Lapsi õpetati rääkima lühidalt ja konkreetselt. Sparta poisslastele õpetati relvadega võitlust, maadlust, ujumist, tantsimist, laulmist, lugemist ja kirjutamist. Sparta tüdrukutele õpetati keha karastamist, koduseid töid ning oda viskamist. Poisslaste kasvatuse eesmärkideks olid tugeva ja vastupidava sõjamehe koolitamine, võitlushimu ja auahnuse kasvatamine, vaikides valu talumine, vanematele kuuletumine, kasinus ning osavuse ja leidlikkuse arendamine. SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU Spartalastel säilis kaua aega kogukondlik omand. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT
lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Kui Sparta perekonnas sündis laps,
sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt nende vahel. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli aga tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. See muistend näitab, kuidas spartalased ka ise tahtsid endile
tunnistavad Kreeka ülemvõimu ja enam ei võitle. Peloponnesose sõda (5. saj eKr) Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline sõda. Ateena üritas sõja viia merele, Sparta aga maismaale. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. Sõda toimus kolmes etapis: 1.431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404 eKr Kogu aeg sõda ei toimunud, vahepeal olid ka pikad rahuajad. Sõda algas Sparta rünnakuga Atikasse. Ateenlased varjusid müüride varju, spartalastel polnud kedagi rünnata ning piirasid 3 aastat Ateenat. Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu. Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli
arendamiseks. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. See seadus ei mõjutanud sealset majandust, mis oli niikuinii täiesti sõltumatu, kuid hoidis väljas võõrad ideed ning jättis neile rünnakutes üllatusemomendi, sest keegi ei teadnud väga täpselt mis Spartas toimub. Spartat varjasid ka looduslikud mäed, mis pakkusid kindlamat kaitset, kui mistahes müür ja võimaldasid spartalastel endid välismaailmast veelgi paremini eraldada. Minu arvates polnud kumbki riik väga hea valitsemismeetodiga ning palju rohkem edu oleks neile toonud Rooma-tüüpi demokraatia- ja kaitsekorraldus. Siiski oli sellel spetsiifilisel ajaperioodil Sparta oligarhiline valitsus Vana-Kreeka jaoks sobivam kui Ateena demokraatia. Demokraatia on üldiselt küll arenenum ja inimlikum valitsemisvorm, kuid polnud siis veel täielikult välja kujunenud
doorlased kohalikku rahvastiku, ahhailiste visa vastupanu. Alguses jagunesid sisserändajad hõimudeks ehk füülideks. Selle vana, sugukondliku jagunemise kõrval tekib uues asukohas jagunemine territoriaalseteks piirkondadeks oobideks. Esialgu oli neli oobi, viiendaks sai Amykla territoorium. Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas. Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida suurednas nende sotsiaalne kihistumine. Maapuudus ja sotsiaalne kihistumine sundisid spartalasi vallitama põllumajanduslikku naabermaakonda Messeeniat, mis asetses lääne pool Taygetoni mäeahelikku. Raske I Messeenia sõda oma kaashõimlaste Messeenia doorlastega lõpes spartalaste võiduga, kes sundisid alistatud messeenlasi andma võitjaile poole saagist. I ja II Messeenia sõja ajal, VIII-VII saj., kujunes lõplikult välja Sparta riik orjandusliku
Heloodid moodustasid suurema osa elanikest ja nad suhtusid spartiaatidesse vaenulikult. Et neid kuuletuma panna, pidid spartiaadid hoolitsema oma s�jalise �leoleku �le. Kasvatuss�steem oli riigi range kontrolli all ja selle peamine siht oli arendada s�jameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal ja tegelesid f��silise treeninguga. Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik.
Aristokraatia rikkad ja suursugused kodanikud. Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Ateena ja Sparta riigikord: Spartalastel polnud kunagi türannia. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Orjatööle kuulus Kreeka linnriikides väga tähtis roll paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka
Ateenlased taastasid pikad müürid ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas, mille käigus spartalased taastasid head suhted pärslastega. 386 sõlmitud Kuningarahuga kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371 Kuningarahu võimaldas spartalastel pärslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja vallutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel, oma ülemvõimule. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas. 379 vallutasid demokraadid ootamatu rünnakuga Teeba, ajasid spartalased välja ja kehtestasid suhteliselt demokraatliku riigikorra. Teeba etteotsa tõusid Pelopidas ja Epameinondas. Sõlmiti liit Teeba ja Ateena vahel. Siit alates hakkas Sparta ülemvõim Kreekas nõrgenema
demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult. Moodustas 500 nõukogu, igal aastal komplekteeriti, 50 liiget igast füülist. Iga füül valis strateegi, kokku 10 - ülemjuhatus. Alus ostrakismile. See süsteem püsis läbi klassikalise perioodi. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil
välispoliitika kõikumise tõttu. Ateena püüdis V saj. keskel ja teisel poolel kogu Kreekas kehtestada oma hegemooniat. 31 Sotsiaalsed ja poliitilised suhted Kreekas V saj. keskel e. Kr. Ateena mereliidu loomisega kaotas Sparta oma poliitilise hegemoonia. Sparta üritab Ateenat taas endast sõltuvaks muuta sellega, et teeb Ateenale ettepaneku linnale mitte kaitsemüüre ehitada. Kuna spartalastel oli tugevaim maavägi, oleksid nad saanud nii edukalt sekkuda Ateena siseasjadesse. Themistokles lükkas ettepaneku tagasi ja siit hakkas taaselustuma vana vaen Sparta ja Ateena vahel. Ateenas pagendati ostrakismi (killukohus, hääletamine savinõu kildudega) abil Ateena demokraatia juht Themistokles ja võim läks ajutiselt aristokraatia kätte, juhiks Kimon, lähenemine Spartale. Konservatiivse aristokraatia võim ei saanud aga kaua kesta. 60. a. lõpus
võitu, kuid pidid rahapuudusel oma palgaväe laiali saatma. Ateenlased taastasid kindlustused ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid rahu-läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas. 386 sõlmitud Kuningarahu taastas Sparta ja Pärsia liidu. Kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371 Kuningarahu võimaldas spartalastel pärslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja allutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas. 379 vallutasid demokraadid ootamatu rünnakuga Teeba ja kehtestasid demokraatliku riigikorra. Teeba etteotsa tõusid Pelopidas ja Epameinondas. Sõlmiti liit Teeba ja Ateena vahel. 377 taasrajasid Ateenlased mereliidu, kuhu kuulus suur osa Egeuse äärsetest
see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda spartalaste käsutusse. Kui heloote oli vaja tappa, siis see oli kohtulikult otsustatud( nt ülestõusu karistuseks). Ka spartalastel võisid olla ka orjad ateena mõistes, kuid nende osakaaloli väga väike. Heloodid olid talurahvas, elasid perekondlikku elu. Oma vara omamine oli samuti tavaline. Neil oli pigem külaline kollektiivne elu, kuigi neis külades olid siiski mingi järelvalvajad, kes neile makse ja kohustusi peale surusid. Makse maksid andamitena, spartalaste põldudel olid lihtalt tööjõud. Heloote kasut ka sõjas( erinevus ateenaga). Kaut ka avalikeks töödeks ja meremeestena
Väljalt poolt hero me ei tea mitte midagi nendest. Laevastik- sisemaa rahvas ,merekogemust polnd. Nende alla langesid Foniikia linnad ja Egiptuse linnad, nende laevastik oli siis valdavalt Foniikia, Egiptuse ja Kreeka laevad. Oluline joon oli ka Kreeka palgasõdurid, al 5 saj lõpust ja 4 saj algusest. 5 saj lõpp tähednas teatud muudatust kuni senini oldi selgelt Kreeklastega vaenujalal , 5 saj lõpul oli Peloponnosuse sõda, sparta ja kreeka oma liitlastega, Spartalastel läks vaja raha et ehitada oma laevastiku, sõlmiti liit Pärsia kuningaga, ja ta finantseeris Sparta laevastiku rajamise. Kujunes olukord, et pärslastel oli piiramatult raha, siis see liit oli väga ihaldatav kõikidele Kreeka linnriikidele, läbi 4 saj läbi oma raha kasutades, manipuleeris Kreeka linnriikidega. Kreeka mehed leidsid et pärsia turg on ahvatlev koht , ja pärslased avastasid et kreeka palgasõdurid on väga head sõdurid, tulemus oli see et 4 saj
Pausanias läks Väike-Aasia kreeklastega tülli, nii et viimased palusid ateenlasi laevastiku juhtimine üle võtta (sellest allpool); Pausaniast kahtustati reeturlikes suhetes pärslastega, ta tagandati ja tapeti. Peloponnesoses õhutas Sparta põlisvaenlane Argos riike vastuhakule ja Sparta pidi rasketes lahingutes oma liitlased taas sõnakuulmisele sundima. 460datel aastatel õhutas suur maavärin, mis Sparta linna peaaegu maatasa tegi, ülestõusule Messeenia heloodid ja spartalastel kulus enam kui kümme aastat nende taasalistamiseks. Sajandi keskpaigaks oli Sparta oma positsiooni Peloponnesose hegemoonina siiski kindlalt taastanud. 26 Ateenlased võtsid Väike-Aasia kreeklaste poolt pakutud ülemjuhatuse sõjas Pärsiaga rõõmuga vastu ja 478/7 a. talvel sõlmiti nn Delose liit, mis edaspidi tuntud peamiselt Ateena mereliiduna. Selle peamine korraldaja oli Aristeides
annaabi.ee 
