(GUSTAV). Luuletajad on emotsionaalsedmad ja müstilisemad, nende põhimõte oli ärritada kodanlasi, pilklik suhtumine tõusikutesse, avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. 18. Millal tegutses Tarapita? Kes siurulastest kuulusid ka Tarapitasse? Miks ülejäänud jäid kõrvale? Alustas tegevust 1921. Siurulastest kuulusid Adson, Suits, Tuglas ja Under. 19. Mis eraldas tarapitalasi siurulastest? Millest kõneles nende manifest? Siurul polnud manifesti, nende tegevust võib kokku võtta lööklausega Naudi hetke! 20. Keda kutsuti kirjandusringkondades vürtsiks ja poeeside kuningaks? H. Visnapuu 21. Iseloomusta Underi luulet. Ta kirjutas armastusest häbenemata. Underi luulekeel on ladus ja värvikas, ta kasutas ka murdevorme. 22. Keda on nimetatud osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses? A. Gailit 23. Nimeta üks Gailiti hulkromaan ja üks sõjaromaan. Hulkromaan ,,Ekke Moor" ja sõjaromaan ,,Isade maa" 24
Õpilaste arvu ulatusliku suurenemine. Pärast 1937. a haridusreformi suurenes kutsekoolide arv. Teaduselu Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskesk. Tegutses rida teadusasutusi ja seltse ( Nt Loodusuurijate selts ). Need tegelesid vastava teaduselu uurimisega kui ka populariseerimisega. Eriti kiiresti arenesid rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid. Kirjanduselu 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare) Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond Muusikaelu uus kammermuusika, koori ja soololaulud Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper ,,Vikerlased") 5) Elulaad ja olme suhtumine omariiklusesse- omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform.1920
Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailmalõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundi võtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. *Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism ja Tarapita ajaluule ekspressionism. *Siuru luule peateemaks oli armastus (Under, Visnapuu) *Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. *Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suitsu elulugu · 30.nov 1883-23.mai 1956 · Sündis Võnnu kihelkonnas · Nelja-aastaselt sa ta lugemise selgeks · Aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud
Räägitakse maailma lõpust.Maailma tabavale katastoofile vastandati maailma parandamise hüüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool e kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline ajapikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vaba värsi ja proosa luuleni. FAKTID : · Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism. · Siurul impressionism · Tarapital ajaluules ekspressionism. · Siuru peateema armastus · Omapärasemad ajalaulikud A.Alle ja J.Barbarus. 13 LÜNKTEKST(õpetaja tehtud) Kirjanduses valitses eelkõige proosa (mis zanr?), esikohal oli ühiskonnakriitiline realism (milline kirjandusvool?). 1906. (millal?) avati esimene kutseline teater Vanemuise (mis teater?).
Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. 1. Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism, Tarapita ajaluules ekspressionism. 2. Siuru luule peateemaks oli armastus(Under, Visnapuu) 3. Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. 4. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits Sündis 20.nov 1883 aastal Võnnu kihelkonnas. Suri 23. Mai 1956. Sai kiiresti lugemise selgeks, aasta hiljem luges läbi piibli. Mängudele eelistas raamatuid ja ajalehti. 1895 lõpetas Võnnu külakooli.
Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Rühmitused Tarapita, Siuru SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Under, Gailit, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule
iseloomustab eelkõige avameelne, julge, paljudesse tundevarjundeisse kalduv trotslikult uhke armastuse poetiseerimine; · "Siuru" tegevusajal tõusis lüürika taas kirjanduse juhtivaks põhiliigiks; · "Siuru" tõi eesti kirjandusse uusi andekaid lüürikuid; · tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele nii avalike kirjandusõhtute kui ka ilmunud teoste kaudu. "Siurul" polnud manifesti, küll aga võib võtta kokku nende tegevuse lööklausega CARPE DIEM!, mis on pärit Visnapuu kogust "Amores" (1917) Aeg kärsik on, aeg nelju a´ab; oo, heida endast kate, naine, tantsi! Siis langetame elu viimse kantsi: surm lõpu toob, aeg otsa saab. Ekspressionism. "Tarapita" Mõiste ekspressionism (pr expression väljendus, ilme) tuli kasutusele juba 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina
,,Viletsuse komöödia" (1935) proosapoeem. Proosa ja luule tunnusjooni ühendav mingil määral. Alverliku maailma kujutamine. Esimene luulekogu ,,Tolm ja tuli" (1936) Alveri kujutlusmaailmas on esik luulekogus seoseid Niezche maailmaga. Alver seab esteetilise primaarsema. Esteetika ja kunst on suurem kui loodus. Kunst on midagi, mis on püha ja ülim ning võiks valitseda kõike muud. Kunstikummarduslik suhe, mis noorel- eestil ja ka Siurul olnud. Muutused peale esikkogu: dekadentslikkus väheneb, peegeldab loodust vahetult sellisena, nagu kirjutamishetkel oli. 1940ndatel katsetab parallelismi kasutamine luules (rahvalaululikud võtted). See on uue algus, kuid samas see muutus jääb pooleli. Teine periood 1940ndate keskele. Kolmas periood on vaikimine 1940ndate II pool ja 1950ndad. Neljas periood 1960ndad: ,,Tähetund" (1966) valikkogu ja uudiskogu ühekorraga. Ka uut luulet järgmistes
Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus: 1)looming sõnakasutus; 2) rühmituse igapäevases elus imiteerivad aadli seltskonda, N: Under Printsess, Adson
Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiskes). Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega
ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiseks) Peaauhind loteriil lehm (vist), tegelikult martsipanilehm, lisaks kauni daami suudlus jne. Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. („Sonettidest” ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et Siuru tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane – põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering
loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiskes). Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika
Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiskes). Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane - põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering
honorari. Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiskes). Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane - põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering.