Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soome-ugri keelkond esitlus eesti keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ugri, uurali, saami, algkodu, keelkond, mordva, 40000, 500000, hüpotees, üldandmed, keelkonna, keelkonda, omavahelised, sugulussuhted, 1000000, karjala, vepsa, murded, 35000, udmurdi, komi, 250000, ungarlased, handi, 13000, käänete, rohkus, unesco, äärel, vadja, eenetsi, toetavad, identiteet, eneseteadvus, linnarahvastiku, booksmordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure-
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61%
Trooja hobune - Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja. Monogeneesi - Teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos aafrikas ühes kindlas ürginimeste salgas (u. 150 000a tagasi). Kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. Polügeneesi Teooria, mille kohaselt tekkis keel mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades.(u 50 000a tagasi) Uurali - Teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid sellepärast, hiljem kui inimesed asustasid suuremat territooriumi, muutusid need taas erinevamaks. Isolaatkeel Keel millele pole leitud ühtegi sugulaskeelt. Pidzinikeel Vähese grammatikaga algkeel mida kasutavat erinevate keelte kõnelejad omavahel. Sprachbund ehk keeleliit kus keelekontakti mõjul on tekkinud sarnaste joontega keeled.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.
Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks
Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10 Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUROOPA KEELKOND GERMAANI KEELED Põhjagermaani rootsi
harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D GERMAANI KEELED Põhjagerm aani rootsi
ebaloomulikus keskkonnas ja omab harva ema. Arvutilingvistika .on seega kahe lingvistika e keeleteaduse ja informaatika segu: on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugu tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (õigekirja- ja grammatikakontrollijad, spellerid) 16. Maailma keeled. Keele päritolu. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt ja genealoogiliselt. Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel)
soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja · Erinevused keeles ja meeles · Erinevused juttudes ja maailmapildis · Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst
soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust? Keelelise relatiivsuse hüpotees Erikeeli rääkivad inimesed, saavad maailma asjadest teisiti aru. Uku Masingu (1909-1985) vaateid Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja Erinevused keeles ja meeles Erinevused juttudes ja maailmapildis Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng)
skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms 2. Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). 3. Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt TÜ arvutuslingvistika uurimisrühm: www.cl.ut.ee Vaata veel näiteks www.filosoft.ee, www.dialoogid.ee, www.eki.ee 16. Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keelte areng · Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. · Keele päritolu teooriaid: · "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised · "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused · "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused · "la-la"teooria: kõne algus on laul · keele zestilise päritolu teooria
Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega
Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit.
omadus a ei täheda omaduse b olemasolu) Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale) Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelelise relatiivsuse hüpotees - (tugev variant, millel enam eriti pooldajaid pole)esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. (Nõrgem ja reaalsem variant) Esimene keel küll suunab ja mõjutab meie maailmataju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. (nt saun ja
pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias.
annaabi.ee 
