Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti kolmandas vaatuses võis kuulda palju nende kaunist duetti. Ühtlasi oli see ka kõige dramaatilisem, sest selles vaatuses suri Violetta. Palju oli ka sooloosasid. Soololauludes kasutasid lauljad väga palju kaunistusi. Massistseenides laulsid lauljad väga ilusti kokku. Laulu sisu anti ka väga ilusasti edasi emotsioonidega. Lavadekoratsioon oli tagasihoidlik, kuid selle varjutasid tegelased oma kaunikõlaliste laulude ja koreograafiaga. Kõik oli igati tasakaalus. Väga tasemel oli ka orkester. Ei mängitud lauljatest üle ning püsiti tempos. ,,La Traviata" oli esimene ooper, mida teatris käisin vaatamas. Kardetud
koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis- romantilisest helikeelest. Looming Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist, vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide,
aastal lahkus jäädavalt. Algas poolenisti hulkurielu, viletsus ja nälg. Trükkalid ostsid tema loomingut tühise summa eest, teenides suurt vahekasu. Viletsuse tõttu oli tervis kurnatud ja 1828. aastal haigestus tüüfusesse. Looming-tema loomingu paremiku moodustavad u. 700 soololaulu. Ulatuslikud teosed on 19 ooperit ja laulumängu, laulutsüklid "Ilus möldrineiu", "Talvine teekond" ja 10 sümfooniat, millest populaarsem on kaheksas ehk lõpetamata sümfoonia. Schuberti soololauludes on tähtis koht klaverisaatel. Ferenc Liszt (1811-1886)-Sündis Ungaris. Muusikalised anded avaldusid väga noorelt, areng toimus kiiresti ning 9 aastaselt sooritas I kontsertturnee (pianistina). Muusikat õppis Viinis, kus klaveriõpetaja oli legendaarne Carl Czerny. 1823. siirdus Pariisi, et õpinguid jätkata, paraku konservatooriumi ei võetud, sest oli välismaalane. Tegutses 1848-1861 ja 1869-1886 Weimaris. Ta töötas seal dirigendina ja klaverõpetajana, andes ka meistrikursusi
Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka žanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu ooperile, Brahms aga ei ole loonud ühtegi ooperit. Kirjandusega on Brahmsi muusikal kokkupuuteid vaid koori- ja soololauludes, mida ta Schuberti ja Schumanni eeskujul arvukalt lõi. Paljud neist on võitnud laialdase populaarsuse, nagu nt. "Hällilaul". Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale, 2 serenaadi, 2 avamängu, 4 kontserti (neist 2 klaverikontserdid). Suurte teoste mõtteid kandis Johannes Brahms aastaid
Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline. Tegelikult avasid kaks vastasrindlast,Wagner ja Brahms, oma ajastut erinevalt ning täiendasid sellega teineteist. See ilmneb ka zanrite valikus: Wagner pööras peatähelepanu ooperile, Brahms aga ei ole loonud ühtegi ooperit. Kirjandusega on Brahmsi muusikal kokkupuuteid vaid koori- ja soololauludes, mida ta Schuberti ja Schumanni eeskujul arvukalt lõi. Paljud neist on võitnud laialdase populaarsuse, nagu nt. "Hällilaul". Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale, 2 serenaadi, 2 avamängu, 4 kontserti (neist 2 klaverikontserdid). Suurte teoste mõtteid kandis Johannes Brahms aastaid. Ta mõtles neid läbi pikalt ja
Viini lauludes oli tähtsal kohal uudsete võtetega klaverisaade, kohati oli vokaal isegi teisejärguline võrreldes klaveripartiiga. Hakati kasutama eel- ja vahemänge. Schuberti-eelsed kõrgetasemelised soololaulud olid Beethovenil: 1816.a.kirjutas ta tsükli "An die Ferne Geliebte" ("Kaugele armastatule" meditsiiniüliõpilase A. Jetteles´ sõnadele). Romantilise lied´i suurmeistriks oli Franz Schubert (austria), kelle soololauludes peegeldus poeetiline ajastuvaim. Schubert lõi enamus oma soololaule 1840.aastail. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse
· 1860 aastal ilmus artukkel, kus astuti välja Wagneri loomingu vastu, oli alla kirjutanud ka Brahms · Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde · Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz) · Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul · Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid · Kirjanudsega on tal kokkupuuteid ainult koorilauludes ja soololauludes, mida ta lõi Schuberti ja Schumanni eeskujul · Populaarseim ,,Hällilaul", pärit saksa rahvaluulest · Oli silmapaistev pianist, kirjutas rohkem klaverimuusikat HECTOR BERLIOZ(1803-1869) · On kirjutanud ühe sümfoonia ,,fantastiline sümfoonia", mis oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni · Uued kunsti pooldajad tervitasid ,,fantastiline sümfoonia"-at kui esimest kunstiküpset
· Kreek sunniti lahkuma Tallinna Riiklikus Konservatooriumi õppejõu ametist, aga Saar lahkus sealt halvatuse tõttu. 3. LOOMING Mart Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Koorilaulud moodustavad kaalukaima osa Mart Saare loomingust. Neid on ta kirjutanud
Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Mart Saar (1882-1963) on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Ta oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Mart Saare teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiiliselt esineb hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Samuti oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijatest eesti koorimuusikas
laulu, oopereid ja laulumänge, 7 missat, koorilaule, 9 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti jm. kammermuusikat, klaveripalu ja sonaate. Kahjuks jäid paljud teosed tema elu ajal trükkimata ning kaasaegsetele tundmatuks. Loomeperioodid: Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga Lehekülg 3 "(1814) ja ballad "Metshaldjas" (1815). Üleminekuperioodil (ca1818-1822.a.) kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Tema hiline helikeel (näit. viimased sümfooniad, klaverisonaadid ja kammerteosed) on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemist hingestatust. Schuberti fantaasia töötas
Mart Saar kasutas peale rahvaviiside ka rahva luule tekste. Ta oli väga huvitatud teda übbritsevast loodusest ja see oli talle inspiratsiooniks. Esimesed muusika alased teadmised sai ta oma isalt. Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamisr asus ta elama Tartusse ja Tallinnasse. Peale suurt põlengut kolis ta Tallinnasse. Ta pidas loomingulist tööd pedagoogi tööst palju olulisemaks. Ta kirjutas rohkem väikseid teoseid nagu kloorilaulid ja soololaulud. Soololauludes on tähtis osa klaverisaatel. Samuti kirjutas ta klaveripalasid, mis olid muidugi rahvaviisidega vähem seotud. Mart Saar läks koorimuusika ajalukku julge uuendajana, tõstis vana regilaulu taas au sisse, andes talle uue ,kaasaaaegse, karge kõla. Cyrillus Kreek oli samuti rahvaviiside kasutaja. Tema lauludele on iseloomulik rangus ja väljapeetus. Ta lõpetas Pet. Konservatooriumi trombooniklassi ja läks edasdi õppima kompositsiooni ja teooriat. Muhe humoorika ütlemisega inimene.
a. mälestussammas Tallinnas (Aime Kuulbusch). · LOOMING: Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, kuid tema väikevormidest koosnev looming on peenelt viimistletud ja väga nüansirikas. · Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. · TEOSED: Vokaalsümfooniline muusika: "Veel pole kadunud kõik" sega- ja meeskoorile ning sümfooniaorkestrile (K. E. Sööt; 1909); "Ilo tütterile" segakoorile ja sümfooniaorkestrile (rhvl.; 1939). · Sümfooniline muusika: "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile.
a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala (veel on tal muusika lastenäidendile ja mõned vähetuntud vokaalsümfoonilised ja orkestriteosed). Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas
31-aasta vanuselt oli tal tohutu hulk helitöid kõigis zanrides: üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7 missat, koorilaule, 9 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti jm. kammermuusikat, klaveripalu ja sonaate. Kahjuks jäid paljud teosed tema elu ajal trükkimata ning kaasaegsetele tundmatuks. Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga "(1814) ja ballad "Metshaldjas" (1815). Üleminekuperioodil (u 1818-1822.a.) kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Schubert oli andekas lüürik, kes mõjutas kõikide muusikaliste vormide käekäiku, seda eriti Schumanni, Brahmsi ja Wolfi loomingus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas ja esimene helilooja, kellel laul on loomingus esikohal
Aleksander Thomson (1845-1917) Lõpetas Cimze seminari. Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist ,,Kannel", tuntud veel ,,Sokukene", ,,Ketra, Liisu", ,,Laulge, poisid, laulge, peiud" jt. 3 Mart Saar (1882-1963) Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiilis hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid. Oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijaist eesti koorimuusikas.
31-aasta vanuselt oli tal tohutu hulk helitöid kõigis zanrides: üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7 missat, koorilaule, 9 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti jm. kammermuusikat, klaveripalu ja sonaate. Kahjuks jäid paljud teosed tema elu ajal trükkimata ning kaasaegsetele tundmatuks. Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga " ja ballad "Metshaldjas". Üleminekuperioodil kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Tema hiline helikeel on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemist hingestatust. Schuberti fantaasia töötas lähtuvalt muusikast, teda on nimetatud viimaseks "absoluutse muusika" esindajaks, kuna sajandi keskel hakati rohkema kirjutama programmilist muusikat. Ta on
Tema laulud ei ole lihtsad. Varasem looming on impressionistlik ja ekspressionistlik. Lisaks on viiteid modernismile. Otsis erinevaid kõlavärve. Näited: klaveripala ,,Skizze", ,,Must lind", ,,Laula mulle unelaule", ,,Vana aasta öösel", ,,Mazurka", ,,Poeme symphonique". Esimene koorilauludekogu 1908, vastukaja negatiivne. 1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'
hääbumisest. Vaimulikke rahvalaule kirjutas ta üles peamiselt Läänemaal, eestlaste ja rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (,,Must lind") ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas ,,Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust,
annaabi.ee 
