Skännerid Marden Muuk Kus kasutatakse skännereid? Millised skännerid on olemas? Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid.
kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalisdeks. Skännerid jagunevad laua-ja käsiskänneriteks.Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada,värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (Optical Character Recognition) on tehnoloogia,mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse ekst.Serda võimalust sisaldab skänneri tarkvara,samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid.Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning võimaldada tekstisisest otsingut. Tänu tekstituvastustehnoloogiale on võimalik
AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi veel sellise tehnikaga tööd teinud ning hetkel on ta täiesti kasutu, kuna kellelgi pole vähimatki aimu, kuidas seda toimima panna. Sekretär helistas kohe kauplusesse, aga sai sealt venekeelse umbmäärase vastuse, millest meil abi polnud
On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Mis on riistvara Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara. Millest koosneb riistavara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Kuidas riistvara jaguneb Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu
tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Skänner - seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info.
Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAMmälu, emaplaat, toiteplokk. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega
Tööruum on ristkülikukujuline.Mööbli paigutus oleks järgmine: uksest sisse astudes jäävad paremale nagid ja peegel,vasakule vee ja kohvi aparaat,otse vaadates on sekretäri töölaud,mis on L-kujuline ja sahtlitega,kuna mahutab lauale rohkem töövahendeid ning tool,mis on kindlasti reguleeritav,mugavate käepidemetega,õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav.Sekretäri seljataha jääb kapp riiulitega dokumentide jaoks ja mis käib ka lukku.Sekretärist paremale jääb kapp printer-skänner-koopiamasina jaoks ning seal ka koht paberi jaoks.Samasse seina jäävad ka aknad ,mille ees valged kardinad,mis hoiavad ka liigse päikese eest.Sekretärist otse jääb mugav diivan ja laud,kuid mitte väga suur aga vastupidavast materjalist,klientidele. Otse seina ääres on ka suuremat sorti taim.Värvideks oleks lagi valge,samuti valgustid,seinad kreemikas-beežid,mööbel heledat puidu värvi,põranda kattematerjal on sügav sinine,sekretäri tool on
kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks magnetkirjalugeja magnetkaardilugeja valguspliiats puuteekraan (touch-screen) digitaator (graafikatahvel) pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik käsitsikirjutatud info sisseviimine arvutisse juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule
Hewlett Packard lauale mahtuv arvuti 1977 jaanuar Commodore PET 1982 aasta masin Tüübid (1) Statsionaarsed: tööarvuti lauaarvuti mänguarvuti kõik-ühes arvuti kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait
· Klaviatuur - on arvude või teksti otseseks sisestamiseks. · Hiir - on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. · Mängupult ehk juhthoob - on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. · Puutetundlik seade -on ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. · Skänner - on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. · Veebikaamera on videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või järjetikuliste piltide edastamiseks veebi. Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse. Väljundseadmed Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele.
9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. 12) Skänner- on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. 13) Viirus- on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. 14) Kopeeri- valmis teksti samas dokumendis teise kohta või teise dokumendi lisamine. 15) Kleebi- tähendab teksti paigutamist teatud kohta.
· programmifaile nakatavad viirused · Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine · kõvakettalt kaob vaba ruumi · kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid Sisendseadmed-kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada.NÄITEKS: · hiir · klaviatuur · skänner · mikrofon · veebikaamera · modem Väljundseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutist admeid väjastada.NÄITEKS: · kõlarid · kõrvaklapid · plotter · monitor · printer · modem Tõõtlusseadmed on kõik seadmed,mis teevad andmetega tüütlusprotsesse, enne kui neid uuesti saab väljastada.NÄITEKS: · protsessor · emaplaat · helikaart · võrgukaart · videokaart · mälu · mälukaardiseade · diskett(flopiketas
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara
ning suurema kasutusmugavusega. Disaintoodete üks oluline omadus on nende kasutatavus ja otstarve kui käärid ei lõika, siis pole nad hästi disainitud ja neist pole lihtsalt kasu. Graafiline disain Visuaalne kommunikatsioon. Vahendid mida kasutatakse : kiri, märk, värv, pilt, liikuv pilt, kompositsioon, vorm jne. Tööriistu, mida tulemuse saavutamiseks kasutatakse, on palju: käsi ja silm, pliiats ja paber, arvuti ja skänner, fotoaparaat ja DVD- kirjutaja jne. Kehakunst- kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Happening- Häppening (inglise keeles happening - sündmus, ka juhtumine, toimumine) on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.
siis tuleb arvutisse. N: teksti pörata klaviatuur teist trükkimise pidi ja raputada. skanner Saab pilte (fotosid) Lauaskänner Klaas pinda puhastada arvutisse Triipkoodiskänner aegajalt. skanneerida. Käsiskänner Filmi skänner veebikaamera Selle abil saab Klaaspinda puhastada (live)pilti vaadata. aeg-ajalt Väljundseadmed printer Selle abil saab Tindiprinter, Tindiprinteritel kaasas printida arvutist laserprinter, vastav puhastamise paberile erinevaid nõelprinter. programm. Vajadusel Töid, pilte jm
- Väljundandmed Väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. -Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist. -Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema,nimetatakse arvuti välisseadmeteks. -Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor,klaviatuur,hiir. -Lisa välisseadmed aga printer ,skänner,heliseadmed,modemid. -Põhiplokk on metallkast (korpus),kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistavara. -Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust ,sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat, koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega.
1 Minu nimi on: ............................................. Klass: ....... 1. Korpus 2. Kuvar 3. Klaviatuur 4. Printer 5. Hiir 6. Kõlarid 1. Tähista joonisel! 2. Märgi alljärgnevate seast kõik arvuti sisendseadmed: q Printer q Klaviatuur q Kuvar q skänner q hiir q kaamera q kõlarid 3. Milline alljärgnevatest kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni? (vali 1 vastus) q diskett q kõvaketas q CDROM 4. Milline järgmistest näitajatest arvutikomplekti reklaamis iseloomustab kõvaketta mahtu? q 256 MB DDRAM q 56 kbit/sec q 17" SVGA q Pentium 4 2,4 GHz q 40 GB HDD q 3.5" FDD q 40x CD ROM 5. Mille poolest erinevad põhimõtteliselt arvuti põhimälu (RAM) ja
andmetöötlussüsteemi optiliste meetoditega Millised kaks on kõige levinud arvuti võrku liitmise võimalust 1. Kaabliga 2. Infrapuna Mis on arvutiviirus · arvutiviiruseid on identifitseerida ja klassifitseerida väga raske Loetle arvuti sisendseadmeid ja segita mida need teevad · Klaviatuur On vajalik teksti trükkimisel. · Hiir Lihtsustab töö tegemist arvutiga. · Skänner Saab sisestada dokumente ja pilte arvutisse Loetle arvuti töötlusseadmeid ja selgita mida need teevad · Keskseade(CPU) Ta · Välismälud et säilitada andmed pikemaks ajaks siis võtab vastu kõik arvu- kasutatakse mitmeid viise: tiprogrammide saade- · diskettseadmeid · kõvakettaseadmeid tud korraldused ja täi- · magnetlint- ja dab need. Paikneb magnetkassettmälusid
mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud
Seejärel tuleb lihtsalt omanikule teatada tema leitud lemmikloomast. Missuguseid loomi saab mikrokiibistada? Mikrokiipi saab paigaldada kõikidele loomadele. Kuhu implanteeritakse mikrokiip? Praktikas kasutatakse mikrokiibi paigaldamiseks järgmiseid kohti: Koerad ning kassid kaela lähedale seljanaha alla; Siga ning lehmad parema kõrva taha; Kits saba juurde Hobune ning teised kabjalised loomad vasakule poole kaelale 35 cm lakast allapoole. Kuidas töötab Kiibilugeja (Skänner)? Skänner pannakse mikrokiibi koha lähedale ning vajutavad nuppu. Skänner saadab mikrokiibi olemasolul ohutu raadiosignaali ning loeb mikrokiibi koodi ekraanile. Millisest vanusest saab kutsikaid ning kassipoegi mikrokiibistada? Kutsikaid ning kassipoegi saab mikrokiibistada alates 5st elunädalast enne vaktsineerimist. Ja muidugi saab mikrokiipi paigaldada igas vanuses lemmikloomale. Kas ka metsloomi saab mikrokiibistada? Saab küll! Mikrokiip kergendab kadunud koera leidmist 13.02
võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Kõlar Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis
Tartu Kivilinna Gümnaasium Koostas: Hanna Holdt Juhendas: Eha Vaard Tartu 2008 Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teise...
sees, et saaks masina välja lülitada 38. Riistvara on kogu vara arvuti sees kui küljes, füüsiline ehk käega katsutav 39. Ruuter on aparaat, mis jagab laiali interneti, mis tuleb temasse juhtme abil 40. SATA on liides, milles käib kõvaketas 41. Server - arvuti või hunnik arvuteid mis töötavad koos ja hoiavad üleval mingeid lehti või siis kust inimesed saavad tõmmata asju 42. Siinid need on pesad emaplaadil, kuhu kinnitatakse riistvara 43. Skänner analüüsib mingit kujutist ja muudab selle digitaalseks 44. Sülearvuti väike ja kompaktne arvuti 45. Tarkvara arvuti töötamiseks ja asjaajamisteks vajaminev osa 46. Toiteplokk on seade arvuti sees, millel on kindel pinge ja selleabil töötab arvutil riistava 47. Valgusdiood e. Leed on nagu üliväike elektripirn, mis kiirgab värvi 48. Vektor - on geomeetriline vektor, kindla suunaga lõik, mida iseloomustatavad siht, suund ja pikkus 49
Funktsiooniklahvid F1-F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks). Kuvarite kaks põhitüüpi on kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. Põhilised näitajad, mis iseloomustavad kuvareid on diagonaali pikkus, eraldusvõime, kõrgkvaliteetse televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter, laserprinter ja nõelprinter. Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil. Skänneri, digitaalse kaameraga, veebikaameratega saab pilte arvutisse laadida. Võrgukaarti, ruuterit või modemit on vaja arvutivõrgu ehitamisel. Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul. Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal
korvidesse, puidust korvidesse ja kaubaalustele. Riiulite otsades on tavaliselt oma- tooted, kampaania tooted või allahinnatud tooted. Kauba pidin alati paigutama säilivuskuupäeva järgi- uuemad taha poole ja vanemad ette poole, kindlasti tuli ka kuupäevasid kontrollida. Rimil on ka tuntumad omatooted nagu Rimi, Selection by Rimi ja Rimi Basic. Praktikal nägin kauba vastuvõtmise protsessi. Tutvusin kaupluses kasutavate seadmetega: kaalud, kassa, käsikahveltõstuk ja skänner, neid seadmeid hooldavad hooldusfirmad. Skänneriga kontrollisin hindasid ning laojääki. Enne kassas tööle asumist, pidi töötaja minema kassaruumi, kus toimus põhjakassa ülelugemine. Põhjakassas pidi olema täpselt sendi pealt ettenähtud summa- 210 eurot. Kui see oli õige, siis tuli raha rahakapslisse panna ja oma kassasse saata. Praktikal sain vahetada hindasid igal teisipäeva hommikul. Tutvusin hindade tegemise programmiga ja sain igapäevaselt uusi hindu teha
tolmukindlas kestas ja kujutavad endast lugemiseks. Moodsad arvutid võimaldavad ümmargusi alumiiniumplaate, mis on kaetud lugeda andmeid ka CD-ROM-ilt ehk magneeditava materjaliga. Arvuti laserkettalt. kasutamisel pöörlevad kõvakettad kiirusega kuni mitutuhat pööret minutis. Ketta Arvuti lisaseadmete hulka kuuluvad veel magnetilise pinna kohal paikneb väikese skänner, printer, rooliseade, valjuhääldid, mootori abil liigutatav hoob, mille otsas on kaamerad jne
teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud 28.05.2014 Nimetus ja ajalugu Tänapäevamaailmas kasutatavate skannerite eellaseks võib pidada faksiaparaatide sees olevaid kujundi sisestamise seadmeid. Nimetus ,,Skanner" või ,,Skänner" on võetud eestikeeles kasutusele laensõnana ja tuletatud seadme ingliskeelsest terminist ,,scanner". Seadme nimetus on omakorda tuletatud ingliskeelsest sõnast ,,scan", mis tähendab silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima või ka tänapäevases tähenduses pilti täppideks lahutama. Tööpõhimõte Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad
Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor
mällu (kõvakettale) ja vastupidi. 69. siin- on Intel Corporationi poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. 70. sisemodem- lisakaart, mis asetatakse arvuti sisse. 71. sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne. 72. skänner- optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. 73. suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. 74. sülearvuti- ehk rüperaal on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks
Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmete...
Projektijuhtimise projekt 2.3. Hoolduskulud - Kokku investeeringud 364 702 EUR Projektieelarve Nimetus, kulu kirjeldus Summa Viis lauaarvutit 5 * 500 = 2000 EUR LCD teler 640 EUR Läptopi ostmine 960 EUR Printer/skänner/koopiamasin 100 EUR Mööbel 1000 EUR Kohvi/Tee Masin 500 EUR Kokku: 5200 EUR 5/7 Eesti Mereakadeemia Projektijuhtimise projekt Projekti riskid · Konkurentide tekkimine. · Vähene huvi meie ettevõtte (vabaaja keskuse) vastu. · Tehnika varguse oht.
· Bluetooth liides Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on: 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. 9. Magnetkaardilugeja - seda kasutatakse erinevate magnetkaartidega sisselogimis päringu sooritamiseks. 10. Puuteekraan - see on ekraan ehk siis display mis reageerib sinu puudutustele. Inimene annab ise näpuga või puutepliiatsiga vastava käskluse nagu tal vaja on ja seda kõike ainult ekraani
nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Vidinad, mille kaudu annb arvutile informatsiooni SISSE anda. N: klaviatuur, hiir, (skänner,) ... 11. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Millega arvutis töödeldud informatsiooni inimesele arusaadavale kujule arvutist VÄLJA võtta. N: monitor, printer... 12. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Arvuti keskne elektrooniline component, mis suhtelb muu riistvaraga ja täidab programmides sisalduvaid käske. Ilma selleta arvuti ei tööta. 13. Mis on transistor tema olulisus?
Kokku investeeringud 374 000 EUR 5 PROJEKTIEELARVE Nimetus, kulu kirjeldus Summa Sukeldumiskomplektid 15 * 343 = 5145 EUR LCD teler 640 EUR Läptopi ostmine 960 EUR Printer/skänner/koopiamasin 100 EUR Mööbel 1000 EUR Kohvi/Tee Masin 500 EUR Kokku: 8345 EUR SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED Mitmekesisus Palju kliente Suur atraktsioonide valik Korduv külastus ühe pere poolt Saab arendada veesporti ( skuutrid, kaatrid, veesuusatamine jne) Hetkel puudub konkurent
konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi
Emaplaat, kõvaketas, cd ja dvd lugeja ja kirjutaja, videokaartja operatiivmälu. 22. Millise klahvi abil lülitatakse sisse suurtähtede sisestamise reziim?caps lock 23. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas?bait. 24. Milleks kasutatakse tegumiriba? tegumiribal (taskbar) asuvate nuppude abil saab liikuda ühe töötava programmi aknast teise töötava programmi aknasse. 25. Milleks kasutatakse skannerit? Modemit? skänner (scanner) on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. dustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate seadmete -- modemite abil. 26. Mida tähendavad ,,hiireklõps" ja ,,topeltklõps"? klõpsuks ehk klikiks.topeltklõps on kiire kahekordne vajutus hiire nupule 27. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad?
MS Office T tekstitöötlus Korpus R Arvutiseadmete kaitse Klaviatuur R S V Andmete sisestamine Hiir R S V Andmete sisestamine Skänner R S V Andmete sisestamine Plotter R V V Püsikoopiate loomiseks Kõlarid R V V Heli väljund Monitor R V V Visuaalne väljund
- kõik vajaminev paber, pliiats, Osavõtjatele esitatava kättesaadav, arvuti, printer, materjali koostamine, kasutatav, sekretär dokumendid, ettevalmistamine informeeriv koopiamasin, skänner, mapid telefon, nimesildid, paber, pliiats, Osavõtjate - osavõtjate lõplik sekretariaat, arvuti, märkmik, registreerimise arv vanemsekretär osavõtjate nimekiri, ettevalmistamine
draiveri kirjutajal keskendudaoperatsioonisüsteemi asemel seadme riistvarale. versioonis. Iga raamistik saab jälgida draiveri hetkeseisu, operatsioonisüsteemi ning seadet, seega eemaldades palju keerulist loogikat, mida on draiverites vaja . Kus rakendatakse? Draivereid kasutatakse mitmes valdkonnas: · videokaart,helikaart · printer · võrgukaart · siinid · andmesalvestusseadmed, nt kõvaketas ja CD-ROM · videokaamera · skänner · veebikaamera · hiired · klaviatuur · kuvar Virtuaalsed seadmedraiverid Virutaalsed seadmedraiverid esindavad uut seadmedraiverite varianti. Neid kasutatakse, et emuleerida mingit riistvara seadet, enamasti virtualiseerimis keskkonnas. Näiteks kui DOS programmi kasutatakse Windowsi arvutis või kui külalisoperatsioonisüsteemi kasutatakse Xen hostis. Selle asemel, et võimaldada külalisoperatsioonisüsteemil suhelda riistvaraga,
Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna ilma nendeta lihtsalt ei ole võimalik mõnd asja teostada) ja ka arvuti enese mitmekesisemaks, kuid ka ilma nendeta saab hakkama. Sellised on näiteks kõlarid, printer, skänner, mikrofon. Niisiis kokkuvõtvalt: · Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda. · Arvutisüsteem jaotub tinglikult kaheks: arvutiriistvaraks ja tarkvaraks · Riistvara omakorda jaotub tähtsateks ja vähemtähtsateks komponentideks. · Ilma tähtsate komponentideta on arvuti töö võimatu. Arvuti Riistvara Mis on üldse arvuti riistvara (http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara)
versioonis. Iga raamistik saab jälgida draiveri hetkeseisu, operatsioonisüsteemi ning seadet, seega eemaldades palju keerulist loogikat, mida on draiverites vaja . Kus rakendatakse? Draivereid kasutatakse mitmes valdkonnas: · videokaart,helikaart · printer · võrgukaart · siinid · andmesalvestusseadmed, nt kõvaketas ja CD-ROM · videokaamera · skänner · veebikaamera · hiired · klaviatuur · kuvar Virtuaalsed seadmedraiverid Virutaalsed seadmedraiverid esindavad uut seadmedraiverite varianti. Neid kasutatakse, et emuleerida mingit riistvara seadet, enamasti virtualiseerimis keskkonnas. Näiteks kui DOS programmi kasutatakse Windowsi arvutis või kui külalisoperatsioonisüsteemi kasutatakse Xen hostis. Selle asemel, et võimaldada külalisoperatsioonisüsteemil suhelda riistvaraga,
pahalaste avastamise tundlikkust. Arvestada tuleb seda, et madalamal tasemel väheneb programmi efektiivsus, kõrgem tase põhjustab aga tõenäoliselt rohkem valetuvastusi. Vastava funktsiooni (AHeAD) täielik väljalülitamine on tungivalt mittesoovituslik sellisel juhul jääks arvuti paljude uute pahalaste jaoks haavatavaks. Veel on võimalik määrata, milliste soovimatute programmide avastamisel kasutajat sellest teavitatakse, ...valida kuidas reaalajas töötav skänner (guard) käivitatakse (normal vs safe mode, mis peaks olema töökindlam, kuid aeglasem) ja ajastada paigaldamise lõpuks kiire süsteemi skännimine. Kui programm peaks leidma arvutist mõne pahalase, kuvatakse järgnev aken. Võimalusel saab faili parandada, karantiini liigutada, kustutada, ümber nimetada, failile ligipääsu keelata või eirata. Linnuke alumisse kasti jätab vastava valiku meelde (mittesoovitatav).
-sekretär, aga vahel ka juhataja ise. Asjaajamist reguleerivateks dokumentideks ettevõttes on raamatupidamise sisekorraeeskirjad ja korraldus asjaajamise korra kohta. . 3.2. Bürootehnika Bürootehnikast kasutatakse: Tehnika Kogus Arvuti 18 Printer 3 Koopiamasin 1 Faks 1 Skänner 1 4. TURUNDUSTEGEVUS Turunduskanaliteks on firmas: 1. ettevõtte veebileht 2. isiklikud suhted 3. firma tutvustusbrozüür Lähiajal on firmas plaan teha turundusaudit ja kaasajastada reklaaminduspoolt. 5. MINU TÖÖÜLESANDED SEKRETÄR JUHIABINA 5.1 Tööülessannete kokkuvõte Esimesel päeval praktikandina tutvusin asutuse sisekorraeeskirjadega ning firma üldpildiga -ruumide, töötajate ja varaga.
programmeerimiskeel ADA. Arvutite põlvkonnad: 1950 Elektronlamplülitused > 1958 Pooljuhtlülitused > 1965 Integraallülitused > 1975 Lausintegraallülitused > 1980+ Highly integrated circuits koos paralleelprotsessoritega > ??? Kasutajaliidese areng: 1910 Perfomasin > 1960 Numbriline terminal > 1985 Graafiline kasutajaliides > 1993 VR keskkond > 2004 Augmented reality Sisend- ja väljundseadmed: Hiir, klaviatuur, skänner, printer, projektor, kuvar jne Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö
II põlvkond 1958 Pooljuhtlülitused III põlvkond 1965 Integraallülitused IV põlvkond 1975 Lausintegraallülitused V Põlvkond kvantarvuti??? 11. Arvuti ülesehitus (Millest koosneb)? Põhiseadmed: protsessor; emaplaat; RAM; kuvar; hiir; klaviatuur. Lisaseadmed: kõvaketas; graafikakaart; 12. Kirjeldada kasutajaliidese arengut. Perfomasin; numbriline terminal; graafiline kasutajaliides; VR keskkond; argumented reality 13. Loetleda sisend- ja väljundseadmeid (6tk). Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel.
vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti.
ühenduses on: register, mälu(RAM). 12. Kasutajaliidese loomiseks ja haldamiseks sobib. 34. Liiasusi saab kõrvaldada areng: 1910 perfomasin 1960 numbriline terminal 1985 DBMS (Database Management System) abil. See kujutab endast graafiline kasutajaliides 2000 VR keskkond 2004 arvutiprogrammide kogu, mis kontrollib andmebaaside loomist, Augmented Reality. 13.2d/3d skänner; Andurid; Kuvar,Plotter; haldamist ja kasutamist. 35. Lusikat projekteerida mõne CAD Hiir; Printer 14.1.-masinkeeled; 2.-Assembleri keeled; 3.- programmiga saaks kasutades ristlõikeid ja splaine. Eelnevalt Protseduursed keeled( algoritmilised keeled);4.- mainitutest vormistada lusika ,,skelett" ning hiljem katta see tasanditega. 36.Hindamine: modelleerimise võime poolest; juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada. NURBS'e
Üks ühenduspesa toetab korraga kahte salvestusseadet, nii on võimalik korraga tööle panna kuni 4 kettaseadet, lisaks veel flopiseade. Peale IDE standardi kasutatakse veel SCSI (Small Computer System Interface) standardit. Seda eeskätt võimsamates tööjaamades, serverites ja vanemates Apple Macintosh arvutites. SCSI kontroller võib olla integreeritud või lisatav eraldi lisakaardina. Joonia 13 SCSI (roheline) ja IDE ühenduspesad SCSI külge on võimalik ühendada kõvaketas, skänner, CD-ROM seade, printer või lindiseade. SCSI eelis IDE ees on, et ta võimaldab ühele siinile lisada rohkem (ketta)seadmeid, sõltuvalt tüübist kas 8 või 16 seadet. Põhiliselt on SCSI kasutusel serverites, ühendamaks kokku palju kõvakettaid, mis moodustab RAID´i (Redundant array of independent disks), et tagada süsteemi töökindlus ja jõudlus ning vähendada andmekaotusriske. Laiendussiinid Laiendussiinid (expansion bus) - on juhtmete ja protokollide komplekt, mis
Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer
annaabi.ee 
