Efekt tekib kui klap veel suletetud ja kui avatakse tekibse efekt. 12. Selgitage akustiliseülelaadimise põhimõtet, kuidas see mõjutab mootori täiteastet? 13. Selgitage resonantsülelaadimise põhimõtet, kuidas see mõjutab mootori täiteastet? 14. Miks kasutatakse mootorite sisselaskesüsteemides muutuva geomeetriaga (muutuva mahu, pikkusega) sisselaskekollektoreid? Tagamaks parimat täiteastet erinevate pöörete juures. 15. Mida iseloomustab mootori keskmine efektiivrõhk, miks on see oluline? 16. Kas maksimaalne keskmine efektiivrõhk on mootori maksimaalse momendi või võimsuse juures (pööretel)? Keskmine efektiivrõhk võimaldab hinnata mootori töömahu kasutamise efektiivsust.. 17. Nimetage mootori kolm põhilist parameetrit millest sõltub mootori võimsus! Surveaste, küttekogus, tarbitav küttesegu hulk. 18. Kas mootori võimsus ja moment on omavahel võrdelises seoses? Selgitage! Kasvavad koos aga pole võrdelises seoses. 19
1 indikaatortööks loetakse pindala A ehk põhitaktidel sooritatud töö Wc,ig. Valemites peab olema selgelt määratletud, kumba indikaatortöö definitsiooni on kasutatud. Silindri indikaatorvõimsus Pi: Wc , i N Pi (1.4) 2 Keskmine efektiivrõhk MEP: 2P MEP (1.5) Vd N Keskmine efektiivrõhk on saadud tsükli jooksul sooritatud töö (tuletatud avaldisest 1.3) jagamisel silindri töömahuga. Erinevalt mootori pöördemomendist, mis sõltub otseselt silindri mahust, võimaldab antud parameeter võrrelda erinevate suurustega mootorite jõudlust, kuna
9 kW 1 D kolvi läbimõõt= 600 mm ( MAN B&W 6L60 MC/MCE) S kolvi käik= 1944 mm ( MAN B&W 6L60 MC/MCE) z taktsuse tegur, mis näitab töötaktide arv väntvõlli ühe pöörde jooksul, kahetaktilises mootoritel z = 1 n mootori pöörete arv keskmine efektiivne rõhk Pe kujutab endast indikaator rõhu ja mehaaniliste kadude rõhu vahe, väljendab mootori koormust. Keskmine efektiivrõhk on konstantne rõhk, mis mõjub kolvile ühe kolvikäigu jooksul ja teeb sama palju kasulikku tööd kui kolvile mõjuv rõhk tsükli jooksul. Arvutakse välja valemiga: Pe = Pi * m (MPa) Pe = 2,19 * 0,88 = 1,93 (MPa) ühe silindri polt arendatav efektiivne võimsus Nes arvutakse välja valemiga: N es = N is * m (kW) N es = 2157
jahutusvesi cooling water jugajahutus jet cooling juhtõhk control air kahepoolse toimega mootor double-acting engine kahetaktiline mootor two-stroke engine kanaljahutus bore cooling karter, karteriruum crankcase keps connecting rod kepsu alumine pea connecting rod big end kepsu ülemine pea connecting rod top end keskmine efektiivrõhk mean effective pressure, MEP keskmine indikaatorrõhk mean indicated pressure, MIP keskmiste pööretega mootor medium-speed engine kettajam chain drive kiirete pööretega mootor high-speed engine kinnikiilumine sticking kinnipõlemine gumming klapipesa valve seat klapisäär valve spindle klarifikaator clarifier kokteil- (seiker-) jahutus cocktail- (shaker) cooling
efektiiv ja indikaatorvõimsus. pi Tühikäigul kulub kogu mootori võimsus mehaaniliste kadude 16.Diiselmootori efektiivrõhk , efektiivvõimsus , mehaaniline -ja ületamiseks , seega mehaaniline kasutegur mootori tühikäigul on efektiivkasutegur. null.. Efektiivrõhk Keskmise indikaatorrõhu suurenemisega mehaanilistele kadudele
lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mootori efektiivkasutegur 3. Kütusekulu - kütuse tunnikulu - kütuse indikaatorerikulu - kütuse efektiiverikulu. Saadud tulemuste puhul teha järeldused kuidas muutuvad: a) kütusekulu b) mootori pöörded c) heitgaaside temperatuur d) mootori termiline koormus. Energeetiliste näitajate võrdlemiseks leiame arvutuslikult keskmised indikaatorrõhud (pi) võrreldavate kütuste kasutamisel. Lahendus:
e k e kus B kütuse tunnikulu, k f) erimass kW kohta: m = m /P [ kg / kW ], Pe mootor e kus m mootori mass, mootor g) erimass Nm kohta: m =m/M [kg / (Nxm) ]; Md dmax h) liitervõimsus: P = P / (i x V ) = p x n / ( 225 T ), [kW / l ], el e h e t kus p keskmine efektiivrõhk, i - silindrite arv, V - silindri töömaht, e h i) pöördemomendi varutegur: = (M M )/M ; d.max d.nom d. nom 7. Ottomootori eripära 8. Diiselmootori eripära Diiselmootori eelised: suurema surveastme tõttu kulutab diiselmootor tööühiku kohta 20 ... 25 % vähem kütust diiselmootor töötab raskemate kütustega, mis on odavamad ja vähem tuleohtlikud