Pakendid ja nende sorteerimine Mis on pakend? Pakend on plastikust, klaasist, pappist, paberist, metallist, puidust või teistest materjalidest valmistatud toode mida kasutatakasse toodete säilitamiseks, hoidmiseks, pakendamiseks jne. Pakendite sorteerimine Pakendid tuleb sortida 4 liiki: 1. Paber ja papp Paberist ja papist pakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Paber ja papp". 3. Segapakend. Plast-, klaas-, metall- ja joogipakend tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Piima- ja mahlakartong, metall-, plast- ja klaaspakend". 5. Klaaspakend Klaasipakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Segapakend" või klaasipakenditele spetsiaalselt ettenähtud konteinerisse markeeringuga ,,Klaas". 4. Pandipakend Pandipakend tuleb viia taaraautomaati. Paber ja papp Paberi ja papi konteinerisse sobivad : Click ...
See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.."Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Igapäevane prügikogus nii Eestis kui maailmas kasvab pidevalt
võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel.
Suurjäätmeid saame kord aastas ära visata kui tellitakse selleks suur konteiner.Sinna saame visata vanad külmikud,vana mööbli,telereid,elektroonikat.Kokkuvõtlikult võin öelda,et meil on minimaalne jäätmete sorteerimine.Teeksin seda hea meelega kui meile selleks ka vastavad võimalused tekitataks.Kuid meil on 60 korteriga maja ja seega leidub siin palju selliseid inimesi kes ei hooli sellisest elustiilist.Ja kui mõned valimatult viskavad prügi kõik ühte siis pole ka teiste sorteerimisest suurt abi.Loodan,et inimesed muutuvad teadlikumaks ja muutuvad selles vallas ka osavõtlikumaks.Sellest oleneb meie edaspidine heaolu ja keskkond kus elame ja mida ka tulevastele põlvedele pärandame. 09.09.2013 Marge Ennuk
Milleks meile prügi? Prügi on praegu igalpool maailmas väga aktuaalne teema. Arutletakse selle üle, mida sellega teha, kuidas prügi vähendada ja palju muudki. Meile kõigile räägitakse selle sorteerimisest ning sellest kuidas me ei tohiks loodust reostada, kuid ikka näeme me iga päev maas vedelemas mõnda pakendit või pudelit. Milleks meile prügi vaja on? Õige vastus on, et ei olegi. Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on
Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest
Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest
Nende jäätmete käitlemiseks peab ettevõtjal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Me õpime seda kategooriat tundma juba lasteaias või algkoolis, kuid siiski leitakse koguaeg ohtlikke jäätmeid tavalistest prügikastidest. Inimkond ei hooli või ei ole neil viitsimist viia neid õigetesse kogumispunktidesse. Suurepäraseks plussiks on aga tänapäeval see, et on palju ettevõtlikke inimesi, kes algatavad programme, et puhastada loodust või teadvustada inimesi rohkem prügi sorteerimisest. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on aidata kaasa keskkonnateadlikuse kasvule ja säästa arengu põhimõtete juurutamist. Selle põhimõtte inimeste ette toomine on aga tähtis ja kas nüüd uskuda või mitte see toimib ja tänu sellele on algatatud vabatahtlikele programmid, kus puhastatakse loodust prügist puhtaks. Sellele on kaasa aidanud ka jäätmekäitlusjaamad , kes on mõelnud välja ja tootnud vastavalt jäätmetele jäätmetesorteerimiseks ka vastavad konteinerid
paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni... Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevadning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Pakendid Et toiduained kauem säiliksid pakendatakse neid tänapäeval väga erinevatesse
võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Teiseks, kui igaüks suure tuhinaga oma määrdunud pakendeid pesema
väärtus, vaid selle püsivus. Proteiinisisaldus Sõltub mulla toitainetesisaldusest, ilmastikust ja sordi omadustest. Ühekülgne väetamine lämmastikväetisega vähendab terade proteiinisisaldust, seejuures ka jahu toiteväärtust. Eestis aretatud sortide proteiinisisaldus on 1113 % Leiva küpsetamiseks sobib jahu, mille proteiinisisaldus on 1214%. Suurem sisaldus võib mõjutada pätsi mahtu ja sisu kvaliteeti. Kuivatamine ja hoiustamine Puhastamisest, sorteerimisest, kuivatamisest ja hoiustamisest oleneb edasipidi rukki kvaliteedi säilimine. Soovitatav on enne kuivatamist vilja eelpuhastamine lisanditest (umbrohuseemned, õlekõrred jms.) Vili tuleb kuivatada kohe pärast koristust. Rukkiterade optimaalne temperatuur kuivatamisel on 4055 kraadi. Suurema niiskusesisaldusega vilja tuleb kuivatada madalama temperatuuriga. Hoiustamiseks sobiv teradeniiskus on 1214 %. Pärast kuivatamist on otstarbekas läbi viia seemne
jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni... Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevadning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". 1. Pakendid
mis töötlesid 60% põlevkivist. Õli oli tähtis väljaveokaup, andes 8% Eesti eksporditulust. Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist.
.................................................................................................. 13 4.2.1. Käitlemine............................................................................................................ 13 4.2.2. Taaskasutlus ja kõrvaldamine..............................................................................14 5. JÄÄTMETE SORTEERIMINE...........................................................................................15 5.1. Jäätmete sorteerimisest üldiselt.................................................................................15 5.2. Ohtlikud jäätmed........................................................................................................15 5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed.......................................................................................16 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17
Kaitseala põhieesmärk on rabametsakoosluste ning kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse. Ala on valdavalt metsane, kuid esineb ka kidurate mändidega kuivendatud rabamaastikku. Kaitsealale jäävad metsise mängu- ja püsielupaigad. 7 Lehtsaare Säästlik ellusuhtumine Tähtsal kohal keskkonna säästmisel on iga indiviidi ellusuhtumine ja maailmavaade. Küll on palju räägitud prügi sorteerimisest, vee ja soojusenergia säästmisest, kuid vaatamata sellele väga palju sellele ei mõelda. Vallas elades näeb, kui vähe tegelikult pööratakse tähelepanu keskkonnasõbralikule käitumisele. Vähe on neid inimesi, kes reaalselt prügi sorteerimisega tegelevad, minu tutvusringkonnas võib-olla 1-2 leibkonda. Veekasutuse puhul on samuti mõttekohti, näiteks oleks mõistlik kasutada pesemiseks järvevett, mitte puhast ja väärtuslikku põhjavett. Otseselt pole sel ju mõtet
«Mu kodus ei ole piisavalt ruumi, et sorteerimisega tegeleda.» Ruumipuudus on paljude jaoks takistuseks. Inimesed ei taha, et prügi oleks silma all. Kui eri prügikastide jaoks on vähe ruumi, siis võivad prügikastid olla pinnuks silmas. «Kui nad maksaksid mulle, siis sorteeriksin.» Mõned riigid ei nõua oma kodanikelt prügisorteerimist. Mõnes riigis makstakse pudelite sorteerimise eest ja on riike, kus ei ole sorteerimiseks stiimlueid ega karistusi. «Prügi sorteerimisest ei olene midagi. Miks peaksin seda tegema?» Väärarusaamad kliima muutustest ja vähenevatest ressurssidest on mõningaid inimesi veennud, et prügisorteerimisest ei olene midagi. Nad usuvad, et probleemi ei ole. «Sorteerimine on keeruline.» Välja tuleb sorteerida pudelid, pakendid ja paber, keeruline on mõista, mis läheb kuhu. Pooltargumendid: «Prügi sorteerimine säästab elektrienergiat.» Prügi sorteerimine säästab elektrit, sest tootja ei pea tootma midagi toorest
ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.(7) Kuidas me saame ise kõike paremaks muuta - sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumis punktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Juhenda ja räägi teistele prügi põletamisest ja sorteerimisest. Pea alati meeles ja ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla, korja tekkinud jäätmed kokku ja vii spetsiaalselt selleks ette nähtud konteinerisse. Põletades jäätmeid, ohustad ennast ja oma lapsi: toksilised saasteained tekitavad kasvajaid, vähki, viljatust, immuunsüsteemi probleeme, astmat ja teisi terviseprobleeme. 5 Meil kõigil on õigus puhtamale loodusele, seega kui näete kedagi oma kodus prügi
plaanib seda teha. Ma valisin sellise teema, sest jäätme hulga kasv on alates 18. sajandi töötstusrevolutsioonist kasvama hakanud ning on pidevalt aktuaalne teema. Olulised on teadmised, kuidas toimetada enda jaoks vanade ja kasutuskõlbamte esemetega, ilma loodust kahjustamata, sest pidevalt võib lehest lugeda, kuidas metsa alla kogunev praht loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab. Paljudel inimestel puuduvad üldse vajalikud teadmised prügi sorteerimisest, kuid paljudel puudub lihtsalt huvi selle vastu. Ekslikult arvatakse, et kui jäätmed on kodust välja saadud, ei puuduta need enam meid. Karm tõde on aga see, et valesse kohta sattunud jäätmed tulevad meieni ringiga tagasi, seekord mürgitades meie toitu. Oma allikatena kasutasin ma põhiliselt internetti, ajalehti ning raamatut. Referaat on jagatud nelja ossa: kuidas sorteerida prügi, mis saab prügist, jäätmed meie ümber ja prügi ennetamine
toodetakse; Keskkonnasõbralik ei sisalda ohtlike jäätmeid, metalli jne. On heaks täitematerjaliks: krundi pinna tasandustöödel või rekultiveerimisel, odavaks tooraineks teedeehitusel. Purustatud betooni on võimalik toota: fraktsioneeritud-, ridakillustikuna või sidumata seguna. Lammutustööde ning ehitusjäätmete käitlemine- lammutustöödest tuleb toormaterjal, mida on vaja purustiga purustada. Toormaterjali sorteerimine on tootmise tähtsaim tegevus! Sorteerimisest sõltub materjali väärtused ja omadused. looduskivimaterjalid (klassifitseerimine, graniidid sh müürikivid ja sillutuskivid, lubjakivid ja killustik sh paetuhk, dolomiidid, põlevkivi tuhk ja killustik, tootmise eripära ja täitematerjalide pesemine, liivad, kruusad, milliste põhimõtete järgi valitakse, täitematerjalide vedu); Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks)
seda võimalust. Palju ravimijäätmeid satub olmeprügisse ja on ohuks keskkonnale. Elanikkond on suures osas teadlik, et ravimijääkide koht ei ole olmeprügi seas või vähemalt ei pea seda õigeks, ent erinevatel põhjustel ei toimita alati sellele vastavalt. Mõnede lihtsate meetmete abil saab elanikkonna teadlikkust suurendada ja seeläbi maandada keskkonnariske. Selleks tuleb kehtestada teatavaid norme jäätmekäitluses ning anda lastele baasteadmised jäätmete sorteerimisest ja selle olulisusest. Oluline on järjepidevus. Kogutud info põhjal võib öelda, et suuremaid probleeme apteekidesse tagastatavate ravimijäätmete käitlemisel ei esine. Ka on rakendatud erinevaid meetmeid vähendamaks ohtu jäätmekäitleja tervisele ning varale. CONCLUSIONS In this work, the author searched for answers to some questions, such as: do people know that they can give away old medicines to pharmacies without fee and
kohta ning annab hinnangu nende ulatusele minevikus ja prognoosib tuleviku arenguid; y uurib arvutimudeli abil valikuliselt loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasusi või koostab ja analüüsib toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; y lahendab arvutikeskkonnas valikuliselt probleemülesandeid õhu, vee või mulla saastumi- sest, bioindikatsiooni rakendamisest keskkonna saastuse määramisel, erosiooni ja loodus- varade kasutamisega kaasnevatest tagajärgedest või prügi sorteerimisest. 8 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 9. klass Õpilane: y nimetab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ja lihaseid; y toob näiteid eritüübilistest luudevahelistest ühendustest; y selgitab luude, liigeste ja lihaste ülesandeid; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot treeningu mõjust tugi- ja liikumiselund- konnale;
hoiukohtadele? Miks? 11.11. Ristlaadimine Cross-docking'it ehk ristlaadimist kasutatakse ladudes ja terminalides üha rohkem. Toi- mingu eesmärk on saavutada veokulude kokkuhoid. Paljudes ladudes on saanud ristlaadimisest igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, kuid aitab säästa veokulusid mitu korda. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt võetakse veoühikule tootjate segaalus, kus on saadetisi kõigile sihtterminali piirkonnas asuvatele klientidele. Vastuvõtuterminalis laadi- takse kaup vastuvõtualale ja sorteeritakse eraldi kliendisaadetisteks. Sama tehakse teiste tootjate segaalustega, mis olid laaditud veoühikule sama lähteterminali piirkonnas. Sorteeritud saadetistest
laoarvestusprogrammis. Kinnitatakse, et kaubad on võetud kindlates kogustes lattu vastu ja need paiknevad vastuvõtualal. Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist, erandina kontoritöötaja. Cross-dockingit kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Selleks, et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad tingimused: saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud autojuht teostab maha- ja pealelaadimise pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt ostult saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest
vastuvõtmise kinnitamine laoarvestusprogrammis. Kinnitatakse, et kaubad on võetud kindlates kogustes lattu vastu ja need paiknevad vastuvõtualal. Vastava arvutitöö teeb tavaliselt keegi laotöötajaist, erandina kontoritöötaja. Cross-dockingit kasutatakse suures ulatuses vaid üksikutes ladudes. Vaatamata sellele ollakse arvamusel, et selle osatähtsus hakkab pidevalt suurenema. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Selleks, et cross-docking oleks efektiivselt teostatav, peaksid olema täidetud järgnevad tingimused: saabuvad pakkeüksused on korralikult markeeritud autojuht teostab maha- ja pealelaadimise 15 pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt
Toi- mingu eesmärk on saavutada veokulude kokkuhoid. Paljudes ladudes on saanud ristlaadimisest igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, kuid aitab säästa veokulusid mitu korda. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt võetakse veoühikule tootjate segaalus, kus on saadetisi kõigile sihtterminali piirkonnas asuvatele klientidele. Vastuvõtuterminalis laadi- takse kaup vastuvõtualale ja sorteeritakse eraldi kliendisaadetisteks
annaabi.ee 
