea. Mitme silindri ühist peade komplekti nim. plokikaaneks.Plokikaas valmistakse üldjuhul AL-sulamist.On olemas õhk- ja vedelikjahutusega mootorite plokikaaned. Üldjuhul asub mootoriploki ja plokikaane vahel plokikaanetihend. Plokikaanetihend valmistatakse kuumuskindlast ja survele vastupidavast materjalist: teras-vaskasbestist. Tihendi silindriääred kaetakse metall- ja õli ning jahutusvedeliku kanalite ääred sünteetilisest kummist äärisega. Plokikaane ülesandeks on tagada: a) põlemiskambri, jahutusvedeliku- ja õlikanalite ning muude avasuste hermeetilisus;b) ülekanda indikaatorrõhu reaktiivkomponenti (pi.max = 200 bar);c) tagada gaasijaotusmehhanismi töö ja vajadusel turbokompressori paigutus;d) tagada vajalik soojusvahetus, vastu pidada laiatemperatuurilisele töökeskkonnale (-40 kuni + 1000 0C).
Klappe hoiavad suletuna klapivedrud. Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid. Toitesüsteem valmistab õhust ja bensiinist sobiva koostisega küttesegu, mida gaasijaotusmehhanism silindritesse laseb. Toitesüsteemi kuuluvad bensiinipump, karburaator koos õhufiltriga, sisselasketorustik ja bensiinipaak. Viimane asub mootorist eemal. Paagist karburaatorisse pumbatud bensiin seguneb filtrist tuleva õhuga. Kui klapp on avatud, imetakse segu sisselasketorustiku kaudu silindrisse. Süütesüsteem tekitab silindris vajalikul hetkel sädeme, et küttesegu süttiks. Süütesüsteemi kuuluvad katkestijaotur, süütepool ja küünlad. Õlitussüsteem toimetab hõõrdepindade vahele õli, et vähendada kulumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi osad on õlipump, filter ja kanalid. Jahutussüsteem piirab temperatuuri tõusu, et mootori osad end paisumise tõttu kinni ei
4. Kogu töötaktile vastab aga indikaatordiagrammi lõik 2.3.4. 4) Väljalasketakt. Väljalaskeklapp avaneb. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub heitgaasi avatud klapi kaudu välisõhku. Indikaatordiagrammil on väljalasketakt vahemikus 4.0. Nii otto- kui diiselmootoritüübile on iseloomulik, et kolb liigub ainult töötsükli ühe osa, töötakti kestel gaaside rõhu toimel, pannes kepsu vahendusel väntvõlli pöörlema. Ülejäänud, ettevalmistustaktide (väljalaske, sisselaske ja surve) ajal liigub kolb töötakti vältel hoorattasse salvestatud energia arvel. 5. Mootorite efektiivnäitarvud ja võrdlusparameetrid (slaid 6), (1) lk. 21., lk. 32-37. 6. Väntmehhanism (1) lk. 39., lk. 49. 7. Gaasijaotusmehhanism: mehhanismide liigitus ja tarindus, gaasijaotusdiagramm. (1) lk. 77. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega jaotusmehhanisme, mille klapid avavad ja sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla
võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse õhu hulka diiselkütus. Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
