tundub sulle koormavana, aga sa ei talu veel koormat ja vastutust" ("Ekke Moor", 1941) ,,Kui löök ei ulatu südamesse, siis pole tal tähtsust - ta isegi ei valuta. Aga oma südame olen ma peitnud nii kaugele sisemusse, et sinna ei ulatu lööma, mõnitama, haavama ükski võim." -Tsitaat vabadussõja teemalisest romaanist ,,Isade maa" Nipernaadi tähtsus eesti kultuuris 2009. aastal püstitati Valgas Säde pargis Nipernaadi kuju Skulptuur põhineb Jaak Soansi ideel Kuju juures käivad rännumehed endale reisiõnne soovimas Üks kord kahe aasta jooksul antakse kuju väiksem koopia August Gailiti novelliauhinna võitjale 2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi Tänan kuulamast!
alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK:
Pilt Tammekannu villast tänapäeval: Teine maja, Jakobsoni villa mis asub pärnus, Lõuna 2a, jäi silma oma puhta ja ilusa stiiliga ning samuti sellega, et kui osavalt ja hästi oli tavalisest ruudukujulisest krundist erinevat, kolmnurkse kujuga krunti, ära kasutada osatud. Kuigi ajastule omaselt on majas teenijarahvale ning härrastele eraldi sissepääsud ja ruumid, on nende paiknemine väga otstarbekohane. Teada on, et maja ehitati aastal 1936, Olev Siinmaa ja allkirjastatud Anton Soansi poolt. Netis natuke selle maja kohta uurides sain teada, et maja on korduvalt müügis olnud ning seda, et maja on nõukogude ajal kasutatud kui sotsiaalobjektina ehk lasteaiana. Samuti ka seda, et see kõrgväärtuslik hoone jäi Jaak Jakobsoni pärijatele tagastamata. Mulle endale oli üllatuseks veel see, et arhitekt Olev Siinmaa elas kunagi majas (Rüütli 1a, Tallinna vanalinnas), kus elab praegu minu parim sõbranna ja selle maja on ta vanemad väga hästi
August Gailiti nimeline novelliauhind Välja annavad Valga Linnavalitsus ja Valga Keskraamatukogu aastast 2009. Auhinna saab eesti autor kõige nipernaadilikuma novelli eest: fantaasiarikkus seiklushimulised romantilised tegelased maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon Auhind antakse välja kord kahe aasta jooksul. 2009 Valdur Mikita ,,Jänesekapsa teoreem" J. Soansi miniskulptuur ,,Nipernaadi". Teised temast... "Gailit oli andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata." Karl Rumor, kirjanik, poliitik. "August Gailit armastas elu." Kalev Keskküla, kirjanik. "Gailit oli ju nimede panemise meister ja mina siis laenasin temalt." Ellen Niit, lastekirjanik. Elu lõpp
Tallinna 21. Kool Tuule Kivihall 11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937)
tehnikumis Konstanzis. Pärast seda töötas ta Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina. Ta disainis Pärnu raekojale juugendmööbli ning ta kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta septembrist kuni 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli söögisaalimööbel oli Siinmaa kavandatud ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis. Hotellihoone on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Doesburg, Pieter Oud ning Piet Mondrian. Nende loodud vähestest hoonetest on kõige kuulsam Gerrit Thomas Rietveldi projekteeritud Schröderi maja Utrechtis, mis oli juba väga lähedal funktsionalistlikule arhitektuurile. Üks de Stijli asutajatest, J: J: P: Oud lõi suurepäraseid funktsionalistlike hoonete näiteid, nagu Kiefhoeki asula ja Hoek van Hollandi elamud. Eesti tähtsamateks funktsionalistideks võiks nimetada Olev Siinmaad, Anton Soansi, Herbert Johansoni ja Edgar Johan Kuusikut, põhilielt kavandati eramuid. Soomes ehitati palju funktsionalistlikke esindushooneid, tugevamad fukntsionalistid olid Alvar Aalto, Erik Bryggmann ja Paul E. Blomstedt. Igal juhul oleks vale arvata, et funktsionalistliku hoone vorm tekib praktiliselt iseenesest. Nagu varemgi, on sellesli stiilis selge, lihtsa, funktsionaalse ja seega hea vormi leidmiseks vajalik kunstniku korrastav ja organiseeriv käsi ning loov vaim. (1)
Strandpforten Anlage), mis 26. oktoobril 1939 sai nimeks Rannamägi. 1902. ja 1903. aastal renditi aga Rannamägi koos Harjumäega kodanik G. Türnbaumile. 19121913 ehitati siia endise Skoone bastioniesise Stuarti reduudi kohale Tallinna Elektrijaam. 1929. aastal esitasid Tallinna spordiseltsid avalduse senise Skoone bastioni jalamil oleva vallikraavi kasutada spordiväljaks, milleks nad ka loa said ning senine juurviljakasvatuseks kasutatud piirkond korrastati Anton Soansi (17. september 1885 Oranienbaum, Peterburi kubermang, Venemaa 26. november 1966 Tallinn) 1929. aasta planeeringu järgi ning rajati linna staadion aastatel 19381939 (praegune spordiväljak Põhja puiestee ja Rannavärava mäe vahel). Skoone bastion on oma nime saanud Skåne maakonna järgi Rootsis, mäe kohta kasutatakse ka nime Rannavärava mägi, Suure Rannavärava järgi, mille kaitseks bastion ehitati. [1] 7
skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära
skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära
suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi, mida kaunistavad veesilmad ja mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud. Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase tellismüüri faktuurile ning seinu ilmestavad vaid ebasümmeetriliselt paigutatud erikujulised aknad. Sisekavatis lähtub funktsionaalsusest jättes esindusruumid I korrusele. Algupärased interjöörid on valdavalt ümber ehitatud 1922. Aastal arhitekt A. Soansi nägemuse järgi, kuid saal ja hall on säilinud originaalsetena, kust me leiame ka juugendstiilis kamina. [23] Joonis 6.6 Jäneda mõis 15 FUNKSIONALISM 20. saj alguses kujunes Euroopas välja uus arhitektuuri,- tööstuse,- ja tarbekunstisuund- funktsionalism. Nagu suuna nimigi ütleb, peab funktsionalismi printsiibi kohaselt ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks
Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). ·Olev Siinmaa- 1881-1948. Arhitekt ja sisekujundaja. Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme, linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega. Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks ehituseks Eestis on ka Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mis ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli tolleaegne Söögisaalimööbel, valmistati Siinmaa kavandite järgi ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis. Aastal 1938 sisustati ka eesti toad Kadrioru lossis mööbliga, mis olid valmistatud Siinmaa jooniste järgi. ·Artur Kapp- 1878-1952. Oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos
9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Joonis.... Ülo Emmus ,,Rautee I" See ajastu on rikastanud eesti kunstilugu mitmete andekate skulptoritega ja nende taiestega. Nagu Ülo Õuna ,,Isa ja Poeg", Jaak Soansi A.H. Tammsaare ja K.J. Petersoni monumendid. Tarbekunstis toimus ideoloogiline edasiminek vaid funktsiooni ja materjali spetsiifika kooskõlast vabama käsitlusele. Tekkis näitusekunst, omamoodi tarbetu tarbekunst. Nahakunstist sai tänu Elo Järve proffesionaalsele panusele ,,Eesti ala", tekstiilikunstis uued suunad tänu tehnoloogia arengule. Keraamikas tekkis lahknevus eesmärgipärasuse ja dekoratiivsuse vahel kõige rohkem. Uued materjalid äratavad suurema huvi ka ehtkunsti suunal.
,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma koledustega. Olulise panuse eesti lastekirjandusse on andnud uued naisautorid Kerttu Soans, Piret Raud ja Kristiina Kass. Viimatinimetatud kahe autori puhul on tegemist lasteraamatute illustreerijatega, kellest on saanud lastekirjanikud, mis on lastekirjanduses vägagi hea kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need väljendavad lapsest lähtuva kasvatusideestiku kandjate arusaamu (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 194). Väikesest tüdrukust peategelasega on ka Aino Perviku Paula-lood, milles kirjeldatakse tänapäeva maailma seitsmeaastase tüdruku silme läbi. Nendesse
Kõige järjekindlamalt ja efektiivsemalt viljeles Pärnu arhitekt Olev Siinmaa (projekteerinud mitmed elamud ja rannahooned) Edgar Johan Kuusik esindas funktionalismi nii projekteeria kui ka selle levitajana kirjasõnas. Stiil oli traditsionalistlik ja ehitati ühepereelamuid ja kortermaju. Õpiti põhiliselt Riias ja Saksamaal. 1930.a võttis maad funktsionalism. Olev Siinmaa ja Olev Soansi Pärnu Rannahoone on eesti arhitektuuri tippteoseid. Edgar Johan Kuusik koos Anton Soansiga projekteerisid Tallinna Kunstihoone( Vabaduse väljakul). Alar Kotli tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus ja Toompea lossi Valge saal. Funktsionalismile iseloomulik: Uute ehitusmaterjalide – raudbetoon, teras, klaas laialdane kasutamine Ebasümmeetriline mahtude jaotus Siledad, valged dekoorita seinad
Rachel Whiteread („pahupidi pööratud” skulptuurid) Jake & Dinos Chapman (vägivalla ja musta huumori skulptuurid) Tracey Emin (iseenda kui naise seksuaalsus)’ Martin Maloney (gay identiteet maalikunstis) Ron Mueck (üleelusuurused või väga tillukesed hüperreaalsed inimskulptuurid) Chris Ofili (mustanahalise identiteet) Yinka Shonibare (mustanahalise identiteet) Libanäitus EKLi 2001. aasta aastanäitus „Young British Art“ oli kureeritud Andres Härma, Kiwa ja Hanno Soansi poolt ning leidis aset Tallinna Kunstihoones. „Young British Art“ käsitles unelmat eesi kunsti välismaastumisest, mis näib teostatavana. Eestlaste kunst auväärse noor-briti kunstina, eestlaste kolimine mandrilt saarele, ümberkehastumine, oma nahast väljapugemine, üle oma varju hüppamine, enesemoondamine, totaalne muutumisvõime, mida kapitalistlik turuloogika justkui nõuab - need asjaolud teevad YBA mõistetavaks. Need on
koerapoega. See hammustab kiisut käpast ja põgeneb. Teised loomad leiavad, et nüüd on vaja kiiresti arsti. Teda läheb kutsuma vapper kukk. Teel on mitmeid takistusi, millest kikas saab metsloomade abiga võitu. Kõigile ohtudele vaatamata toob ta hea arsti Orava kohale. Metsapere laulikud Pildid joonistas Piret Selberg Felix Kotta klassikalist kaunivärsilist lugulaulu ilmestavad Asta Venderi ja Olev Soansi poeetilised pildid. Raamat räägib sellest, et kunagi, kui ööbikut veel ei olnud, ei viitsinud metsas keegi laulda.Siis sündis ööbik, kes kaunilt ja rõõmsalt laulis. Nüüd olid teised metsalinnud(vares, harakas) kadedad ja imestasid, kes küll nii kaunilt laulab. Metsarahvas aga hakkas kadetsejatele vastu ja saatid kiusajad minema. 33 Ralf Parve Suur sõnelus
ebamastaapsed tüüpelamud. Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20. sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba märksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga üürielamud. Vastavalt A. Soansi ja E. Habermanni planeeringule jäeti kvartali keskosa tühjaks kogu asumi tarbeks mõeldud haljasala jaoks. Nõukogude periood lisas sinna Kalamaja mõistes hiigelehitise täna Salme kultuurikeskusena tuntud hoone näol. 1.3.4.4 Pelgulinn Pelgulinna rabade ja liivaküngaste vahele kerkisid esimesed hooned tõenäoliselt juba 18. sajandil, linnaosa tekkest ja arengust saame aga rääkida alates 1870. aastatest, kui
annaabi.ee 
