märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja. Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936 organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu) ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a. Eesti Vabariigi poolt igakuine väike toetusraha. A. Vabarna kohtas S. Sommerit setu laulikute peol (nimetatud ka 1. setu laulupeoks) 1922.a. sügisel Petseris. A
Venearmee taganes pidevalt, loovutades ühe ala teise järel sakslastele. Kuid vene armeed täielikult hävitada ei õnnestunud, rinne stabiliseerus Riia all ja alles 2.aasta pärast suutsid sakslased Riia ära vallutada. AASTA 1916 1916. kandus sõjalisraskus taas lääneridele. 1916.veeb- dets oli Verduni lahing. Verduni kindlus kaitses juurdepääsu Pariisile. Mõlemal pool kokku langes ligi miljon meest. Sakslaste lootus prantslased verest tühjaks lasta ei õnnestunud. Sommeri lahing ( juuli dets ) langes 1,3 milj meest. Sakslased kaotsaid. Prantslased ei suurnud edasi liikuda. Esimene kord sõjaajaloos kasutati tanke Somme lahingus. Tankid purusasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid , surusid maha kuulipilduja pesi, aga peamiselt tekitasid paanikat. Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis
Teised linnad väljaspool eesti ala, kuhu arvestataval arvul siirduti, olid Riia, Pihkva ja Moskva. 1918. aastal loendas August Nigol oma klassikaliseks saanud raamatus "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal" terves Vene riigis 318 eesti asundust, neist 3 Soomes. Arvu 318 nimetab A.Nigol ise, kuid kõik väiksemad asundused kaasa arvata, on tema teoses nimetatud eesti asunduste tegelik arv 318-st veidi suurem. Villem Ernits arvab Samuel Sommeri andmetele toetudes, et päris nimetamata on jäänud 30 eesti asundust Venemaal44. Kõrvutades A. Nigoli poolt loodud Oudova maakonna asunduste ja asupaikade loetelu hilisemate uurijate Ilmar Arensi (ja teiste) poolt 1943. aastal ja Aliise Moora poolt 1953. ja 1958. aastal kohapeal kogutud andmetega, ilmneb aga päris suuri erinevusi. A. Nigol loetleb Oudova maakonnas, eestlaste väljarännu peamises sihtpiirkonnas, kokku 40 asundust (Oudova linn kaasa arvatud). I. Arens märgib aga 58
Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre (dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, antiikseid luulevorme). Õppis poolteist aastat ülikoolis usuteadust,
Keskne teema raamatus ,,Alasti ja elus" on enesetapp. Lauri Sommer (Erakkond) Laurila (1998), Raagraamis poiss (2000), Nõidade õrnus (2004) K., L. ja N. (2008). Kahes esimeses teoses tugevaid ekspressionismi mõjusid. Üldiselt teemad üsna klassikalised: üksindus, armastuse rõõm ja valu, loodusliku keskkonna tähtsus, meeleolu nukker ja nostalgiline. Kahes viimases raamatus alternatiivse maailmataju võimalikkus, loodudest, kultuurist ja religioonist moodustuv tervik. Sommeri looming liigub komplitseerituma maailmataju suunas. Nõidade õrnuse puhul oluline märksõna tajueksperiment teispoolsuse tunnetamine, samm edasi tavapärasest kommunikatsioonist (inimeste vahel, loodusega, kultuuriga). Samanistlikud praktikad ja muud, mis elu ühtsena näitaksid ja seda mõista lubaksid. Töö selle suunas, et taju kuidagi elavdada, teravamaks muuta. Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev",
Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse muutumist isikukeskseks ning subjektiivseks. Samas tuleb tunnistada, et ENSV pungi
ettepoole. Isikuruumi piiride rikkumine , 2 liiki situatsioone 1. sissetung isikuruumi ( invasion) isik istub võõrale ebasobivalt lähedale ilma midagi ütlemata 2. Pealetükkimine (intrusion) 2 inimest räägivad ja üks liigub ebameeldivalt lähedale teisele, kavatsus katseisikuga rääkida. Raamatukogudes v kohvikutes, kus see situatsioon on iseloomulik, kui keegi istub teise kõrvale. R. Sommeri ja tema õpilase Felipe uurimus 66 aastast. Katseisikule istuti väga lähedale ja poole tunni jooksul jäi ainult 30% paigale, kontrollgrupi puhul oli 87%. Püüti luua vaheparjääre raamtuhunnik pandi vahele v pöörati keha ära ja oldi teise in-se suhtes pooleldi seljaga. Mehe sissetung isikuruumi põhjustab kiirema põgenemise, mida erinevam on välimus, seda kiiremini põgenetekase.. Pealetükkimise puhul üritatakse uuesti saada normaalne distants.
Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus. Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste ebausukommetest (1680)
Otsene silmkontakt mis viisil ja kui kaua toimub silmavaatamine. · Kust on erinevad distantsinormid pärit? Elukorraldusest Orientatsioon Inimeste asend üksteise suhtes varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani · Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. (nt liftis) · Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist. R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus. · Orientatsioon kui suhtlemise mõjur · Orientatsioon kui suhete indikaator · Rakendamine: ruumikujundus nt töölaudade asend Personaalne/isikuruum · Distants, orientatsioon situatiivsed reguleerijad · Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R.Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi kui oma enda füüsilise keha osa (keha laiendina).
Onerva ja Leino on soome luuletajad. Puudutab ka nende armastusluulet isiklikkuse kaudu. Tal on isiklik vaatenurk armastusele. Ta ei ole varjanud eraelulisi taustu. Seltskonna ajakirjanduses kajastatud teda ja Sveta Grigorjevat, kellega on traagiline armastus olnud, mis tema luules kajastub. 25. Kuidas avaldub inimese seesmiste otsingute ja välise keskkonna suhe kaasaegsete ,,looduslähedaste" autorite loomingus (Lauri Sommeri ja/või Maarja Pärtna jt loomingu näitel)? Alternatiivsed traditsioonid ja klassikalisus (müstiline luule jm) Ühtepidi saab öelda, et alternatiivsus on, kuid teiselt poolt on märgata, et alternatiivsus ei tähenda ajalooliste sidemete katkes tamist, vaid nende sidemete jätkamist iseäralikul viisil. Sommeril on see eriti selgelt Uku Masingu viisil. Lauri Sommer elab vahelduva eduga Võrumaal ja Tartus, Viljandis üles kasvanud. Isa töötas Jämejalal. Tema luules on omaelule viitavust
Liikuvad suhtlejad erinevad distantsinormid "Paradiis ilma inimesteta on põrgu" Kust on erinevad distantsinormid pärit? Orientatsioon Orientatsioon inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift! Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum Distants ja orientatsioon situatiivsed reguleerijad Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R.
Distants erineb kultuuriti seetõttu, et lõuna pool on rohkem inimesi ja nad on sunnitud tihedalt koos elama, põhja pool aga mitte. Orientatsioon Orientatsioon inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani. Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift! Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Orientatsioon varieerub näostnäkku, külgkülje ja selgselja vastu. Erinevates suhtlemissituatsioonides valitakse erinevad suhtesituatsioone. Nt lähen
kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi esindajate juhtimisel. Üle 18aastased kodanikud pidid seatud tähtaegadel ilmuma komisjonide ette omale nime valima. Seaduse eirajatele nimi määrati. Petserimaal töötasid komisjonid 19. sept 29. dets 1921, andes kokku 50 234 isikule 8654 perekonnanime (Postimees 8.02.1922, Vaba Maa 20.01.1922). Narva-tagustes valdades algas töö 10. jaanuaril 1922 (Postimees 11.02.1922). Komisjoni esimehe Samuel Sommeri aruande kohaselt (Postimees 13.08.1923, 14.08.1923) anti seal kokku 5329 isikule 1278 perekonnanime. Üsna varsti selgus, et perekonnanimeta kodanikke oli mujalgi. Näiteks puudusid perekonnanimed isikutel, kes küll Petserimaalt või Narva tagant pärit, kuid kes olid asunud elama mujale Eestisse. Samuti puudusid perekonnanimed Ruhnu saare elanikel. 1926. a jaanuaris heaks kiidetud perekonnanimede võtmise seadusega (RT
• Liikuvad suhtlejad – erinevad distantsinormid • “Paradiis ilma inimesteta on põrgu” • Kust on erinevad distantsinormid pärit? Orientatsioon • Orientatsioon – inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani • Toimib koos distantsiga – ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift! • Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed – kohavalik kohvikus • Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus • Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. • Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused … • Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum • Distants ja orientatsioon – situatiivsed reguleerijad • Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R
annaabi.ee 
