Priit Loo Äriplaan Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest,
audiitori nõue, suured ülalpidamiskulud Plussid: Juhatus võib koosneda mitmest inimesest. 30.Mis on FIE plussideks ja miinusteks? Plussiks on see, et erinevalt ettevõttest võid oma raha kogu aeg vabalt kasutada ja raamatupidamisega tuled ise edukalt toime. Muud plussi ma FIE-l ei näegi. Ettevõttest päris niisama kogu aeg raha välja võtta ei saa. FIE peab aga oma tuludelt maksma nii tulumaksu kui sotsmaksu, see on suur miinus, suur hulk raha läheb minema. 31.Põhjenda, millise ettevõtlusvormi valiksid Sina? Valiksin endale FIE. Teeksin pirukaid. Mul ei oleks alguses nii suurt koormust. Ma võin oma raha vaba kasutada ja ükskõik, millal tahan. Raamatupidamisega saaksin ka ise hakkama, ei peaks kedagi teist palkama selleks.
00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00 11 sotsmaksu tasumine 3,544.00 12 30,300.00 13 14 15 16 pank ostjate tasumata arved K D K D K 300 1200 120 1500
- kokku 240 Arve saamisel tehakse lausend D:Üldhalduskulud 240; K:Tarnijate tasumata arved 240 Arve tasutakse D:Tarnijate tasumata arved 240; K:A/a 240 Erisoodustuse tm arvestamine D:Üldhalduskulud 240:79x21=63,80 K:Erisood. tm. 63,80 Erisood. sotsm arvestamine D:Üldhalduskulud 240+63,80=303,80, 303,80x0,33=100,25 K:SM 100,25 firma kulud kokku 240+63,80+100,25=404,05 Sotsiaalmaks – on riiklik ja isikustatud maks. Näide Töötasu 700 ja tulemustasu 100 SM arutab firma 800x0,33=264 D:Kulud-sotsmaksu kulu 264; K: Sotsmaks 264 Töötuskindlustus näide: 800x1,4:100=11,2 D:Kulud töötusk,kulu 11,2 K:töötuskind. 11,2 Näide:Töötaja netotöötasu arvutatakse (kogumisp, ei ole see on siis 2%) 800-144-22,4=633,6; 633,6x0,21=133,06; 800-133,06-22,4=644,54 Töötasu ülekandmine töötajale D:Võlad töövõtjatele 644,54 K:Pank 644,54 144-maksuvaba mille kohta esitati avaldus; 22,4 töötuskindlustus 2,8%; 133,06 tulumaks.21%; 2% mahaarvata enne tulumaksu Bruto töötasu 1000 sm; 220 ja
6. 09. märts Materjal laos välja,3thm 105,00 7. 10. märts Laekunud ostjate tasumata arve 1 200,00 1 200,00 8. 10. märts Maksuametile tulumaksu ja sotsmaksu tasumine 500,00 9. 16. märts Osteti põhivara 10. 17. märts Esitati reklaami eest arve 11. 30. märts Amortisatsiooni arvestus 12. 30. märts Ostjale esitatud arve 4 100,00 13. 31. märts Arvestatud palgad märtsikuu eest 14.. 31
Kokku ajakulu, h 2 500 5 000 7 500 7 500 22 500 4.1. TÖÖAJA KULUPLAAN I II III IV A Tunnitasu, kr/h 14 14 14 14 14 Palgakulu, kr 35 000 70 000 105 000 105 000 315 000 Sotsmaks tunnis 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 Sotsmaksu kulu 3 250 6 500 9 750 9 750 29 250 Kokku plaaniline koos sotsmaksuga 38 250 76 500 114 750 114 750 344 250 5. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN Muutuvate üldkulude norm on 4 kr/h , püsivate üldkulud on 35 00 kr igas kvartalis. Seal 19 hulgas 12 000 kr tootmisseadmete kulum. I II III IV A
toitjakaotaja- rahvapension, makstakse sotsiaalmaksust. KOHUSTUSLIK PENSIONIKINDLUSTUS( II SAMMAS) töövõtja kohustuslik sissemakse VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS( III sammas) piiratud maksu- soodustustega vabatahtlik sissemakse. 77 Ravikindlustussüsteem- toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud. 78 Isikukindlustuse liigid: õnnetusjuhtumi vastu kindlustamine ( individuaalne, lastele tehtav, töö- andja poolt tehtav), reisijatele ( ainus kohustuslik) kasumikooslusega elukindlustus täiskasvanutele ja lastel
Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline
15) Palgaarvestus kui palk on 1000EUR 330EUR sotsiaalmaksed 0,8% ehk 8EURi tööandja töötuskindlustusmakse 2%penionikindlustusmakse ehk 20 EUR Tööandja kulu 1338EUR, 1000EUR on brutopalk 14) FIEl on sama kohustus, sots maksu makstakse min palgast. Min määr on 390EUR. Maksuvaba minimum on 154EUR kuus. 390*12*33=1544.40 või 128.7 kuus FIE tulu 13 300 (kasum) 13 300/1,33=10 000 10 000/33%=3 300 390*12*15=70 200 ja sellest 33%=23 166 (MAX summa FIEle) FIE tasub sotsmaksu iga kvartali kolmanda kuu 15-ndaks kuupäevaks, OÜ iga kuu 10-daks kuupäevaks. 355(tegelik min kuumäär)*33%*3=351,45 Valikvastustega küsimused: 1. Käibemaksukohustuslasest Eestis registreeritud äriühing toodab saapaid. Selleks ostab ta jaanuaris materjali Soomest 20 000 euro ulatuses. Lisaks ostab ka Eestist teistelt ettevõtetelt 6000 euro (koos 20%-lise käibemaksuga) ulatuses kaupa. Saapaid müüb ettevõte jaanuaris 48 000 euro (koos käibemaksuga) väärtuses. Kui palju peab
Tööjõu hind (kr/h) 18 18 18 18 18 tööaja kulu kokku (h) 1 050 1 800 1 750 850 5 450 palgakulu (kr) 18 900 32 400 31 500 15 300 98 100 sots.maks tunnitasult(kr) 33%18-st 6 6 6 6 6 sotsmaksu kulu kokku(kr) 6 237 10 692 10 395 5 049 32 373 tööjõu kulu kokku(kr) 25 137 43 092 41 895 20 349 130 473 2.2 Perioodikulude eelarved Perioodikulude eelarve jaguneb : · turustuskulude ehk müügikulude eelarve määratakse kindlaks toodete (teenuste) reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali
mingi kindla aja perioodi jooksul rohkem kui teised. Antud süsteem tagab inimestele kindlustatuse sissetulekutega vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse, samuti ka tööpuuduse korral. Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarvest riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. 74. Ravikindlustussüsteem toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud. 75. Isikukindlustuse liigid. Kindlustuse vormid: o Vabatahtlik kindlustus kindlustuslepingu sõlmimine ei tulene seadusest o Kohustuslik kindlustus seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping o Sundkindlustus seadusega sätestatud kohustus tasuda maksu, makset
projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks. lisaks tarbijakaitseseadus, toote ohutuse seadus, konkurentsiseadus, lõhkematerjali seadus, kemikaaliseadus, geograafilise tähise seadus, mõõteseadus. 16. Ehitusega seotud probleemistik ehitusseaduses. Ehseaduse ülesanne on luua õiguskord ning kehtestada ehitamisele ja selles osalejatele reeglid. Ehtegevusele seatakse planseaduse kohaselt lähtetingimused üld- ja detailplaneeringutega
eest saadavatele valijahäältele alustades kõige soodsamast. Tulu ehk maksualternatiivid järjestatakse vastavalt häältekaole alates kõige väiksemast. Kujunevad vastavad piirkõverad, mille lõikepunktis saavutatakse max häälte koguarv eelarve tasakaalu tingimusel. Eelarve defitsiidiga saab seda suurendada. (Downs): Wiksell: 65. Mediaanvalija ebaefektiivsus pensionisüsteemi näitel. Solidaarne pensionisüsteem: w(palk), B(pension), t(sotsmaksu määr), N(töötajate arv), P(pensionäride arv). Pensionisüsteemi bilanss: twN=BPehk B=B(t)=twN/P. Mediaanvalija otsus: a(hääletaja vanus), T(eluiga), E(tööiga). Iga valija maksimeerib oma kasu t-ga: Otsuste omadused: Pensionärid eelistavad maksimaalset maksumäära, mediaanvalija seda kõrgemat, mida vanem on rahvastik; Kõige õigem oleks aga tööturule sisenejate arvamus, kel ees nii töö kui ka pensionipõld. 66. Poliitilised konjuktuuritsüklid Wiiliam D
Et need on inimese jaks olulised teemad. Kui tahame kellelegi tööpuudust probleemiks teha, siis tuleb viidata väärtustele, mis on sellele inimesele olulised, mida tööpuudus ohustab. Nt tööpuudus põhjustab kuritegevust see puudutab igaühte. Nt tahate pensionääri veenda selles, et tööpuudus on sotsprobl, et tuleks meelt avaldama. Siis serveerime, et töötu läheb kuritegelikule teele ja võib sellele penskarile sisse murda. Palju töötuid tähendab, et sotsmaksu maksjaid on vähe. Ähvardame, et tööpuudus tõmbab alla pensioni. Tingimuste kõrval tuleb luua ettekujutus inimestest, kes on seotud probl-ga. Neid inimesi on kaks - ohver ja süüdlane. Vahe ohvri ja süüdlase vahel on habras. Selleks, et nõue oleks edukas, tuleb need kaks tüpaazi eristada. Kikas toob näite slaidilt, kus ameerika viljakaim naissarimõrvar. film temast koletis (monster). Ühest küljest tegemist koletisega. Teisalt ema jättis ta maha vanaisa hoolde