Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor
põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg skandinaavlasi hakkas siia aladele tulema, hakkasid kolooniaid asutama. laevad olid suures ja aerudega(hiljem purjed). 793 on viikingi aja algus(I retk rüüstati kloostreid). saaga on viikingite lugulaul, 11saj ruunikividel mainitaks eestit. 1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema. 8-9 saj tuleb kasutusele rauast ader, saaki hakkas rohkem tulema.
Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik isiklikult vabad, elasid taluperedena mida juhtisid taluperemehed e. Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad, hakkasid regulaarselt ründama Lääne-Euroopat. Siin nim. Skandinaavlasi normannideks. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu ? mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja- Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Peamiselt rünnati kloostreid ja kindlustamata linnu. Euroopa valitsejad pikka aega võimetud nendevastu. Tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel, jõgesid lahkuda. 14
taastasid.Alemaade kõrval omandasid järjest suurema tähtsuse põlised põllud, mida vaheldusmisi hariti ja puhata lasti. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati kasutama rukist. kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Rahvasterändamise mõjutused:põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, oma asuala laiendasid slaavlased, taaselustus skandinaavlaste huvi eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.Eestis peetud taplustele viitavad ruunikivid ja Salme laevamatus. Palju on püstitatud linnuseid(Viljandi, Iru, Rõuge)
elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond. Kogukonna üksikasju otsustati ühiskoosolekutel. Olid olemas kogukonna pealikud- konungid. Nendest omakorda valiti pealik, kes valitses kogu maakonda. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII. sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne- Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? – Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama. Röövretkede peamiseks põhjuseks oli samuti maapuudus. Noored talupojad pidid elatist teenima kas röövretkede või kaubanduse kaudu. Peamiselt toimusid retked poliitiliselt killustunud Lääne-Euroopasse. Lääne- Euroopasse tõid viikingite retked hävingut. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu umbes X. sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika
Tähtsamad küsimused otsustati koosolekutel ehk tingidel või alltingidel. Rikkamate bondide seast valiti konungid, kes valitsesid väiksemaid või ka suuremaid kogukondi. Merenduse ja kaubanduse elavnedes hakkasid konungid oma meeskonnaga rüüstama võõraid laevu ja jagasid pärast saagi omavahel. Tekkis maapuudus ja paljud mehed hakkasid ennast elatama mereröövimisega (ka langenud konungid), nii tekkisid viikingite salgad. Regulaarselt hakati ründama Lääne-Euroopat, kus skandinaavlasi nimetati normmannideks. Ida-Euroopas ja Bütsantsis tunti neid kui varjaage. Viikingite retked viikingite iga-aastaste rüüsteretkede all kannatasid Briti saared, Reini jõe suudmeala, Põhja-Prantsusmaa. Jõuti ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse, kuid ka Ameerikasse. Nad said oma kiirete laevadega tungida mööda jõgesid sügavale sisemaale, lahkudes jätsid nad endast maha tapetud ja rüüstatud asulad. Inglismaal lõpetasid nad
valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skandinaavlased omi jumalaid Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi -, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. 2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et viikingaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed ning nende kultuur oli olnud vaene ja vähe arenenud. Praeguseks on selge, et enamik neist elas rahumeelset
mõttes liiga tehtud, ei loe. Kuid kes on see, kes otsustab, missugune põhimõte on tähtis ning missugune mitte ning kuidas teha kindlaks, et just tema arvamus on alati objektiivne, muutumatu ja kõigi suhtes aus? 1940. aastate alguses olid Saksamaal võimul natsid. Reziim oli tõhus, kuid julm tähtsustati vaid aaria rassi ehk pikki, blonde, siniste silmadega inimesi, teised olid alamad. Britte ja skandinaavlasi vaadati endaga enam-vähem võrdsetena, slaavlased olid küll madalamal, kuid vähemalt reziimi alguses mitte vaenlased. Isegi jaapanlased, kes oleks pidanud olema aarialastest väga kauged, olid piisavalt kõrgel positsioonil, et nendega koostööd teha. Mustanahalised olid tollel ajal Euroopas haruldus ning ega neid päris inimesteks ei peetudki, pigem poolahvideks. Kõige suurem viha oli suunatud juutide vastu, keda vähemalt natsiaja alguses oli Saksamaal 500 000. Rajati
väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levinuim ja kuulsaim on aga arvamus, et Pytheas 4. sajandil mainis esmakordselt 3 tänaseid skandinaavlasi ja Skandinaaviat. Nimelt kirjutas ta Thulest, mille täpset asukohta pole siiani kindlaks määratud, kuid enamiku arvamuse kohaselt on selleks Skandinaavia poolsaar või Taani4; Lennart Meri on aga ,,Hõbevalges" avaladanud arvamust, et tegu võiks olla hoopis Eestiga.5 Mida peetakse aga Skandinaavia ja skandinaavlaste all täpsemalt silmas? 1 Sveari nime on ka tihti kasutatud erinevates Skandinaavia saagades, tähistades sellega Rootsi hõime. Samuti
*Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu saj n.-ö. sadulas ja relvil, mil märkimisväärne osa kristlikust kultuurist, kirjavarast ja traditsioonist oli aga kaugel varjul Iirimaa kloostris. *Pürenee pm kaudu tungidsid Euroopasse araablased ja vaid suure hädaga õnnestus frankidel nende edasitung 732.a Prantsusmaal seisma panna. *Kui tuumik-Euroopa oli valmis rahunema- mille avalduseks oli Karl suure impeeriumi kujunemine- tabas energiapuhang skandinaavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg(kokkuleppeliselt piiridega 800.-1050.a) ja taas rahvaste rändanded ning uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale Sitsiiiliasse, Bagdadi ja iegi Ameerikasse. *Eestlased ei rännanud, kui rahvasterändamine mõj neid. Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust. Esiteks hakkasid põhja poole tungima balti hõimud, hõivates tänase Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõuded
peeta isegi 4560-minutilist hilinemist vabandamist väärivaks. Rääkides monokroonsetest ja polükroonsetest kultuuridest tuleb silmas pidada, et selle all mõeldakse vaid tendentsi. Ka ühe kultuuri sees võib olla mõlema ajakäsitusega inimesi. Eestis arvatakse olevat monokroonseid ja polükroomseid inimesi võrdselt, ehkki enam aktsepteeritakse siin monokroonset käitumist. Üldiselt peetakse monokroonsemateks sakslasi, inglasi, sveitslasi, skandinaavlasi ja põhja-ameeriklasi. Polükroonsemad on need riigid ja piirkonnad, kust tuleb rohkem põgenikke Aasia, Aafrika, aga ka Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika, Hiina ning Jaapan. Maailmas tervikuna on enam levinud polükroonne ajakäsitus. 1.5 Ruumisuhted Ruumisuhete all peetakse silmas a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi majade, tänavate ja asjade stiil ning paigutus; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel.
· Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby · Kuna polnud palju maad tekkisid merekaubandusega tegelejad ja mereröövlid ehk tekkisid viikingite salgad. · Lääne-Eurooplased nimetasid skandinaavlasi normannideks ja Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks · IX sajandil asutasid norralased Islandi ja Põhjameresaared · Erik Punase juthimisel põgeneti Gröönimaa lõunarannikule- karjakasvatus · Leif Eriksson- Põhja-Ameerika, ei püsinud · Gröönimaa oli skandinaavlaste elukohaks XV sajandini, kuni kliima külmenes Normannid Lääne-Euroopas · Viikingid muutusid nuhtluseks kristlikele maadele · Normannid ründasid kloostreid ja kindlustamata linnu
araablased võtsid üle Indiast). · Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. · Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. 3. Viikingite retked 9. 11. sajandil. a. Ühiskondlik kord: · Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) · Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. · Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. · Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. · Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. · Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. · Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest
relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid
Nad olid sõjakad ja korraldasid laevadel palju röövretki. 9. sajandi algul tungisid Aasiast Doonau äärsetesse maadesse ungarlased, kes korraldasid röövretki lääne poole. Nad olid osavad vibukütid ja kiired ratsanikud. Ning pikka aega suutsid nad tegutseda karistamatult. Skandinaaviamaadest pärit sõdalased, keda lääneeurooplased nimetasid normannideks, Ise nimetasid nad endid aga viikingiteks. Nad ründasid enam kui kahesaja aasta jooksul Lääne-Euroopa maid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid suurtel koosolekutel tingidel. Konungid kerkisid üles lihtbondide seast. Viikingid austasid ka jumalaid. Tähtsam neist oli Odin. Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga
Võib olla ka rahulik nagu ebo palveraamatust pühak. edasi on antud suuremat tundelist inteniivsust. 9. sajandi tene pool on täidetud sõdadsest ja uueks nuhtluseks on skandinaavia viikingide rüüsteretheked. lagunevad karl suure ja tema poegade riigid. tekib palju väikesed riike. 10. sajandil algab uus allakäik. üüakse normannid läne euroopast välja, peamiseks relvaks pole mõõk vaid rist. Skandinaaviasse saadetakse sadu misjoneid, kes üritavad veenda skandinaavlasi ristiusku, 10. sajandil lõpuks võetakse ristiusk vastu. Suurimad rüüsteretked kuninga poolt katkevad. Kindlasti on olnud skandinaavia kuningatele eskuuks vene valitsejad. Romaanikunst [125-131] Romaani kunstis on esialg juhtpositsioonil sakslased, kuid vaid algul, hiljem kandub romaaniknsti keskpunkt prantsusmaale ja itaaliasse. Saksamaal nimetatakse seda otto kunstiks, kuna siis valitseb järjest 4 otto nimelist keisrit. Sakslased üritavad ka peale
Keskaja kirjanduse väärtus seisneb eelkõige õpetlikkuses. Võtmesõnu kasutades oleks keskaja puhul kolm religioosne, kanooniline, õpetlik. Ka ilmalik kirjandus oli valdavalt religioosse mentaliteediga. Vanavene kirjavara oli kolme rahva kirjandus: idaslaavlaste ühine kirjandus. Russkii tol ajal ei tähendanud etnilisi venelasi; see tähendas algselt skandinaavi hõimu, mis tulid üle Skandinaaviast Kiievi- Venemaale 8.-9. sajandil. Sellepärast mõisteti russkkii all skandinaavlasi. See sõna on pärit soome-ugri sõnast rootsi. Algus on väga keeruline. Aga Kiievi epohhist on säilinud väga vähe tekste, kuna vahepeal olid pingelised sõjad, mongolite rünnak kogu slaavlaste territooriumile, käsikirjalised raamatud hävisid. Meieni on säilinud alla 1% nendest tekstidest, mis olid kasutusel tol ajal. Need tekstid on meieni säilinud hilisemate koopiatena. Kultuurimälu järjepidevus tõestab meile seda, et Kiievi periood kuulub ka vene kirjanduse alla.
saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. Viikingite retked 9. 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks)
saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. Viikingite retked 9. 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid vabad taluperemehed tingidel suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks)
saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika – astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur – gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraažide värvikuse. Viikingite retked 9. – 11. sajandil. Ühiskondlik kord: Viiking – Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid bardid – vabad taluperemehed tingidel – suurtel koosolekutel. Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine – sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks)
annaabi.ee 
