banana mint •Mentha pulegium – pennyroyal •Mentha asiatica – Asian mint •Mentha requienii – Corsican mint •Mentha australis – Australian mint •Mentha sachalinensis – garden mint •Mentha canadensis – American wild •Mentha satureioides – native mint pennyroyal •Mentha cervina – Hart's pennyroyal •Mentha spicata (syn. M. viridis, M. •Mentha citrata – bergamot mint, cordifolia) – spearmint, curly mint (a orange mint cultivar of spearmint) •Mentha crispata – wrinkled-leaf mint •Mentha suaveolens – apple mint, •Mentha dahurica – Dahurian thyme pineapple mint (a variegated cultivar •Mentha diemenica – slender mint of apple mint) •Mentha vagans – gray mint
53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69
Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum 20 cm juuli-sept kuldkollased Tavaline poolvarju- `Variegatum' kuivem muld line Karvane kadakkaer Cerastium tomentosum var. 10-15 cm juuni-august valged Kuivem ja päikseline Columnae kehvem muld kassisaba Veronica spicata ´Ulster Dwarf 15-30 cm mai-juuli sinised Liivmuld, päikseline Blue´ kergem muld Kiuline tääkliilia Yucca filamentosa 40-80 cm august-sept valged Hea päikseline drenaaziga
PIPARMÜNT Ladina keeles Mentha piperita. Veel nimetatakse: Aiamünt, Piparmints, Vehverments, Vehvermänts, Vehvervents. Piparmündi päritolu ja omadused Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud
sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste ja –pealsetevõsunditega taim kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb
maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Kõige rohkem just koort ja marju. Sinilill (Hepatica nobilis) keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane ·Sinilill on inimesepelglik, kuid inimeste poolt armastatud lill. Salu-siumari (Actaea spicata) ussimari, lenderavandeserohud, äkitse haiguse rohi, sivumari · Salu-siumarja on kasutatud ka ravimtaimena, kuid selle katsetamine ei ole tema mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev,
hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis)
Iris graminea · Kõrgus 60-80 cm. · Püstine puhmik. · Õied sinised, puhmiku sees. Õitseb juunis- juulis. Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum · Kõrgus 10-20 cm. · Õitseb august september. Õied kuldkollased, punaste emakatega. · Lehed rohelised, valge, roosa või kollase äärisega. · Sobib tavaline kuivem aiamuld. · Üks kaunimaid kukeharju. Sobib masshaljastuseks. Kassisaba Veronica spicata Kassisaba Veronica spicata · Mõned sordid: 'Ulster Dwarf Blue`, Red Fox' · Kõrgus 20-30 cm. · Õied sinised või roosad. Õitseb juuni kuni august. · Liivmuld või tavaline muld. · Niiskuspelglik. Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica · Kõrgus 30-70 cm. · Suured kobaras õisikud. Õitseb pikalt juuni kuni september. · Tavaline parasniiske aiamuld. Roomav kipslill
Sempervivum sp mägisibul (mitmed liigid ja sordid) L Silene acaulis varretu põisrohi Silene schafta Schafti põisrohi Thymus sp liivatee (mitmed liigid ja sordid) L Trillium sp kolmiklill (mitmed liigid) Waldsteinia ternata siberi valdsteinia V Veronica spicata kassisaba Vitaliana primuliflora kollane mägikann L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale) V - on nõus kasvama varjulisemas kohas K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid
ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks. Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal. Rohemündi lõhn on mahendam kui piparmündil
cristata) Eelistab hea drenaaziga niisket mulda. Ei talu põuda ega külma. Kasvuks vajavad valget päikeselist õhurikast paika ja toitaineterikast mulda. Ei ole väga vihmakindlad soovitatakse katuse alla tõsta. Kaunis taim peenardesse, pottidesse, ideaalne haljastusse. Konteinerhaljastusse, efekttaim. Joonis 23. Madal mätashari (Celosia argentea var. Cristata) (http://www.missouriplants.com/Redalt/Celosia_argentea_cristata_peg.jpg) -tähk-mätashari (C. spicata) Taim eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, viljakat mulda. Soojalembene taim, suurima dekoratiivsuse saavutab päikesepaistelises ja tuulevarjulises kasvukohas ja piisavalt viljakas mullas. Olenevalt sordist sobib rühmana peenrasse, teiste lilledega koos bordüüriks, kuiv-ja lõikelilleks. Efekttaim. Joonis 24. Tähk-mätashari `Flamingo Feather' (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/6/6077.jpg)
● Sobib kasvatamiseks poolvarjus. ● Külmadel talvedel võib hävida (võimalusel katta kuuseokstega). ● Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel). ● Istutatakse vahekaugusega 50 x 20 cm. ● Õitseb juulist septembrini. Saak ● Saaki koristatakse õitsemise algul. ● Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt. ● Enne kuivatamist oleks hea lehed vartest eraldada. ● Kuivatatud lehti saab 100...200 g/m2. ROHELINE MÜNT • Lad. Mentha spicata Botaaniline iseloomustus ● Spearmint. ● Võib olla piparmündist kõrgem. ● Õied hõredamas õisikus. ● Maitselt mahedam. ● Tuntud maitse ja teetaim. ● Inglismaal lambalihavürts. PIKALEHELINE MÜNT • Lad. Mentha longifolia Botaaniline iseloomustus ● Pehmekarvaline. ● Meil esineb harva – veekogude läheduses. ● Kasvatatakse käharalehelist teisendit (Crispa). ● Kasutatakse toiduainetetööstuses
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardesse kui ka haljasaladele murudesse ja mitmesugustele istutusaladele kas üksikpõõsaste või rühmadena Joonis 32. Fortunei hosta (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2026_big.jpg; http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/Hosta_fortunei_Picta_inflorescence.jpg) 36 Joonis 33. Fortunei hosta 37 Liatris (Liatris) Konkreetne liik: Tähkjas liatris (Liatris spicata) Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6 1,5 m, laius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: püstine, kõrge puhmik Lehed: kitsad, tumerohelised, meenutavad kõrreliste lehti Õied või õisikud: Õievarred on tihedalt kaetud väikeste pehmete õitega, mis avanevad ülevalt allapoole. Arvukad õied on koondunud kuni 35 cm pikkusesse õisikusse. Õied violetsed Õitsemine: juuli - september Liigi eritunnused: putukamagnet, hea lõikelill, õis meenutab oma väliskujult nuia
tähkjatesse õisikutesse ja õitsevad kesksuvest sügiseni. Kasvab hästi toitainetevaesel ja hea drenaaþiga mullal. Eelistab valgusküllast ja sooja kasvukohta AQUILEGIA X CULTORUM - AED-KUREKELL • kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel LIATRIS SPICATA - TÄHKJAS LIATRIS • varred kuni 50 cm kõrgused, tugevalt lehistunud. Korvõisikud väikesed, 8-13 õielised, koondunud teraviljapea sarnasesse õisikusse, mille pikkus on kuni 35 cm. Õied torujad, purpur-punased, harvem valged. Kasvab hästi päikeselises soojas kohas. Muld mõõdukalt kuiv, värske, toitaineterikas. RODGERSIA AESCULIFOLIA - HOBUKASTANILEHINE RODGERSIA • Juurmisel lehed väga suured ning jäigad. Lehtede läbimõõt
Õied või õisikud: Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged Liigi eritunnused: Lehtede äärtel on kitsas valge rant Kasvukoha nõuded: Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse taimena, sobib nii üksikult kui ka täitetaimeks lillekompositsioonidesse Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/36 http://tagatalu.blogspot.com/2014_02_01_archive.html 1.17 Liatris (Liatris) Konkreetne liik: tähkjas liatris (Liatris spicata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik. Lehed: meenutavad kõrreliste lehti. Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis. Liigi eritunnused: tärkavad kevadel hilja, õis meenutab nuia. Kasvukoha nõuded: Liatrised armastavad mitte liiga kuiva kasvukohta päikeses või poolvarjus
kel esineb glaukoom, sest sel juhul võib taim häirida teatud ravimite toimet. 2.4.2. Piparmünt (Mentha piperita ) Piparmünt on bastard, mille päritolu on vähetuntud. Sellest hoolimata on tal kindel positsioon ravim- ja õlitaimede seas. Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 saj. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Kõiki 15
Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=268&art=252. 10.09.2013. Perennials. Hosta `Fortunei Aureomarginata'. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/hosta-fortunei-aureomarginata.html. 10.09.2013. Royal Horticultural Society. Hosta fortunei var. aureomarginata (v) AGM. Kättesaadav http://apps.rhs.org.uk/plantselector/plant?plantid=968. 10.09.2013. 1.17 Liatris (Liatris) Konkreetne liik: tähkjas liatris (Liatris spicata) (joon. 33, joon.34) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik. Lehed: meenutavad kõrreliste lehti. Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis. Liigi eritunnused: tärkavad kevadel hilja, õis meenutab nuia.
neljahõlmalise krooniga. Õitseb mais ja juunis. Viljaks on kaksikpähklike, mis laguneb kaheks poolkerajaks osaviljaks. Kasutamine: kogu taim on kumariini lõhnaga, eriti närtsinult. Kumariini sisalduse tõttu on kasutatud teatavate alkohoolsete jookide nn. maijoogi maitsestamiseks ja tubakatoodete aromatiseerimiseks. Ka toidutaim salati ja juurvilja lisandiks. Hea meetaim. Sobib kattetaimeks varjulistesse kohtadesse. SALU-SIUMARI Actaea spicata. Nimest: Actaea taime nimi Pliniusel, spicata päine. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: varjukad leht- ja segametsad, puisniidud, võsastikud. Salu-siumari on mitmeaastane rohttaim, tugeva viltuse risoomiga. Vars 60 cm kõrge, lehed suured, pikarootsulised, üldkujult kolmnurksed. Õied on väikesed, kollakasvalged, tipmistes või lehekaenaldes asuvates lühikestes kobarates. Taim õitseb juunis, juulis. Viljadeks on läikivmustad piklikud marjad
Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete liitusest. Sagedasemad on h. sarapuu, mage sõstar, h. toomingas, h. näsiniin, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. Alustaimestik on väga liigirikas, praktiliselt puuduvad puhmad ja esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt
annaabi.ee 
