Kui õpilased pole näinud, kuidas on võimalik viha teistmoodi (rahulikult) väljendada, siis ei tasu loota, et nad oskavad adekvaatselt vihastada . Nad teevad nii, kuidas nad on näinud teisi seda tegevat. Seepärast on õpetajatel oluline roll, sest õpilased võtavad teadlikult või alateadlikult neid eeskujuks ja seda ka viha väljendamisel. Kui õpilane ei saa positiivset eeskuju kodust, on väga oluline, et seda pakuks kooli keskkond. Õpetajate ülesanne õpilaste sotsialiseerimisel on ka teavitada neid emotsioonidest, mida inimene erinevatel aegadel kogeb. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tuleks selgeks teha, et negatiivsete emotsioonide kogemine nagu viha ja kurbus ei tähenda, et neid kogedes võib teha seda, mis hetkel mõtetesse tuleb. Lastele ja noorukitele tuleb õpetada vahet tegema vihal kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. (Kristi Kõivu loengumaterjal) Oluline on, et õpilane saaks aru enda
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid
Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa. See kogum sisaldab nii püsivaid, kahepoolseid kui varieeruvaid suhteid. Kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus. Kooli üldisem funktsioon on inimeste
vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. Kaasaegne perekond vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused. Tugev sõltuvus majandussüsteemist, tööstusühiskonnas mehe rolli kasv kui palgateenija. Naiste roll kui ka sissetulekuteenija. Lapsed vabanevad tunduvalt varem perekonna kontrolli alt. Rõhk emotsionaalsel toel ja laste sotsialiseerimisel. Abikaasa valiku aluseks romantiline armastus, kohtamine alguses grupikohtamine, kus grupist jääb keegi silma, sealt edasi individuaalne kohtamine. Pimekohtingud kirjasõbrad, internet. Kingituste vahetamine erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna
Tugev sõltuvus majandussüsteemist, tööstusühiskonnas mehe rolli kasv kui palgateenija. Tänapäeval taas toimunud muutus, kus kasvanud just naiste roll kui sissetulekuteenija. Kaasaegses peres vabanevad lapsed tunduvalt varem perekonna kontrolli alt. Kuna kaasaegne pere ei pea täitma enam erinevate sotsiaalsete institutsioonide funktsioone, siis rõhk emotsionaalsel toel ja laste sotsialiseerimisel. Kaasaegses ühiskonnas on abikaasa valiku aluseks romantiline armastus, varem pigem võimu ja majandusliku positsiooniga seotud aspektid. Kaasa valik kaasaegses ühiskonnas: kohtamine alguses grupikohtamine, kus grupist jääb keegi silma, sealt edasi individuaalne kohtamine. Pimekohtingud kirjasõbrad, internet. Kingituste vahetamine erinevalt
pigem abikaasa. Kaasaegne perekond vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused. Tugev sõltuvus majandussüsteemist, tööstusühiskonnas mehe rolli kasv kui palgateenija. Naiste roll kui ka sissetulekuteenija. Lapsed vabanevad tunduvalt varem perekonna kontrolli alt. Rõhk emotsionaalsel toel ja laste sotsialiseerimisel. Abikaasa valiku aluseks romantiline armastus, kohtamine alguses grupikohtamine, kus grupist jääb keegi silma, sealt edasi individuaalne kohtamine. Pimekohtingud kirjasõbrad, internet. Kingituste vahetamine erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. 60
Naised osalevad meestega võrdselt tööjõuturul, ning isegi kui tahetaks, et saa paljud pered endale ühe leivateenijaga peret lubada. Kuigi ühiskond on muutunud, ei tule muutused sellele kodusfääris järele. ,,Seiskunud revolutsioon" (A. Hochschild) naised küll liikusid tööjõuturule, kuid mehed ei võtnud vastutust samaväärselt kodu ja laste eest. Tekib ,,teine vahetus", topelttööpäev kodus. 29. Sooline sotsialiseerimine Oluline roll on soorollide väljakujunemisel soolisel sotsialiseerimisel. See on protsess, mille kaudu inimene õpib selgeks kultuuris valitsevad maskuliinsuse ja feminiinsuse normid. Kultuuris on välja kujunenud ootused, arusaamad, milline käitumine on sobilik poistele ja tüdrukutele. Need ootused antakse edasi varasest lapsepõlvest (mehed ei nuta). Samuti on siin koolil oluline roll. Muinasjutud, lasteraamatud väga oluline uurimismaterjal. Illustratsioonid, õpetlikud tekstid lugemikes, õpikutes (nende kaudu antakse varjatult edasi ka muid olulisi teadmisi
ajakirjanduse, virtuaalmaailma ja ümbruskonna (kogukonna) tähenduses. Tänapäeval suureneb pidevalt üldise sotsiaalse keskkonna mõju ja kohaliku eripära roll laste sotsiaalse teadvuse kujunemisel väheneb. Televisioonil ja internetil laste sotsialiseerimisele nii positiivne kui negatiivne mõju. Televisioon nii arendavaks (informatsioon, vaatamisrõõm) kui tasalülitavaks faktoriks (üks ja sama informatsioon kõigil) laste sotsialiseerimisel. Uurimused kinnitavad, et televägivalla ja laste agressiivse käitumise vahel on positiivne korrelatsioon. Seksuaalse orientatsiooniga saated mõjutavad tugevasti noorukite seksuaalset käitumist. Internetis positiivne: e-kool, õpitarkvara. Samas seotud ka vägivalla ja kiusamisega. Vahetu elukeskkond (kogukond) mõjutab samuti, nt: elanikkonna jaotumine eesti- ja venekeelseks kogukonnaks, varanduslik kihistumine ja eemaldumine keskklassi väärtustest, maa ja linna erinevuste vähenemine.
kooseluta jne 64. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu
96. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei
KOHUSTUSED ÜLEMAD KUI INDIVIDUAALSED ÕIGUSED, KAASAEGSES ÜHISKONNAS RÕHK PIGEM ÜKSIKISIKUL JA TEMA VAJADUSTEL 98. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Kas perekond taastoodab ebavõrdsust? Kas perekonnas koheldakse kõiki liikmeid võrdselt? Perekond, mis peaks olema ühiskonna aluseks, ei pruugi oma liikmete eest hoolt kanda nii nagu ühiskond neilt ootab 99. Mis on perekonnatsükkel? Kuidas erinevates kultuurides ja erinevatel ajalooperioodidel on toimunud muutused perekonnatsükli erinevates osades?
96. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus Perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetiline käsitlus - Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast vaadeldakse, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt
Methew, 1980. aastatel arendas edasi C.Murray Tööturuga mitteseotud, elavad sotsiaalabist Suurem deprivatsioon (tõrjutus) kui töölisklassil Spetsiifiline subkultuur – seotud mõne rassi või grupiga Sotsiaalabist elatujad, kriminaalid, väikesulid (k.a. koolist puudujad), kriminaalne majandus, alkohoolikud, shopping bag ladies, psüühiliselt haiged jt. Kultuurilise deprivatsiooni teooria: Pärineb Inglismaalt Seletab vaesust jm. probleeme puudustega sotsialiseerimisel Perekond pole erinevatel põhjustel võimeline kasvatama, neile omaks tegema domineeriva kultuuri väärtusi jm Ei ole võimelised avama ust paremasse ellu ja pole kedagi, kes neid aitaks Lastesõim vaeste perede lastele jms – üks konkreetne näide, kuidas mingid teooriat sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel. Vaene lapsepõlv-> kehv õppimine-> kehv töökoht- >ebastabiilne abielu jne --- Vaesuse strukturaalsed seletused: L
16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud, keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste
Inimese elu erinevatel etappidel omavad tähtsuse erinevad sotsialiseerimisagendid. (perekond, klassikaaslased, vanemad, eakaaslased jne) Sotsialiseeri(u)misprotsessi aluseks on lapsepõlves kodust kaasa saadud pagas. Kui lapsel puuduvad sünnipärased kaasasündinud suhtumised, siis kujunevad need tal välja sotsialiseerumisprotsessis, eelkõige aga kodus. Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa. See kogum sisaldab nii püsivaid, kahepoolseid kui varieeruvaid suhteid. Kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus. Kooli üldisem funktsioon on inimeste
annaabi.ee 
