peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse buireetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided ja meil on just munavalk. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutame ja soojendame, mille pärast valge sade värvus kollaseks. Seejärel jahutame segu ja lisame NH4OH lahust ja loksutame. Lahus värvus oranziks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon
1.1.2 Mulderi reaktsioon See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt. Tulemus: Algul lisades munavalgu lahusele kontsentreeritud HNO3, tekib valge sade. Lahus muutub soojendades kollaseks, mis pärast jahutamist on intensiivsem kollane. Seejärel lisades NH4OH, muutub lahus oranzikaks. Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle
Aromaatse tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu tõestamiseks valgus. Kui on, siis lahuse valgus muutub kollaseks. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust 5-6 tilka, kontsentreeritud HNO3 NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni Töö käik: Pärast kontsentreeritud HNO3 lisamist munavalgu lahusele moodustub lahuses sabe, mis tõestab valgu denatureerimist. Peale selle, soojendame segu mille pärast lahus muutub kollaseks, mis tõestab, et toimus nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist muutub lahuse värvus eredamaks. Miks? Lahuse värvus muutub oranzikaks,mis tõestab, et valk sisaldab aromatase tuumaga aminohappeid, mida tõestab ammoniagi eraldamine. Parandage ära. Ammooniumhüdroksiidi tuli lisada, mitte ei eraldunud. Kollase värvuse tumeduse muutumuisest tuleb teha järeldus keskkonna pH kohta ja kas tekkinud ühend käitub pH-indikaatorina.
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele.
22. Struktuurne eelarvepositsioon – Leitakse, kui nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegevused, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest 23. Vastutsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit tasandav eelarvepoliitika, Tõusu faasis jahutame, languse faasis soojendame. 24. Protsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit elandav eelarvepoliitika. Tõusu faasis soojendame, languse faasis jahutame
Reaktsioon näitab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Phe, Trp) esinemist valgus. Konsentreeritud lämmastikhappe mõjul valk dentaureerub pöördumatult ja sadestub. Soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, tekkinud ühend on kollaka värvusega, mis leelises keskkonnas omandab oranži värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt. Tulemus: HNO3 lisamisel tekib valge sade, soojendamisel muutub segu kollaseks ehk toimub tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina, seega NH4OH lisamisel, mis tekitab leelise keskkonna, omandab segu intensiivsema värvuse, lõpuks muutub see oranžiks Järeldus: Munavalgu lahuses olid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1
(soojushulk Q) 12. Miks hakkab meil vannist tulles külm? Kui me vannist välja tuleme hakkab vesi meie kehalt auruma. Aurumisel vedelik jahtub ja meil hakkab külm. 13. Mida näitab aurumissoojus? Aurumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. 14. Mida nim. sublimeerumiseks? Sublimeerumiseks nim. tahkete ainete aurumist. 15. Kirjelda vedeliku keemist. · Soojendame vett anumas. · Anuma seintele tekivad mullikesed. · Eralduma hakkab gaas. · Mullid hakkavad veel rohkem paisuma ja tõusevad üles üleslükkejõu tõttu. · Kuuleme kahinat. · Mullid hakkavad üha paisuma ja veepinnal nad lõhkevad, tekitades keemisele iseloomuliku mulina. 16. Millest sõltub vee keemistemperatuur? Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal.
Siseenergia. Soojushulk. Soojusülekande viisid Meenutame varemõpitut Meenutame varemõpitut Vee soojendamine Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumale pliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab.
(Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranži värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutame ja soojendame, mille pärast valge sade värvus kollaseks. Seejärel jahutame segu ja lisame NH4OH lahust ja loksutame. Tulemus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade ning soojendamisel muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranžiks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub
kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke valge kohupiima sarnane kalgend, mis oli maitsev ja täitis väga hästi tühja kõhtu. Esimene juust oligi sündinud! Juustu valmistamine Valmistatakse lehma, lamba või kitse piimast. Juustu valmistamine Kõigepealt soojendame täispiima täpsele temperatuurile ja lisame piimhappebakterid kõigile kättesaadavast allikast. Seejärel lisame laabi ja jälgime, kuidas ime meie silme all juhtma hakkab. Edasi järgneb juustupiima kuubikuteks lõikamine potis ja juustutera kuivatamine vedelikust. Juustu valmistamine Kui see tehtud saamegi juustu nõusse kurnata, kus terakesed rõõmsasti üksteisega liituvad ja juustukeha tekitavad. Ja eriliselt õrna maitsega toorjuust ongi valmis. Juustu valmistamine
7) Tasakaalukonstandi avalduse. K1/k2=K (K-kiiruse konstandite muutumise konstant)K = ([FeNCS] Cl2 . NH4Cl) : (FeCl3 . NH4SCN) Järeldus: ... Töö nr.5 Aine sulamis ja keemistemperatuuri määramine. Katse 1, katse 2 Katse 1: Naatriumfosfaadi sulamistemperauuri määramine Töö vahendid: 2 kapillari, keeduklaas, pliit, termomeeter. Töö reaktiivid: Na2S203 Töö kirjeldus: Isetehtud kahte kapillarisse asetame veidi varem purustatud naatriumtiosulfaadi ning soojendame neid veevannis. Jälgime termometri näiteid ning paneme kirja temperatuuri, millel aine hakkab sulama ja lõppeb sulama. Kordame katset, kuid hakkame seda veetemperatuuriga 10oC madalam eelneva katses aine sulamistemperatuurist. Hoolikult jälgime termometrit ning panemekirja orienteeruvat naatriumtiosulfaati sulamistemperatuur ning võrdleme selle tegelikiga( t=48oC) Saadud andmed: Esimesel katsel aine hakkas sulama 47 kraadil ja lõpetas sulamist 49 kraadiga.
Iga komponendi kohta on tavaliselt 12 arvet aasta kohta, mistõttu nende komponentide mõõtmisega ei ole vaja palju vaeva näha. Komponendid, mida on lihtsam mõõta: · Elektrienergia · Soojusenergia · Vesi · Jäätmed Komponendid, mida on raskem mõõta: · Inimeste transport · Kaupade transport 4. Vesi Meie majasse tuleb ainult külm kaevuvesi ja siis vastavalt vajadusele soojendame seda kas läbi isikliku keskkütte puit (saepuru) katlaga või elektri boileriga. Suve perioodil kui ei ole vaja radiaatoreid kütta kasutame elektri boilerit. Meie pere kuuaja tarbimine on keskmiselt 15 m3 külma vett kuus. 1 m3 aastas annab 0,00008 ha aastas 15 m3 kuus = 192 m3 aastas. Veekulu majas (4 inimest + 5 kodulooma) aasta peale: 192 m3 Veetarbe ökoloogiline jalajälg: 192 x 0,00008 = 0,015 ha-aastas 5. Elektrienergia
Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeritud benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse
Nt. kui vesi ja õli koos kallata klaasist anumasse. On näha, et vesi kui raskem vedelik on põhjas ja õli kui kergem on klaasist anuma ülalosas. Tänu jaotuslehtri abile saame vee ettevaatlikult välja lasta ning õlist eraldada. Aurustamine. Lahustunud aine aurustatakse, et saada kätte see lahustunud aine. Kui filtrime nt keedusoola värvuseta lahus siis filtrile lahustunud ainet ei jää. Kallame lahuse portselankaussi, segame klaaspulgaga ja soojendame põletiga. Vesi hakkab aurustuma ja jahtumisel jäävad kausi põhja lahustunud aine kristallid. Aurustamist kasutatakse ka mereveest soolade eraldamiseks. Destilleerimine. Vedelate segude lahutamiseks kasutatakse destilleerimist. Destillatsiooniseadmes keedetakse vett, eralduv veeaur juhitakse jahutisse. Jahuti jahutatakse. Jahutisse suubuv veeaur jahtub ja kondenseerub veeks. Vesi koguneb vastuvõtjasse. Nii saadakse looduslikust veest puhas vesi, ilma lisaaineta
soojendatakse? Gaasikontor 7 Metallist seibi kuumutatakse. Kas seibi ava läbimõõt jääb endiseks, suureneb või väheneb? Ava läbimõõt väheneb 8 Kui võtta pihku nael ja torgata see teise otsaga vastu jääd, siis varsti tunneme, et nael läheb külmaks. Kas külm tuli mööda naela meieni? Naela soojus läks jää soojendamiseks ja nael jahtus. 9 Kui me õhku soojendame, siis see paisub. Kas on õige ka vastupidine väide, et õhu paisumine soojendab õhku? Jah 10 Kui pista käsi tühja termoskotti, siis hakkab sellel seal soe. Kas termoskotis on soojem õhk kui väljas? Ei, soojus on tingitud käe soojusest. 11 Miks kuumal saunalaval tundub lavalauas oleva naela pea kõrvetavalt kuum, aga puitosad pole nii kuumad? Ometi peaksid nad ju ühe temperatuuri juures olema. Metall juhib soojust paremini.
Mida väiksemad on osakese mass ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Browni liikumist on võimalik põhjendada ainult molekulaarkineetilise teooria põhjal. 16 23. Temperatuur. Absoluutse temperatuuri skaala ja selle seos Celsiuse skaalaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Temperatuur suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Temperatuur on KEHA MOLEKULIDE LIIKUMISE KESKMISE KINEETILISE ENERGIA MÕÕT. Kõnekeeles räägime, et soojendame mingit keha, kuid füüsikaliselt tähendab see, et suurendame keha siseenergiat. Seda saab teha näiteks viies keha kontakti kuumema kehaga või ka kiirguslikul teel. Kuumemalt kehalt (sealt, kus molekulid liiguvad kiiremini) läheb soojus jahedamale kehale (sinna, kus molekulid liiguvad madalama kiirusega). Nn. soojust väljendab füüsikaline suurus SOOJUSHULK, mile tähis on Q ja ühikuteks dzaulid (J). Soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära.
- 1. definitsioon: klassikalises td’s, pöörduva protsessi entroopiamuut: S = qpöörduv/T - 2. definitsioon: statistilises termodünaamikas: S = k ln W, kus k = R/NA on Boltzmanni konstant ja W on erinevate mikroolekute hulk, mis vastavad samale energiale. Korrapärasemal süsteemil oleks nagu madalam entroopia. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga spontaanse muutuse käigus. Entroopia muutus mittepöörduvates protsessides. Kui soojendame keha soojusmahtuvusega C temperatuurilt T1 temperatuurini T2, siis selle entroopia kasvab kui: S = C ln T2/T1 aine soojendamisel selle entroopia kasvab Kui laseme n moolil ideaalgaasil isotermiliselt paisuda ruumalast V1 kuni V2, siis selle entroopia kasvab kui S = n R ln V2/V1 gaasi isotermilisel paisumisel selle entroopia kasvab Kui surume n mooli ideaalgaasi isotermiliselt kokku rõhult P1 rõhuni P2, siis selle entroopia kahaneb kui:
2 p= n Ek . (5.1) 3 Et ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad konservatiivsed vastasmõju jõud, siis kujutab valemis (5.1) korrutis n E k gaasi ruumalaühiku siseenergiat. Siseenergiat saab muuta soojusvahetusprotsessi abil. Ühendame õhuga täidetud klaasballooni läbi kummikorgi U- manomeetriga. Soojendame ballooni käte vahel hoides, näeme, et rõhk balloonis tõuseb. Samal ajal muutub balloonis oleva õhu soojuslik olek ta soojeneb. Soojusliku oleku hindamiseks on sisse toodud temperatuuri mõiste. Eelnevast on näha, et soojenemisega kaasneb molekulide keskmise kineetilise energia kasv. Temperatuuri võikski defineerida kui molekulide keskmist kineetilist energiat, mida saaks siis mõõta rõhu kaudu valemi (5.1) vahendusel
U=A/q A~E A=U·q=0,1·0,5=0,05 (J). ????? vabanes 0,05J energiat. VÕI: c=Q/Ψ= 0,5/0,1=5J. !!!! 23. Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2 hg=mv2/2 h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6. Kiirendus kokkup õrkel oli 66 m/s2. 24. Raskus massiga 30kg kukub 2m kõrguselt põrandale ja põrkub sealt tagasi 1,5 m kõrgusele. (soojendame teekannu 1l.): Ek1=mgh=30*2*9,81=588,6 Ek2=mgh=30*1,5*9,81=441,45. Energiate vahe on 147,15. algsest pot en-st muutus soojuseks 147,15 J. 1L vett soojendan: 142,15J=35,2cal. (cal-energia hulk, mis tõstab 1g vee t* 1* võrra). 35,2/1000=0,0352* võrra soojeneb vesi :) Kiirus on füüs suurus, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Valem: v=s/t, Ühik m/s. 25. Mida mõõdab kangkaal (massi) N*s2/m , mida vedrukaal (kaalu) kg*m/s2. 26
annaabi.ee 
