Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades maha karvad ja siludes laiali vahatäpid. Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski. Neid tunneb juba kaugelt kuldse sügise ajal: arukask on enamasti see, kes mõne suurema lauka kaldal kõige kõrgemaks kasvades kaugele üle rabamändide oma säravkollast lehestikku näitab. Ümbruse madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja hakkavad neid ka varakult langetama. Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas arukase kõrval üsna märkamatuks. Ega sookask siiski ise ei taha tuhm olla, tema lahtirõivastamisega tegeleb üks rooste-seen - kase koldrooste (Melampsoridium betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega
Rabad ehk kinnikasvamisel või mineraalmaade kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. soostumisel. Madalsoo võib olla tingitud vee kokku voolamisest lohku, allikast, üleujutusalast. Puurinne Enamasti domineerib sookask, Kasvavad hõredalt üksikud harilikud harvem mänd, kuivendusest männid, sookased. Kuuske leidub rabas mõjutatud kohtades ka kuusk; harva. Rabas võib leiduda üksikute kidu- kaasliigina kasvab kohati sangleppa. rate isenditena veel kadakat, haaba, pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased. pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss
Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise
· ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud
Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad. Neil saab hästi vahet teha tänu puu okste tihedusele. Madala kase oksad ja tüvi on suhtelselt peenikesed ja tihedad erinevalt vaevakasest. Tihedate okste pärast tehakse madalkasest saunavihtasid. Arukased ja sookased on kõrged puud. Nende pikkus võib ulatuda isegi 35 meetrini.Arukaski sookasest on kõige lihtsam eristada oskte järgi. Nimelt sookasel on oksad suunatud rohkem taeva poole, aga arukaskedel ripuvad maapinna suunas. Eristamisviise on teisigi, kuid oksade järgi on neil kõige lihtsam vahet teha. 3 Kaskede kasutamisvõimalusi Inimesed kasutatavad põhiliselt soo- ja arukaski, kuna vaevakased ja madal kased on
sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike:
Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.
hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud toomingad, mustsõstrad, lodjapuud, rohttaimede alla kuuluvad ussilakk, leseleht, angervaks, sõnajalad.
rahuarmastavatele lindudele, eelkõige kotkastele (Eesti loodus, 2008). Toitekülalised on must- toonekurg, kala- ja madukotkas. Suur inimasutuseta loodusmaastik on pelgupaigaks ka huntidele, karudele ja ilvstele (Eesti kaitsealad, 2007). Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005). Taimestik. Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998).
..) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,... *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud *põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine *alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi) *niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all) *asustuse laienemine, sisealade asustamine
taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri kõrguseks. Tavaline eluiga on
kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 17 °. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt (4).
omanäolisteks osadeks, millele rahavas on pannud nimed (Kargaja soo, Varnja soo, Suursoo, Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe- Suursoo paljudele liikidele hinnatud elu- ja pesitsuspaigaks ja just selles seisnebki deltasoostiku tähtsus (Keskkonnainfo, 2013). Metsamaa katab üle poole (55%) maakattest ning seetõttu on selle osatähtsust raske alahinnata. Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud. Kõrgematel alatel ja maastikurajooni läänepoolsel servaalal on metsad liigirikkamad, seal on esindatud nii männid, haavad, lepad, pärnad, kased, kuused ja vähesel määral ka muud liigid. Madaliku territooriumile jääb ka Eesti Põllumajandus Ülikooli katse- õppemetskond. 11000 hektari suurusele Järvselja alale jäävad mõnekümne meetri kõrgused laugenõlvalised kühmud,
Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu
Looduslikku seisu jättes kasvab sinna peale antud mullatüübile iseloomulik mets. 11 Parimad mullad tavapõllukultuuridele viljelemiseks on saviliivad ja kerged ning keskmised liivsavimullad (H. Roostalu koostatud tabelid). Mulla erim. Metsakasvukohatüübid on tavaliselt vormistatud maatrikstabelina. Näiteks kuusk vajab head mulda, viletsal mullal ei kasva. Soo tingimustes on sookased ja lepad. Kõige suurema tolerantsipiiriga puu on mänd (happelised-kuivad kuni märjad). Väga viljakal mullal ei ole kasulik mändi kasvatada kasvab liiga kiiresti, puit jääb liiga pehmeks, seega ei ole puidul väga suurt väärtust. MULDADE DEGRADATSIOON JA KAITSE Degradatsioon muldade kahjustumine. Selle all mõistetakse väga erinevaid protsesse, mis kuidagi halvendavad mulla talitlust, viljakust ja kasutussobivust. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustumine või hävitamine
Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud
mineraalmaaga. Taimestikus domineerivad turbasamblad, mis hoiavad vett käsnana kinni. Seetõttu veetase rabades aasta jooksul oluliselt ei muutu. Rabadele tüüpilisteks puhmastaimedeks on sookail, kanarbik, küüvits ja murakas. Madalsoodes on turbakiht õhuke ja veetaseme kõikumised suured. Taimestikus valitsevad tarnalised ja kõrred, kelle juured ulatuvad mineraalmulda. Rabastuvates soometsades, siirdesoodes, hakkab tarnade kõrval võimu võtma turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus valitsevad tüüpilised rabataimed: turbasamblad, villpead, rabamurakad. Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik.
vettpidava aluspõhjaga. Eesti soode jaotus MADALSOO 57% 1) Sammalde osakaal SIIRDESOO 12% Algaste suureneb Üleminekuaste madalsoost Orgudesse, nõgudesse 2) Samblad hoiavad rabaks. Toitaineid ja taimi palju vett kinni Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud 3) Tekib turvas. Kasvavad sookased ja rohttaimed. Turbakiht pakseneb KÕRGSOO EHK RABA 31% Soopind kerkib, muutub kumeraks Turbasamblad kasvavad tipust, lagunevad alt, tekib rabaturvas Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust Liigivaene Sootaimestik Madalsoo - madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid
Taimestikus valitsevad sootaimed, samblarindes on levinud lehtsamblad. Rohusood tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel. Põhjavee tase on kõrge ja ulatub kohati maapinnani. Rohusoode pindala on Eestis viimasel 50 aastal tugevasti vähenenud - enamasti on need kas kuivendatud ja üles haritud või metsastatud. Puurinde moodustavad üksikud sookased, harva sanglepad ja saared. Põõsarindes esinevad pajud ja paakspuu. Rohurindes kasvavad peamiselt tarnad, angervaks, soo-kurereha, luht- kastevars, heinputk, harilik metsvits, päideroog, sookastik, soopihl, konnaosi, mesimurakas, peetrileht, lääne-mõõkrohi, ahtalehine hundinui, ädalalill, porss, ubaleht, alpi jänesevill, pikalehine huulhein, valge nokkhein, küüvits, mätastel harilik jõhvikas, kukemari ja kanarbik. Samblarinne on kohatine
....3 m (võib olla ka 7.....8 m). Muldadest esinevad mitmesuguse tüsedusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud madalsoo- (M'' kuni M''') või siirdesoo- (S', S'' kuni S''') mullad. Siirdesooturvas on happeline (pHKCl 3,5 kuni 5). Siirdesoo on alaliselt liigniiske, veetase suvel 10.....30 cm maapinnast. Puistutest on ülekaalus männikud (umbes 80%), vähem sookaasikuid. Sookaasikud on valitsevaks üleujutatavatel aladel. Puistud madala tootlikkusega IV-Va boniteet. Sookased on kõveratüvelised, männid enamasti normaalse tüvekujuga. 100 a. männikute tagavara on ca 130 tm ha-l. Kuivendamisega on võimalik tootlikkust tõsta 2- 3 x, samuti tõuseb boniteediklass 2-3 ühiku võrra. Alusmets hõre kuni keskmiselt tihe - pajuliigid, h. paakspuu, madal kask, samuti vaevakask. Alustaimestikus esinevad raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo arenguastmest (madalsoo-siirdesoo-raba) ja kuivendamise intensiivsusest. Rabastumise
annaabi.ee 
