Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on:
· Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Neid liigitatakse lahustuvuse ja temperatuurikindluse järgi erinevatesse liikidesse. 1. Globulaarsed valgud 1) albumiinid lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled,
koosnevad põhilielt arginiinist, mis põhjustab nende aluselist iseloomu.Protamiine leidub rohkesti spermas ja kalamarjas. Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma. Neid leidub rohkesti vereseerumis, kudedes, organites ja kõigis kehavedelikes. Vees on nad peaaegu lahustumatud. Hästi lahustuvad nõrkades soolalahusetes. Proalamiinid- ja gluteliinid on spetsiifilised taimsed valgud. Neid leidub seemntes, viljades, lehtedes jne.Rohkesti sisaldavad proliini ja vähe lüsiini. Skleroproteiinid- on tüüpilsed tugi- ja kattekudede valgud. Lahustuvad halvasti vees
Soola keskond neutraalne aluseline hapeline neutraalne (lahuse) pH=7 pH>7 pH<7 pH7 Hüdrolüüsi ei hüdrolüüsi hüdrolüüsib hüdrolüüsib hüdrolüüsib toimumine Hüdrolüüs - soolade vastastiktoime (keemiline reaktsioon) vee molekulidega - soolalahustes on vaid soolaioonid ja vee molekulid Hüdrolüüs on neutralisatsiooni pöördreaktsioon nt: NaOH + HCl NaClO + HO - nõrga elektrolüüdi tekkimisel ei saa tugevate hapete ja aluste soolad, sest lahusesse ei vabane vabu OH ioone nt: Na+ OH + HClO NaClO (Na + ClO)+ HO - mõlemal pool põhjus kulgemiseks, sest tekib mõlemal nõrk elektrolüüt
; tihedus 1,35-1,43 g/cm³. Klaasistumistemperatuur 75-80C (kuumuskindlatel markidel kuni 105C), sulamistemperatuur 150-220C. Raskesti kuumutatav. 110- 120C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl. Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes. Tugevuspiir venitusel 40-50 Mpa, murdetugevus 80-120 Mpa. Elektriline eritakistus 10¹²-10¹³ Om*m. Püsiv niiskuse, hapete, leeliste, soolalahuste, bensiini, petrooleumi, rasvade ja piirituste toime suhtes, head dielektrilised omadused. Saadakse vinüülkloriidi suspensioonse või emulsioonse polümerisatsiooni, samuti massi polümerisatsiooni teel. Meil kasutatakse PVC materjalist vinüülkile ja kunstnahka kogu meie pakutava sortimendi valmistamiseks.
eralduvat soojust,mahupüsivust.Kasut:krohvimördid segus kipsiga,kuivsegud,lubivärvid.Turus:kus.mata tükklubjana,jahv.kustut.lubj&pulbriks kustut.lubj.Ehituskips:Kipssideaineteks nim.peeneks jahva. Tehislikust v. Looduslikust CaSO4 sisal.toorainest põlet.produkte.Madaltemp. sideained:iseloomulik kiire kivinemine.>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet.kips.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain.tugeklassid võivad olla 2..25.Painde- &survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab
Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2
nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine. Jahtumine toimub tavaliselt koos ahjuga ning kestab tavaliselt mitmeid päevi. Lõõmutamine vähendab terase kõvadust, kuid parandab struktuuri ning vähendab tunduvalt sisepingeid. 19. Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30...50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või spetsiaalsetes soolalahustes. Karastamine tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust, seejuures jääb sitkus peaaegu samaks. 20. 21. Tsementiitimine ehk tsementeerimine on süsinikuvaeste teraste pinna rikastamine süsinikuga difusiooni teel. Süsinikurikka pinna paksus on kuni 10 millimeetrit, tavaliselt 2...3 millimeetrit. Eesmärgiks on kõva ja kulumiskindel pind koos pehme ja sitke südamikuga. Tsementiiditakse madala süsinikusisaldusega 0,1-0,2%
Teraste kristalli- ja struktuuri muutus on sõltuv süsiniku hulgast ja temperatuurist Tööristateraste karastamise eesmärk on moodustada peenkristallilist martensiiti. See on kõva, vastupidav, sitke ning kulub aeglaselt Karasatamine on teras kuumutamine üle kriitilise punkti 30..50’C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või spetsiaalsetes soolalahustes Karastamine tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust, seejuures jääb sitkus peaaegu samaks . Karastamisel on kolm etappi : Kuumutamine ehk hõõgkarastus - teras kuumutatakse nii, et muud kristallivormid muutuvad austeniidiks Kustatamine ehk jahutamine - siin austeniit muudetakse marteniidiks . Toimub vees , vesiemulsioonis, õlis või õhus sõltuvalt terase koostisest . Lõpetamine ehk noolutamine
Mn element max max max max max max max max max max 0.90- EH36 0.18 0.50 0.035 0.035 0.015 0.35 0.20 0.40 0.08 0.10 1.60 Tabel 6EH36 keemilised ühendid 1.4 Roostevabad terased Teras peab sisaldama vähemalt 12-14% kroomi, et saada sulamile positiivne potensiaal ja on korrosiooni kindlad vees, soolalahustes, paljudes hapetes ja leelistes. Roostevabu teraseid legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks. 13% kroomi sisaldusega teraste süsinikus sisaldus võib olla 0,1-0,4%.
0,5 v.0,55.olenevalt lupja liigist. Survetug.määrat.prisma`l7&28p.20C&>90%niisk.juures kivin.proovik.Füs.näit.iseloom.lub.peensu. Tema kustumisel.erald.soojust&mahupüsi.Samuti vaadel.tehnoloog.&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni.standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain. tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min
Ioonatmosfääri varjestav efekt aitab seletada üldist tähelepanekut, et lahuse ioonse jõu suurendamine (teatud piirini) suurendab valkude lahustuvust ja seda isegi isoelektrilise punkti juures. Seda efekti nimetatakse valkude sisse-soolamiseks (ingl. salting in). Tõstes ioonset jõudu veelgi (näiteks kuni mõne molaarse soola kontsentratsioonini) hakkab toimuma vastupidine efekt, valkude lahustuvus väheneb. See on seletatav vee aktiivsuse vähenemisega. Väga kontsentreeritud soolalahustes on enamik veemolekule, mis muidu osalesid valkude solvatatsioonil (olid seotud valgumolekulidega) kaasatud soolaioonide hüdratatsioonikihtidesse. Valgumolekulide lahustumiseks ei jätku lihtsalt piisavalt vabasid veemolekule. Valkude lahustuvuse vähenemist väga kõrgetel soola kontsentratsioonidel nimetatakse valkude välja- soolamiseks (ingl. salting out). Kuna erinevad valgud käituvad eeltoodu suhtes pisut erinevalt,
Autoklaav Kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalahustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. Kasutuskohad: Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks Ehituskipsi kasutatakse krohvides
Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on oluline, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites.
seritsiini kihiga. Seritsiin lahustub kuumas vees ja järele jääb fibroiin. Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine.
hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips (- poolhüdraat) saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on olulne, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites.
esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on oluline, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. 05.05.2014 Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites
annaabi.ee 
