G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria troonipärija Mõisted Maailmarevolutsioon -enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks positsioonisõda -(kaeviku sõda) sõda toimub ühe koha peal e.ühel rindejoonel mobilisatsioon -meeste värvamine sõjaväkke tsepeliin -õhusõiduk Rahudekreet -enamlaste seadus, millega lubati sõlmida rahu Maadekreet -enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad Ajutine Valitsus -lühiajaline valitsus, kuni valimisteni (Venemaal)
Teiselt poolt jääb püsima ja vaevama kahtlus: äkki on hädaldamiseks põhjust? Kas järeldulevad põlved võiksid meile 30 või 50 aasta pärast ette heita tegutsematust. Seda saavad tõepärasemalt hinnata alles järgmised põlved. Üllatavalt värskelt mõjub nüüdisajalgi Oskar Looritsa 1951. aastal ekiilis" Iseseisvuslase kirjavara" sarjas ilmunud Eestluse elujõud. See teos võiks olla praegugi igale eestlasele tuttav, kuigi ehk osa sellest on soovunelm ja üht-teist vahepealsetel aegadel tähtust kaotanud. Loorits pakub ideoloogilisi tähiseid, meie olemuse psühholoogilist ja kultuuriloolist analüüsi: ,,Kui me oma võimete rakendamises seni oleme sageli äpardunud, siis peamiselt seetõttu, et me ise olemust küllaldaselt ei tunne. Kui me aga oma otsustavat lahingut tahame võita, siis on vähe sellest, et oleme shabloonilised eurooplased, vaid nüüd peame olema juba ehtsad eestlased ja just eestlasena eluvõitluses läbi lööma
Tasuta haridus on kindlasti investeering tulevikku ning selle rolli heaoluühiskonna kujunemisel ei saa alahinnata. Ideeliselt tagab haridus parema tuleviku ja väljavaated elule, mis heaoluühiskonnas tähtsal kohal on. Paraku praegusel hetkel kaaluvad negatiivsed asjaolud positiivsed üles ning seetõttu ei tunnustata Eestit kui heaoluriiki. Eesti on küll suuri samme heaoluriigiks saamise suunas astunud, aga nagu ka eelnevalt mainitud, siis praegu on Eesti jaoks heaoluriigi staatus veel soovunelm, mille kallal usinasti töötatakse. Jällegi jääb kõlama fakt, et Eesti on post- kommunistlik riik, mille areng on alles algusjärgus, sellist stabiilsusmomenti nagu Soomes, Norras ja Rootsis veel tekkinud pole 25. taasiseseisvumisaastaga. Suund, mille suunas Eesti liigub on kindlasti õige, millal aga sihile jõutakse, seda on raske öelda, aga loodetavasti toimub see lähiajal, sest heaoluriigi mudel on mitmekülgselt Eestile kasulik. Kasutatud allikad: 1. Boyle, G
Kui peaks selguma, et minu võrdlusetalonideks on näiteks kursusekaaslasest geenius, maailmas tunnustatud professor või elus edukamaks osutunud õde-vend, siis tasub eneselt küsida: "Kui sobivad on need ideaalid minuga võrdlemiseks? Kas ma tegelikult ikka soovin just nendega ja kõiges sarnaneda?". Selle soovituse mõte on, et ei tasu end võrrelda kellegagi, kes antud hetkel tundub minu jaoks täiuslik. Reaalsusest kaugelejääv soovunelm tekitab liiga suure lõhe ideaali ja tegelikkuse vahele ning andes kõiges endale hinnanguid täiuslikkuse-mõõdupuu järgi, on tulemus enamasti enesehinnangut alandav ning seniseid tulemusi nulliv. Võrdlemiseks tasuks võtta inimesed, kes on minu kõrval, minuga samal tasemel või veidi kehvemad. Kõlab natuke inetult, aga selline mõtlemise muutmine annab võimaluse enda üle ka pisut rõõmustada ning
leida inimest, kes oleks üdini hea. Sellised on ammu väljasurnud, sest neil on tänapäeval väga raske eksisteerida. Samuti ei ole kerge leida üdini halba inimest. Tihti teeb ta oma kuritegusid endaarvates õigel ja heal eesmärgil. Mõni üritab saavutada rikkust oma pere heaolu nimel. Ta arvab, et teda on terve elu valesti koheldud ja nüüd on aeg hakata vastu, pole tähtis, et suurem osa ühiskonnas seda ebamoraalseks peab ja hukka mõistab. Miks pole headus midagi muud kui vaid soovunelm? Valgustusajast pärinev arvamus inimese läbinisti heast loomusest on käesoleva sajandi sündmuste taustal osutunud vaid soovunelmaks. Vangilaagrite süsteem Stalini aegses Nõukogude Liidus või koonduslaagrid natslikul Saksamaal on tõstatanud radikaalselt kurjuse küsimuse. Ei küsita enam, miks lubab Jumal nii palju kurja, vaid kas saab olemas olla Jumalat, kes nii palju kurja lubab. Kurjus ja Piibel
58 % esseerid; 25 % bolsevikud, 13 % kadetid ja teised kodanlikud parteid. Bolsevikud ajasid Asutava Kogu laiali. 1918 1920 VM kodusõda valged vs punased. TAGAJÄRJED VM'LE: VM'l olid võimul kuni 1991 a kommunistid, kes teostasid vägivaldset proletariaadi diktatuuri, eriati teisiimõtlejaid, keelustati teised parteid ja hakati vastaseid füüsiliselt hävitama. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. Nende maailmarevolutsiooniidee oli täitmatu soovunelm muuta kogu maailma kommunistlikuks. TAGAJÄRJED MAAILMALE: bolsevike maailmarevolutsiooniidee teostamine tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja hiljem selle puhkemise mitmes riigis. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. 8. VEEBRUARIREVOLUTSIOONI, OKTOOBRIREVOLUTSIOONI JA SAKSA OKUPATSIOONI TAGAJÄRJED EESTILE. VEEBRUARIREVOLUTSIOON: E sai esimesena VM impeeriumis autonoomia, mis tähendas: E ametnikud, E
.. Lahtiste uste poliitika Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Landeswehr Baltisakslaste eliit väeosa Laupa liikiumimne Soome parempoolsete äärmuslik liikumine LAV LõunaAafrika Vabariik Maadekreet enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad Maailmapank rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Maailmarevolutsioon enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks Manifest tähtis määrus (seadus) Marshalli plaan maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Massikultuur keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Mitteühinemisliikumine rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike mobilisatsioon meeste värvamine sõjaväkke Monokulturism ühe kultuuri või maavara viljelemine
Ka selle ajal uskusid paljud hinge ja keha eraldatusesse. Arvati, et peale surma saavad hingedele osaks kas naudingud või lasub nende peale igavene karistus. Renessansiajastul usuti igavest ringlemist. Inimhing on pidevalt sündiv. Pärast keha surma liigub hing uude vormi. Kuna uusajal hakati otsima tõestusi ja tehti järeldusi kogemuste põhjal, siis inimese surma kohta ei saadud midagi kindlat väita. Väga paljud küll uskusid hinge surematust, kuid see võis olla vaid nende soovunelm. Surm on osa elust, millega iga inimene peaks leppima. Kuna surma kohta ei saa midagi kindlalt väita, tuleks elada iga päev nagu see oleks viimane. Pole mõtet teha oletusi ja karta, mis võib pärast surm juhtuda. 14 KASUTATUD KIRJANDUS Leonard, L. (2006). Mystery of the sole part 5. Kasutamise kuupäev: 15.11.2013.a, allikas http://www.articlesphere.com/et/Article/Mystery-of-the-Soul-Part- 5/59117 Meos, I. (2011)
kes on need inimesed, kellega ma end võrdlen? Kui peaks selguma, et minu võrdlusetalonideks on näiteks kursusekaaslasest geenius, maailmas tunnustatud professor või elus edukamaks osutunud õde-vend, siis tasub eneselt küsida: „Kui sobivad on need ideaalid minuga võrdlemiseks? Kas ma tegelikult ikka soovin just nendega ja kõiges sarnaneda?“. Selle soovituse mõte on, et ei tasu end võrrelda kellegagi, kes antud hetkel tundub minu jaoks täiuslik. Reaalsusest kaugelejääv soovunelm tekitab liiga suure lõhe ideaali ja tegelikkuse vahele ning andes kõiges endale hinnanguid täiuslikkuse-mõõdupuu järgi, on tulemus enamasti enesehinnangut alandav ning seniseid tulemusi nulliv. Võrdlemiseks tasuks võtta inimesed, kes on minu kõrval, minuga samal tasemel või veidi kehvemad. Kõlab natuke inetult, aga selline 14
40 39 Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella, Juridica, 3/1999, lk. 124-129. 40 Samas, lk. 124-129. 15 Üks väga levinud argument on raha -- tarkvarahinnad on meil peaaegu maailmatasemel, kui spetsiaalsed soodustused välja arvata, elatustase ja palgad aga mitte. Siinkohal tulekski ehk täpsustada, et piraatluse vastu võitlejate soovunelm ei ole iga majanduslikult kitsastes oludes vaevlev tudeng, kes kodus huvi pärast mingit programmi uurib, trellide taha pista, vaid vältida tarkvara ebaseaduslikku kasutamist ärilistel eesmärkidel ja raha tegemiseks. 2.2. Muusikateoste-, audiovisuaalsete teoste- ning televisiooni ja raadio piraatlus Muusikamaailmas kasutatakase piraatluse mõistega mitut väljendust: a) pirate copy -- lubamatu koopia helisalvestusest, mis ei pruugi originaali imiteerida ning on sageli halva kvaliteediga
Pöördeline idee purjetada lääne poolt Indiasse ei pärinegi Kolumbuselt, vaid Firenze arstilt ja astronoomilt Paolo Toscanellilt, kes vastandina Kolumbusele oli teoreetik. Asjaolu,et mehed olid kirjavahetuses, on peetud tõestuseks, et õpetlane pühendas ka meresõitja oma plaanidesse, kuidas lääne poolt kõige lühemat teed pidi Indiatesse jõuda. Tollal käibiv mõiste ´´India´´ või õigemini ´´Indiad´´ kui meresõitjate soovunelm, hõlmas kogu Lõuna- ja Ida-Aasia, sealhulgas ka Cathay (Hiina) ja Cipango saare (Jaapan). Õpetlaselt võis pärineda Kolumbust innustanud, ent arvutusveal põhinev väide, et Lissabonist on Aasia rannikuni maksimaalselt 5000 meremiili (tegelikult hoopis 11 000 meremiili). Kuid kaht säilinud Toscanelli kirja Kolumbusele on peetud jällegi võltsinguteks... 1484. aastal lükkas Portugali kuningas tagasi Kolumbuse projekti "...avastada Cipango saar Lääne ookeani kaudu"
keskkonnale. Ei ole defineeritud, kes on see rahvas, kellele need õigused kuuluvad. Kui peaks tekkima konkurents inim- ja rahvasteõiguste vahel, siis peaksid prevaleerima üksikisikuõigused. Solidaarsusõigused põhinevad suuresti uuel majanduskorral. See väljendub selles, et rikkad arenguriigid peaksid aitama kaasa kolmanda maailma arengule. Tegelikult rikastel riikidel ei ole kohustust aidata vaeseid riike. See on soovunelm, mis on solidaarsusõigustes kirjas. · Rõhutab ja loetleb inimeste kohustusi, mis on mõneti ebatavaline, teised konventsioonid ei loetle üksikisiku kohustusi. Iseloomulikud nüansid · Harta tagab nt õiguse omandile, õigused tööle ja saada võrdse töö eest võrdset tasu. Lisaks kehtestab üldise mittediskrimineerimise keelu, kaitseb õigust ausale kohtupidamisele, õigust haridusele näeb ette mõtte-, usu-, teabevabaduse jne.
Rännates Euroopas peatudes pikemalt Viinis tutvus M ühe vabrikandi õega, meelitas tema Eestisse kaasa. Austerlanna, ei olnud aadlisoost, elasid tänapäeva mõistes vabaabielu (käis klassikaliste aadlikonventsioonide vastu), neil oli kolm tütart. Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud
Nt teeb mees naisele või välisinvestor kohapealseile vahendajaile algul suuri järeleandmisi - kompromiss - koostöö Fikseeri põhiprintsiibid, normid Nt: jääda ausaks, vältida alatuid võtteid; Nt määrata see mõtteline punkt, milleni tohib taganeda Nt järeleandlikkuse v paindlikkuse hindamine Nt suhete v PALGA väärtustamine jne Sea eesmärgid Arvesta järgmist: - soovunelm pole veel eesmärk - minu eesmärk pole teise oma - tahtmisele tuleb seada piirid - eesmärk peaks olema konkreetne ja täpne otsusta, millisel määral avansseerid usaldust ja avatust Arvesta keskkonna teguritega sootsium, organisatsioon, kultuurikeskkond jne arvestamine Arvesta kontekstiga Nt kas vastaspool peab läbirääkimisi ka teistega Nt kas meie meeskonna liikmed on sõnaosavad
Psüühe on kaugel sellest et olla homogeenne üksus - vastupidi, ta on vastuoluliste impulsside, piirangute ning afektide keev katel. Ja paljude inimeste jaoks on konflikt nende vahel nõnda talumatu, et nad isegi soovivad vabastust, mida teoloogid neile kuulutavad. Vabastamist millest? Ilmselgelt - väga küsitava väärtusega psüühilisest seisundist. Teadvuse või nõndanimetatud isiksuse ühtsus ei ole üldsegi mitte reaalsus, vaid hoopis soovunelm." (JUNG 1986: 38) Siit näeme kujukalt Jungi ettekujutust psüühikast, mis vajab arengut, kooskõla leidmist seesmiste vastuolude vahel. Kui inimene kadunud poja kombel suudab lõpuks ,,keskeneda enesesse" ning leida elus tasakaalu, siis on oluline osa tema arengust ning eneseleidmisest, mida Jung nimetab ,,individuatsiooniks", läbitud. Kui inimene seda ei suuda, jääb ta edasi vaevlema vähem või rohkem tugevate seesmiste vastuolude küüsi ning võib neis koguni hukka saada
arusaam kõneleja suhtlustaotlusest – ehk siis suhtlusega seostuv sisu kummagi suhtleja teadvuses. Täpne või udune? Nagu öeldud, on mõisted klassikalises terminoloogias täpsemalt piiritletud kui tähendused üldkeeles. Ühest küljest võimaldab seda mõiste primaarsus sõna suhtes – põhimõtteliselt on võimalik kõigepealt täpselt kokku leppida, millest räägime, ja alles seejärel kokkulepitud mõistele termin leida. Teisest küljest on see soovunelm – oleks ju tore, kui vähemalt oskuskeele vastutusrikkamates registrites (seadused, ravimipakendid, reisilennukite juhendid vms) oleks alati täpselt teada, millest jutt käib. Paraku ei ole see nii. Näiteks juba viidatud asjaõigusseaduse keskse termini omand kolm eri tähendust (Mereste 2000: 338-340). Rita Temmerman (2000) on mõiste asemel pakkunud terminoloogia alusena kasutada mõistmisüksust (unit of understanding). Traditsioo-
annaabi.ee 
