Keha siseenergia suurendamiseks tuleb talle seda juurde anda. Mida nimetatakse soojushulgaks? Kuidas tähistatakse, missugused on soojushulga ühikud? Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. Tähistatakse tähega Q, ühikud on(ajalooline ühik) 1 cal (kalor), (meetermõõdustikus) 1J. Mida nim. Soojusjuhtivuseks? Missusgused on head soojusjuhid, halvad soojusjuhid ja väga halvad soojusjuhid? Milles väljendub see, et aine on hea soojusjuht? Too näiteid erinevate ainete soojusjuhtivuse kasutamise kohta.Soojusjuhtivuseks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele, kui need on vahetus kokkupuutes.Halvad soojusjuhid on jaa ja vesi, väga halvad on gaasid, metallis väga head soojusjuhid. Tahkis ja vedelik juhivad paremini soojust kui gaasid
Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Mittepol. Kov.side aatomvõre(teemant) Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp. Mittepol kov side Molekulvõre N2 Molekulides aatomite Madal sulamis/keemis vahel on tugev temp; -+;molekulvõrgu kov.side; kristallvõre aine võib olla tahke, sõlmpunktides asuvad vedel, gaasiline;
1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad
Soojenemine on keha siseenergia kineetilise komponendi suurenemine. Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul
Mingi uuritava aine tiheduse arvutamiseks on vaja teada vaadeldava ainekoguse massi (m) ja ruumala (V). Aine kõvadus ja tugevus Kõvadus on omadus, mis iseloomustab tahkeid aineid. Kõvadus näitab aine vastupidavust lõikamise või kriimustamise suhtes. Tugevuse all mõistetakse materjali vastupidavust näiteks painutamisele, venitamisele või survele- tugev materjal ei purune kergesti. Aine soojusjuhtivus Ained, mis on head elektrijuhid (metallid), on ühtlasi ka head soojusjuhid. Puit on halb soojusjuht, see-eest metall on hea kuna metalli kuumutades ei saa teisest otsast kinni võtta. Samuti head soojusjuhid on hõbe ja vask.
Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad. Enamik aineid võib esineda kolmes olekus, milleks on tahke, vedel ja gaasiline. 5. Mille poolest erinevad kõvadus ja tugevus? Kõvadus iseloomustab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes, tugevus aga vastupidavust survele või painutamisele. 6. Millest valmistatakse elektrijuhtmed ja miks? Head elektri- ja soojusjuhid on metallid. Ülejäänud ained tavaliselt voolu ei juhi ja on halvad soojusjuhid. Elektrijuhtmed valmistatakse väga hea elektrijuhtivusega metallidest vasest või alumiiniumist. 7. Kuidas liigitatakse ained lahustuvuse järgi vees? Aineid, mida lahustub 100g vees rohkem kui 1g, peetakse vees hästi lahustuvateks, seevastu ained, mis lahustuvad vees väga vähe, nii et vaid üksikud aineosakesed liiguvad ainest vette, nimetatakse praktiliselt lahustumatuteks
Teine tase molekulidevaheliste põrgete Kolmas tase tõttu, ilma et aine ümber Neljas tase paikneks. Viies tase Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid Halvad soojusjuhid on jää, vesi, klaas õhk. Konvektsioon Muutke teksti laade Teine tase Siseenergia levimist Kolmas tase vedeliku või gaasivoolude Neljas tase Viies tase liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks.
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must pind neelab rohkem soojust
Metallid 1. Kas metalle on kasutatud pikka aega? 2. Kas metallid on hästitöödeldavad? 3. Kas metallid on vastupidavad? 4. Kas metallide poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust? 5. Kas metallid on enamasti plastilised? 6. Kas metallid on hästi töödeldavad? 7. Kas metallid on head soojusjuhid? 8. Kas metallid on head elektrijuhid? 9. Kas parimad soojusjuhid on hõbe ja vask? 10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid?
Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel) 3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side. 6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri- ja soojusjuhid, kui aine on vedelas olekus või vees lahustunud. 8) Metallid on head elektri- ja soojusjuhid, kuna nende kristallvõre vahel liigub elektrogaas. MPK(mittepolaarnekovalentne) SIDE- esineb ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel. Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 0. (MOLEKULAARNE) PK SIDE(polaarne kovalentne)- Esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel. Esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 0,1-1,9. Tekivad Dipoolid. (MOLEKULAARNE)
terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium)peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid. Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp
Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente mille aatomi elektronkatte välises kihis on üks kuni kolm elektroni ning millel on iseloomulik metallne läige. Omadused: 1.Poleeritavad 2.Head elektijuhid 3.Head soojusjuhid Metalle iseloomustatakse sulamis-ja keemis temperatuuri järgi. Metallid on plastilised. Metallide kõvadus Metalli kõvadus näitab selle vastupidavust kriipimisele või võimet kriipida nagu näiteks kroom ja malm. Pehmed metallid nagu näiteks kuld ja hõbe. Tugevad metallid on vastupidavad löökidele nagu näiteks teras.
aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi liikumine õhus; 2 tõrvapappi tükki muutuvad 5-6 aasta möödudes samaks tükiks koos olles). 13) Kas gaasid on head või halvad soojusjuhid? Kus seda ära kasutatakse? Gaasid on väga halvad soojusjuhid. Kasutatakse ära talvejopedes (sulejoped). 14) Mille poolest erineb mittemärguv aine märguvast ainest? Mittemärguv aine ei valgu siledal pinnal laiali, kuid märguv aine valgub. Mida suurem on märgumisteguri väärtus, seda paremini laoutub aine ruumis laiali. 15) Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? · Monokristallid - monokristallilistes ainetes paiknevad kristallid kindla korra järgi.
Tahke, vedel ja gaasiline aine erinevad aineosakeste liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisuvad. Üleslükkejõu
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, ...
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid
vajadustest asetatakse ühele-kahele eelmainitule pearõhk. Ka ei tohi unustada, et iga materjalitüübi kasutamine on seotud spetsiifiliste valmistamistehnoloogiliste nõuetega. Jagunevad metalseiks ja mittemetalseiks, esimestest on tuntuimad - Tinababiidid (DIN 1703) ja tinavaesed (<10%Sn) babiidid (DIN 1728), mis kantakse 0,1 ...2 mm kihina teras-, malm- või pronksliuale. Tänu pehmusele on hästi sissetöötuvad, samuti head soojusjuhid Füüsilised omadused • Pehme • Plastne • Kergesti töödeldav • Hea soojusjuht • Väike hõõrdetegur Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Babiit • https://annaabi.ee/babiidid@ • http://et.unionpedia.org/Babiit • http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/masinaele mendid/?KURSUSE_TEEMAD:LAAGERDUSED:Liugelaagrite_e hitus%2C_materjalid_ja_t%F6%F6tamine._Liugelaagrit e_m%E4%E4rimine_ja_tihendamine . • http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Babiit
vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Selle tähis on Q. Soojushulka mõõdetakse kalorites. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojushulka mõõdetakse dzaulides (J). 1 cal = 4,2 J 1kcal = 4 KJ 3. Soojusülekanne Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid, halvad jää, vesi, klaas ja õhk. Konvektsioon siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Soojuskiirgus siseenergia levimist kiirgamise teel. Keha kiirgab ajaühikus rohkem energiat: · Mida kõrgem on temperatuur; · Mida tumedam on kiirgava keha pind; · Mida suurem on keha pindala.
ulatus -89,2 kraadini 21. juulil 1983. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekandeid on mitut liiki: Soojusjuhtivus - siseenergia levib ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsioon - siseenergia levib vedelike- või gaasivoolude liikumise teel Soojuskiirgus - siseenergia levib kiirgamise teel Kõik metallid on väga head soojusjuhid. Viktoriin Jagame kõigile lehe, millel on 7 küsimust valikvastustega. Teil on aega 2 minutit. Parimate vahel läheb loosi Everini sidrunivesi! https://www.random.org/ Täname tähelepanu eest
Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(väga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis võivad liikuda läbi kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallide aatomid on metalli omadega võrreldes suhteliselt väikesed ja aatom hoiab elektrone tugevamalt kinni, seepärast pole mittemetallides vabu elektrone, mis võimaldaksid elektrijuhtivust
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi: Kõvadus: Pehmed leelismetallid Na, Li, K
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad Plastilisus: Plastsed – enamik, Haprad Elektri- ja soojusjuhtivuse järgi:
Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil. Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk. Kui tikk süüdata, siis tiku ja
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab.
soojenevad. Et pirn ei puruneks, peavad klaas ja traat paisuma soojenemisel täpselt ühepalju. Selle tagamiseks valmistatakse need traadid raua ja nikli sulamist, mida nimetatakse raudnikliks. Raudnikkel ja klaas paisuvad soojenemisel võrdselt. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. Kõik metallid on väga head soojusjuhid. Kuuma vee sisse asetatud metall lusikas soojeneb väga kiiresti ja on kaua kuum
kartuleid ja "taovad" nad sel viisil pehmeks. Kui kätte võtta metallist lusikas, siis tundub, et see on külm. Tegelikult on metall hoopis hea soojusjuht ja juhib käe soojuse ära. Metalli head soojusjuhtivust võib täheldada ka näiteks siis, kui jätta metallist varrega kulp kuuma supi sisse. Supi soojus liigub mööda kulpi ja kõrvetab kätt, kui seda võtma minna. Enamus kulpe ongi plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale kasutamist tilkuma. Vesi tilgub, mitte ei voola ühtlase joana seetõttu, et kuna ta on vedelik, esineb temas ka pindpinevusjõud. Sellepärast ei lase ta kraanist lahti enne, kui ta mass on küllalt suur, et Maa külgetõmbejõud ületaks temas esineva pindpinevusjõu.
on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske . Reeglina on head soojusjuhid ka head lektrijuhid. Metallide tihedus. Metallide tihedus erineb laiadespiirides.Kõige kergem metall on liitium.Liitium on veest kergem u.2 korda. Veest kergemad on ka naatrium ja kaalium: Tehnikas nime kergmetallideks metalle, milletihedus on alla 5.0g/cm3.Enamik metalle on raskmetalle. Metallide tihedus sõltub metalliaatomimassist. Mida suurem on aatomimass, seda suurem on tihedu. Teiseks sõltub metalli tihedus metalli kristallvõre ehitusest, mida
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks.
/ Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anumates, õli või petriooliumi sees. Reageerivad hästi aktiivselt vee ja hapetega. *Ca-pehmed, väikese tihedusega, madala sulamis temperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. / Oksüdeeruvad ehk reageerivad hapnikuga, MM-ga, veega ja hapetega, põleb hästi ereda leegiga. *Mg põleb CO s *Al, Sn, Pb-hõbevalge metallse läiksega, suhteliselt pehme metal, kerged, kergesti töödeldavad, hea elektri- ja soojusjuhid, sulmais temp madal, kasutatakse peeglite valmistamiseks, Pb ragiseb, Sn ei reageeri õhu käes, aga Pb oksüdeerub. / Tavatingimustel on vee ja õhu suhtes passiivbe ehk vastupidav kuumutamisel reageerib mõlemaga. hapetega reageerivad üsna aeglaselt. Pb kõigiga ei reageeri, Sn vajab tagant tõuget. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide töestamine. *Leelismetallid- Na-leek tumekollakas. K-lilla. *Leelismuldmetallid- Ca-leek telliskivi punane. Ba-leek hele roheline. 4
paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). Käega katsudes külmad. Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). Kõvadus on metallidel väga erinev
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon.
kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Samuti on metallid head elektrijuhid, parimad on: Hõbe, eritakistus on 1,587*10‒8 Wm, Kuld, eritakistus on 2,214*10‒8 Wm, Vask, eritakistus on 1,678*10‒8 Wm ja Alumiinium, eritakistus on 2,65*10‒8 Wm. Parimad soojusjuhid on samuti Hõbe, Kuld, Vask ja Alumiinium. Kehvad soojus- ja elektrijuhid on Plii, eritakistus on 2,08*10‒7 Wm ja Elavhõbe, eritakistus on 9,6*10‒7 Wm. Vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Hästi sepistatavad metallid on Kuld, Hõbe ja Vask. Ühest grammist kullast saab valmistada kuni ühe ruutmeetri suuruse lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v
Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. SiO2, C (teemant) Molekulvõre – molekulid, seotud molekuli vaheliste jõududega. Pehmed, madal sulamis- ja keemistemperatuur. C2H6, I2
Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik – teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O 2, H2, H2O). Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni)
Ühikud 1J ja 1cal. 1cal= 4,27 J. 7.Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. 8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid? Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks. Vask on kõige parem soojusjuht, kõige halvem õhk. 10.Selgita konvektsiooni nähtust. Õhk on väga halb soojusjuht, kuid vaatamata sellele kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Radiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk
plastilised, hõbehalli värvi (va. kuld, vask). Erinevad omadused: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium), magnetiseerivus. Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Metallide elektrijuhtivus Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijuhtivus halveneb, temperatuuri langemisel paraneb. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Parimad elektrijuhid on hõbe ja kuld aga kuna need on kallid, siis kasutatakse näiteks voolujuhtmete valmistamisel vaske ja alumiiniumi, sest need on ka head elektrijuhid aga odavamad
Nimetatud mehhanismid on efektiivsemad kui difusioon. Soojusjuhtivus (konduktsioon): Kannab edasi energiat. Toimub tänu aatomite võnkumisele – mida soojem keha, seda intensiivsemalt võnkumine toimub. Kineetiline energia kantakse keha külmematele osadele üle (vibratsioon kandub edasi). Kehad on omavahel kontaktis ja ühe keha molekulide/vabade elektronide põrked teise keha molekulidega annavad energiat edasi. Head soojusjuhid: metallid (hõbe, vask, alumiinium) Halvad soojusjuhid: õhk, vill, puit Ülekantav soojushulk Q on seda suurem: mida suurem on kehade temperatuuride vahe mida suurem on kokkupuute pind mida lähemal on kehad üksteisele mida kauem ülekanne kestab. Teisi soojusjuhtivuse liike: Konvektsioon – soe gaas/vedelik on väiksema tihedusega ja kerkib kõrgemal, raske külmem aine vajub alla. Nt radiaator akna all tekitab konvektsioon, vee keetmine pliidil Kiirgus – energia edasi kandmine läbi elektromagnetkiirguse. Sisehõõre e
Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel tekivad sellesse praod. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. Keemilised omadused:
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld)
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na).
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na).
Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül energeetilised varuaained, loomne varuaaine, ehituslik. Leidumine taimede seemnetes, lihastes ja maksas, kõikides taimedes Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne
süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3 VESINIK tal on kolm isogeeni hüdrorgeenium, deuteerium (raske vesinik, radioaktiivne, kasutatakse vesinikupommis), tritium(üliraske vesinik, radioaktiivne) Füüsikalised omadused (H2): värvitu lõhnatu vees lahustumatu
Värvus Hallika värvusega (erandid on Väga erineva värvusega Cu ja Au) Läige Iseloomulik metalne läige Enamasti läiketa (erandid on jood ja teemant) Elektri-ja soojusjuhtivus Juhivad hästi elektrit ja soojust Elektrit ei juhi, on halvad soojusjuhid (erand on grafiit) Sepistatavus Võrdlemisi plasilised ja hästi Haprad, purunevad kergesti, ei sepistatavad ole sepistatavad 6. Erinevate metallide (hapniku, hapete ja veega reageerimine+ reaktsioonid) Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn)
· Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni)
· Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni)
4.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad *Kerged, madala sulamistemp *Head elektri-soojusjuhid *Reag aktiivselt veega *Reag tormiliselt hapetega Kasutamine: redutseerijatena org. sünteesis metallorgaaniliste ühendite saamisel, lisanditena sulamites, Na kasut. metallotermias Ti ja Zr tootmisel; Li, Na soojuskandjatena tuumaenergeetikas; K, Rb, Cs fotoelementide valmistamise REAKTSIOONID VIHIKUS 7.P-metallid 1) Alumiinium *hõbehall *kerge, pehme *tihedus 2,7/cm3 *hea soojus-elektrijuht *sulamistemp 660 kraadi * keemistemp 2519 kraadi * reag hapetega, alustega 2) Tina
Metallid Metallilised elemendid asuvad perioodilisus tabelis, perioodide alguses. Nende välise elektronkihil on reeglina 1-3 elektroni. Aatomi raadiused on suured. Hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, Metallilistele elementidele vastavad lihtained on metallid. Metalli hoiab koos metalliline side. Füüsikalised omadused:omavad metallilist läiget,head elektri ja soojusjuhid, tänu metallilisele sidemele iseloomustatkse tugevuse ja kõvaduse omadusi: tugevus näitab vastupidavust löögile, kõvadus näitab vastupidavust kriipimisele ja võimet kriipida. Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2
piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90° Täielik mittemärgamine Osaline mittemärgamine < 90° Osaline märgamine Täielik märgamine Ülekandenähtused vedelikes · Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. · Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. · Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. Tahked kehad · Tahkised. Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik,jää jne) On mono- ja polükristallid. Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) · Amorfsed ained. Tahked ained millel kristallstruktuur puudub.(klaas, pigi, plastmassid) Voolavad Isotroopsed Ülekandenähtused tahkistes · Difusioon
38.a)et kega saaks tööd teha nt:Inimene saaks joosta, lennuk lennata. 39.a)on kineetiline energia ehk liikumise energia.b)on potensiaalne energia e.keha asendist sõltuv energia. 40.Energiae on omadus muunuda ühest liigist teise. 41.Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.NT:kui teine keha teise keha vastu teist keha läheb saab teine energiat.1J;1N 42.Siis kui kehade jahtumine ja soojenemine on tasakaalus. 43.vask ja puit on head, klaas ja plastik on halvad soojusjuhid. 44.Soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi koos liikuva ainega. 45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad. 46.Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest. 47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest. 48.Maa kiirgab soojus kiirgust. 49.Maa soojenemisest ja jahtumisest. 50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine. 52
annaabi.ee 
