kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust a ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, saesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanukke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et heloodide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida. Pidid spartiaadid hoolitsema sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi
Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada. Sparta polise kodanikeks loeti dooria päritolu mehi spartiaate. Nad moodustasid riigi elanikkonnast vaid tühise vähemuse, sest kodanik pidi olema suuteline kaitsma linnriiki ja seepärast pidid tal olema head füüsilised võimed. Igaüks selleks ei kõlvanud. Poistest hakati kasvatama kodanikke spetsiaalse range sõjalise süsteemi järgi ja alles kahekümneaastaselt sai noormees kodanikuõiguse. Kolmekümneselt võisid nad soetada pere ja omada maatükki. See aga ei tähendanud sugugi isikliku
külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega, muusikaga ja tantsuga. Kirjaoskusele ja lugemisele pöörati vähe tähelepanu.
varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuuletuma, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid rühamdena kodust eemal ja pidid ise toime tulema. Kahekümne aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia
demokraatlik kord. Kuna spartiaadid moodustasid spartas vähemuse ja kodanikuõigusteta inimesi oli neist kõvasti rohkem, keskendus Sparta kultuur sõjandusele, et ohjeldada õigusteta klasse. See tingis spartiaatide range kasvatussüsteemi, mille peamine eesmärk oli arendada sõjamehe omadusi. Alates seitsmenendast eluaastast elasid poisid koos eakaaslastega kodust eemal ja pidid õppima ise toime tulema. Nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ateenas läksid poisid samuti seitsme aastaselt kooli. Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga.
*Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast. *Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond-spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all. *Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami-ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. *Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid-spartiaatidele kuuluvaid maid harivad orjad. Kõige arvukam grupp riigi elanike seas (spartiaate kõige vähem). *Sparta riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia. *Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. *Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul.
Sparta elanikkond jagunes spertiaatideks, perioikideks ja helootideks. Spartiaadid olid valitsevaks klassiks. Et neil tuli kogu aeg maha suruda oma orjade ülestõuse, siis oli neil tugev sõjaväeline organisatsioon. Nad elasid laagris nagu sõdurid, olles alati valmis välja astuma relvaga. Spartiaadid ei teinud tootvat tööd, lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud
Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond olid spartiaatide võimu all. Spartiaate oli ainult 5%, ülejäänud moodusasid orjad: perioigid, heloiidid. Ateena: Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud.Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati enamus tähtsad asjad. Koosolekutel korraldas riigiasju kuni 500-liikmeline nõukogu, kes allusid rahvakoosoleku otsusele. Kohtunikke oli 6000. Ametnike hulgas 10 väejuhti kes valiti
võimule türannid. Kodanike tähtsus linnriikide kaitsmisel oli vähenenud, neis asendasid palgasõdurid. Sparta hegemoonia.Hegemoonia tõi kaasa muutused Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust. Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10 000 kreeka hopliididiga eesotsas sõjaretke Artaxerxese vastu. kYROSE vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse ja purustas vastased Kunaxa lahingus. Kreeka sõjamehed murdsid tänapäeva Kurdistani musta mere kagurannikule. Korintose sõda ja Kuningarahu: 395 a. e. Kr moodustasid
L�plikke otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Heloodid moodustasid suurema osa elanikest ja nad suhtusid spartiaatidesse vaenulikult. Et neid kuuletuma panna, pidid spartiaadid hoolitsema oma s�jalise �leoleku �le. Kasvatuss�steem oli riigi range kontrolli all ja selle peamine siht oli arendada s�jameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit.
Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta-
Kõik ametnikud valiti deemose hulgast rahva terviklik võim. Kujunes välja Joonias, tuntuim keskus ATEENA. Oli otsene demokraatia rahvas kogunes ja otsustas asju. SPARTA Teine nimetus LAKEDAIMON. Hõlmas LAKOONIKA ja MESSEENIA maakonna. Keskuseks oli 4 kindlustatud küla, mille elanikud vaid vabad kodanikud. Ühiskonnakorraldus põhines LYKURGOSE SEADUSTEL, mis on tuntud oma karmuse poolest. ÜHISKONNAKIHID: Aristokraatideks nimetati SPARTIAATE ainus kodanikkond, 5% PERIOIGID vabad inimesed, ilma kodanikuõigusteta HELOODID orjad ATEENA Hõlmas ATIKA maakonna (Peloponnesose ps keskus). ~5 saj eKr hakkas arenema demokraatlik korraldus SOLONI REFORMIDE tõttu (594 eKr). Ta keelas ära võlaorjuse, jagas elanikkonna varanduslikesse gruppidesse õigused ja kohustused sõltusid varanduslikust seisukorrast. KLEISTHENES (507) teeb reformid, mis täiendavad Soloni omi, Kreeka saab veel demokraatlikumaks
karjutakse. Nii toimus nt. ka ametnike valimine. Sõdurite kasvatamine oli põhiline. Sparta armee oli Antiik-Kreeka kõige täiuslikum. Spartalased olid Kreeka kõige professionaalsemad sõjamehed. Mehi koolitati 10 a enne, kui nad vaenlase vastu võidelda said (10.-20. eluaastal). Programm oli ühekülgne. Rõhk oli füüsilisel ettevalmistusel, relvade käsitlemisel, marssimisel, positsioonide hoidmisel, valu talumisel. Noormehi piinati ja nad ei tohtinud näolihastki liigutada. Spartiaate õpetati ka varastama, et ei peaks varu kaasa võtma. Verejanu kasvatamiseks tapeti Messeenia elanikke. Oskasid ka lugeda ja kirjutada, õpetati ka lakooniliselt kõnelema. Kasutati enamasti ainult tegusõna, nii sai kiiresti sõjaväes käske jagada. Spartalastel oli parim armeekorraldus. Kasutati faalanksit: sõjavägi rivistati maleruutude kujuliselt, eelkõige kaitseformatsioon. Faalanks ratsaväe vastu ei saanud. Sõjaväeline õpe oli riigi kulul. 20.-30
koosnes geruusia ainult suursuguste perede liikmetest ja maa müügi takistamisest hoolimata koondusid spartaiaatide maavaldused järjest enam väheste ülikuperede kätte, mis klassikalisel perioodil tõi kaasa klarosest ilma jäänud laostunud spartiaatide massilise väljalangemise kodanike hulgast. Selle protsessi täpsemad põhjused ja toimemehhanismid pole selged. Seega oli Spartas väliselt võrdsustavast ideoloogiast hoolimata tegu hierarhilise ühiskonnaga. Järjest ahenev ring spartiaate valitses märksa arvukama sõltuva ja osalt orjastatud elanikkonna üle. Reaalset võrdsust polnud ka spartiaatide endi vahel ja kõiki spartiaate ühendava rahvakoosoleku voli riigiasju otsustada oli kaunis piiratud. Tegelikult juhtisid riiki kuningad, geruusia ja efoorid, kellest viimased valiti, tõsi küll, kõigi spartiaatide seast. Teiste Kreeka linnade aristokraatidele näis Sparta riigikord ideaalilähedane. Usuti, et spartalased on suutnud vältida muid riike pidevalt ähvardavaid
kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi
spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. See tingis riigi poolt rangelt kontrollitud kodanike kasvatuse süsteemi, mille peamine siht oli arendada spartiaatide sõjameheomadusi. Alates
spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. See tingis riigi poolt rangelt kontrollitud kodanike kasvatuse süsteemi, mille peamine siht oli arendada spartiaatide sõjameheomadusi. Alates
Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta-vastase liidu
faalanks. Geruusia liikmeks sai üle 60 aastased mehed, pidid olema väärikad ja pidid pärinema ikka aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed. Ephores- pealt vaataja , alguses oli funktsioon kuningate jälgimine, aga kes nö , klassikalisel perioodil moodustas tähtsa koleegiumi ja oli siukalt tähtis, koos kuningatega korraldasid sparta riigi asju, neid valiti kõiki spartiaatide hulgast, ka sinna olid pääsenud lihtsaid spartiaate. Kasvatussüsteem mis pidi tagama, et spartiaadid oleks võimekad, esimesed 7 aastat elasid kodus, pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli. Samas need paidonomosed olid piitsakandjad ja võisid piitsa anda. 1 rüü
annaabi.ee 
