Selgitame järgnevalt lahti energiaarvestuse lähteandmete valiku, kusjuures rõhuasetus on kontseptsioonil ,,terviklik lähenemine". Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4
SISSEJUHATUS Valktehiskiud võivad olla nii loomsed kui taimsed. Loomsete hulka kuulub piimavalk ehk kaseiin ja taimsete valkkiudude hulka kuuluvad sojavalk, maisivalk ja maapähklivalk. Enamasti toodetakse kaseiinkiudu, kuid ka mingil määral sojavalkkiudu, maisi- ning maapähklivalkude tootmine on lõpetatud. Valktehiskiudude omadusi on kõige parem iseloomustada kaseiinkiu järgi. Üldiselt on valktehiskiud soojapidavad, villa värvidega hästi värvitavad, ka villa vastu allergilisele inimesele ihusõbralikud, tundlikud leelistele ja hapetele, katkemispikkus kuivas ja märjas olekus jääb alla teiste keemiliste kiudude omale. Tegemist on nõrkade kiududega, mistõttu on nende kasutusala on üpris kitsas. Nii kaseiinkiudu kui sojavalku kasutatakse üksnes segatult. Selleks, et kaseiinkiust materjali hooldada tuleb silmas pidada mitut olulist asja. Näiteks ei tohi
2.1 Milliseid vahendeid käsitletakse kui isikukaitsevahendeid töökeskkonnas? Kaitsekiiver, kaitsev peakate, kõrvatropid, kõrvaklapid, mürakaitsekiirver, sangadega kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid
sooja õhku välja. Ventilatsioon on kontrollimatu, see tähendab, et küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured. Välisukse kaudu läheb ka välja sooja, kui uks lahti tehakse ja ülejäänud väiksemad soojus kaod on läbi akna ja põranda. Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest. Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. Tänapäeval on erinevaid küttesüsteeme. Enamlevinud on puuküttega ahjud, pliidid ja kaminad. See on ka kõige odavam küttesüsteem, kuid ta ei ole kõige loodus sõbralikum. Uuemateks on maasoojuspumbad. Nende suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus. Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess. Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering. See nõuab suuremat krunti, kuhu see süsteem paigutatakse.
tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad o peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele o kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad Eestis on kasutada kaht liiki eelpingestatud õõnespaneele: enamus tehaseid toodab EP- paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei
Fassaadi muutmist põhjendatakse peamiselt lisasoojustamise vajalikkusega. See aga rikub oluliselt maja välisilmet, sest aknad jäävad senisest fassaadist tunduvalt sissepoole.(foto 1.) Soomes leiti eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1. Foto 2.
sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad. Hoone vundamendiks nimetatakse maaaluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa aga sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne ning annavad need üle seintele ja postidele
tolmufilter.Sukelumisvarustus -ja ülikond. 5. Käte ja käsivarte kaitsmine-Elektriku,-Laba,- sõrmeotsata,- kaitsekindad.Spetsiaalkäised, Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel 6. Jalgad- madalad,kiiresti jalast võetavad,vibratsioonilised,kuumakindla talla,torkekindlate taldadega- ja pealiskingad. Pool,-säär,-kaitse,-pealis,- torkekindlate taldadega,-kaitsesaapad.turvaelemetidega tööpüksid(nt. metsatööl)Antisaatilised,soojapidavad,põlekaitsed, 7. Naha kaitsmine- kaitsekreemid ja -määrded. 8. Rindkere ja kõhu kaitsmine- kaitse,soojendus,päästevest,jakk,rönthenkiirguse eest kaitsev põll, ohutusrihmad. 9. Keha kaitsmine- kukkumisvastased vahendid,täisvarustus koos lisaseadmetega,kineetilist energiat neelevad pidurdusvahendid, kaitsevõrk(hoiab keha),kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus,termoriietus,radioaktiivse
võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht- polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud soojustuse puhul võib hoone ekspluatatsiooni käigus konstrukt-
Siseuste laiused on tavaliselt 70-90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa, WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga. Uksepiitade paksus on tavaliselt 47-77 mm, laius 74-144 mm. Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer, puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium. 44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele Välis- ja rõduuksed peaksid olema soojapidavad, tuulepidavad ja mürapidavad, nende välimine kiht peab olema niiskusttaluv. Välisuks peaks olema varustatud kolmekordse klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee- randiga. 45. PENNKATUSE JA PÄRLINKATUSE ERINEVUS, PENNKATSUE MAKS SILLE pennsarikaid kasutatakse 6..
... võib 1)Liigitus otstarbe kasutada telliseid, suurplokke ja paneele...välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks -tsiviil-tööstus-põllumajandushooned, olema küllalt soojapidavad. on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine postidele. 2)Korruselisuse Riivtalade ja postide ühendussõlmed.
soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusreziimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht-polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud
Jalgade ja Madalad kingad, poolsaapad, jalalabade säärsaapad, kaitsesaapad kaitsmine Kiiresti jalast äravõetavad kingad Vibratsioonikindlad jalanõud Kuumakindla tallaga kingad ja pealiskingad Kuumakindlad kingad, saapad ja pealissaapad Torkekindlate taldadega kingad ja saapad Soojapidavad jalanõud Antistaatilised jalanõud Puutallaga kingad Eemaldatavad jalatalla kaitsed Kedrid Eemaldatavad kuuma-, torke- või higistamiskindlad sisetallad Eemaldatavad libisemiskindlad vahendid lumel, jääl või libedal põrandal kõndimiseks Põlvekaitsed
vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist. SUURPLOKKIDEST SEINAD Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus – 215 cm; silluste kõrgus on 40cm. Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti veel aknaaluseid
Teemas käsitletavaid seinaelemente käesoleval ajal Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse 31 gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus 215 cm; silluste kõrgus on 40 cm. Plokkide laius on 90, 120 ja 150 cm. Toodeti
Ülesanded: 1) vastu võtta mööblist, seadmetest ja inemestest koormusi 2) olla hoonetele horisont jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi sellepärast ankurdatakse vahelaed seine külge. Esitatavad nõuded vahelagedele: 1) peavad olema tugevad. 2)peavad olema jäigad. 3)peavad tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele. 4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad vastama hoone kastvusastme nõuetele. 6)peavad olema soojapidavad 7)peavad olema tihti ka veetihedad. Monteeritavad vahelaed: Õõnespaneelid e. ekstruuderpaneelid (eelpingestatud ja -pingestamata)- kasut põhiliselt tööstus ja laohoonete vahe ning katusekonstrukts. Tähis EP. EP-8 kasut väikemajade s ja tööstushoonete katuselagedes. H- 150mm, l- 1200mm, pikkus vabalt valitav max 8m, helitakistus 51dB, tulepüsivusklass R60. EP-6 kandevõime ja tehnilised omadused sobivad väga erinevateks otstarveteks. H-
Vooder tehakse tahveldusena karkassi vahele või pealistusena karkassi mõlemale küljele. Vajadusel võib ukse sisemuse täita mineraalvatiga. Klaasist ava välisuksel peab olema nii väike, et inimese pea läbi mahuks. Välisuksele pannakse 3 hinge 2 üles, 1 alla. Uksele pannakse vedrusulgur, et tuul ust kinni ei saaks lüüa. Lahtihoidmiseks on uksel hoidepidur. Käepide on suur ja mugav. Välis- ja rõduuksed peaksid olema soojapidavad, tuulepidavad ja mürapidavad, nende välimine kiht peab olema niiskusttaluv. Välisuks peaks olema varustatud kolmekordse klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee-randiga. 45. Pennkatuse ja pärlinkatuse erinevus. Pennkatuse maksimaalne kalle. Pennkatus
väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla vähemalt 14 ... 15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavat profiilplekki, kiudtsementplaati, klaasi jne. Massiivpuidust seinad Rõhtpalksein on maamajade puhul tavaline. Need seinad ei ole kuigi soojapidavad: 15 cm paksuse puhul 0,80 W/m2 0K ja 20 cm puhul 0,67 W/m2 0K. Linnade puumajad on ehitatud vertikaalsetest või horisontaalsetest prussidest ja laudvoodriga väljastpoolt viimistletud. siseviimistluseks on tavaliselt krohv tuleohutuse seisukohast lähtudes. Nende seinte soojajuhtivus on samuti suur, 0,7 ... 0,8 W/m2 0K. Mõlemat tüüpi seinad tulevad täiendavalt soojustada. Tänapäeval ehitatakse rõhtpalkseinu masintöötluse teel, talviseks kasutamiseks tehakse maja topeltseintega
kätte. Oleksin tahtnud vaadelda seda aega pikemalt, et näha mingit kindlat tulemust. 18 2.3 Soojuskadu Elamu normaalseks sisetemperatuuriks loetakse +18°C. Kütteperioodi kestvus Eestis on ligikaudu 200 päeva. Selleks aga kulub väga suur hulk küttematerjali, mis omakorda nõuab raha. Et säästa küttekulu pealt, tuleks elamu seinad ja lagi ehitada võimalikult soojapidavad. Materjalide soojustatust iseloomustab soojusjuhtivustegur U. Soojusjuhtivustegur U näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või muu pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuuri erinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kraad. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Tõsiasi on, et gaasid on halvemad soojusjuhid kui tahked ja vedelad ained, kuid soojusenergia säilitamise koha pealt on see ainult hea näitaja
normaalselt, siis korralikust elamust on asi kaugel. Õhupidavate piiretega hoone kogu õhuvahetuse peab tagama toimiv ventilatsioon. Õhuvahetus võib olla tagatud loomulikul teel või mehaanilisel teel, tähtis on, et vajalik õhuvooluhulk oleks tagatud. Kui pole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhupidavate piiretega elamus kvaliteetset sisekliimat loota ei saa. Ka korralik kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei taga energiatõhusust hoonel, mille piirded ei ole õhu- ja soojapidavad. 114 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus Kliimakoormused mõjutavad välisseinu nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Väljastpoolt põhjustab suurimat niiskuskoormust kaldvihm. Kaitseks kaldvihma eest on palkseinal õhkvahega varustatud välisvooder. Õhkvahe on vajalik ka läbi seina seestpoolt väljapoole difundeeruva veeauru seinast väljajuhtimiseks ning õhurõhkude erinevuse tasandamiseks
annaabi.ee 
