Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse.
Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus. Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt Siuru printsessiks hüütud. Gailit nimetab ,,Noor-Eesti puhkema läinud õieks".
,,Siurusse" kuulusid: Gailit, Under, Semper, Visnapuu, Adson, Tuglas. 1917 alustas tegevust. Mait Metsanurk kutsus kirjandushuvilised kokku Teataja toimetusse, et midagi ette võtta ajal kui kirjanduselu on soikunud. Ta plaanis välja anda koguteose, et kirjanduselu elavdada. Teataja toimetuses töötas sel ajal Gailit, kes oli sõbrunenud Visnapuuga. Metsanurga idee jäi soiku. Noor grupp kirjanikke sai kokku Adsoni juures (Adson, Gailit, Visnapuu, Tuglas, Under; Semper liitus Siuruga hiljem). Kõik peale Tuglase olid algajad sel hetkel. Otsustati luua kirjanduslik rühmitus, mille eesmärgiks oli sumbunud kirjanduselu elavdada ja endi teoste väljaandmine. Gailit- 1910 oli Gailitilt ilmunud üks jutustus ,,Kui päike läheb looja", ta oli siis 19-aastane. Teda oli mõjutanud populaarsed sümbolistid. Peale seda tegutses rohkem ajakirjanikuna. Hüüdnimi on Ge. Semper- oli üks esimesi, kes tutvustas eestlastele futurismi. Oli noor erudeeritud luuletaja.
Kirjutati näidendeid (H. Raudsepp) 6) Marie Underi elu ja looming Marie Under 1883-1980. Sündis Tallinnas. 4- aastaselt pandi õppima väikelaste kooli, edasi õppis saksatütarlaste erakoolis(1895-1900). Kirjutas esimesed luuletused saksa keeles. 1901. läks tööle ,,Tallinna Teataja" toimetusse. Kohtub Laikmaa ja Vildega. Laikmaa avastab ta luuleande ja õhtutab teda jätkama. 1902 abiellub Hackeriga. Lähevad elama Venemaale. 1906 tulevad tagasi Eestisse. 1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918 ,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt
1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas. Euroopast saabudes elas Tartus ning oli seal vabakutseline. 1932 1934 oli Vanemuise direktor. Hiljem kolis jälle Tallinna ning oli vabakutseline kirjanik. 1944 põgenes Eestist ja jõudis Rootsi, Örebro linnakesse, kuhu ta on ka maetud. Gailit on üsna erandlik autor
järkjärgulise arenguta üle öö läbi lööb, vastates oma ajajärgu publiku hinge ja lõigates sellepärast kõige ohtramalt loorbereid, hiljem kas kauaks või jäädavalt peab vaikima. Mis on olnud öelda, on öeldud hää menuga; ja mis hiljem enesest välja pigistetakse otsekui kohusetundest oma kirjaniku-kutse vastu, kahvub ega helestu enam. Sarnaseks meteooriks eesti kirjanduses tuleb nimetada küll kõige päält August Gailitit, kes kerkis esile Siuruga ja sai kohe loetavaks ning populaarseks. Eks lugend siis Gailitit iga kirjanduslik ja, kui kätte sai, mitte-kirjanduslik inimene! Kuidas keegi temasse suhtus, kas jaatades, või eitades, see on teine küsimus, kuid igatahes sundis ta enesega arvestama. Gailit vastas vahest paremini kui ükski Siuru kirjanikest tolle ajajärgu hingeelu. See ajajärk andis psükoloogilist tõukejõudu selle kirjanduse paatosele ja nõudis omakord seda kirjandust. Gailit reageeris kõige
Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb. Looming 1909-1924 iseloomulikeks joonteks on romantiline laad, erandlikud karatkerid ja hingeseisundid. Sellesse ajajärku jääb seotus Siuruga. Gailit püüdis luua erakordset ning seda nii materjali, sõnastuse kui tegelaste osas. Tegevuspaikadeks olid näiteks eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust ning inimese abitust
loomulikult ühingu tegevustest osavõtmiseks mingiks takistuseks. Vikerlaga seotud dokumente pole palju. Nad ei jätnud endast maha mingit programmi, ainult ajalehes ilmunud ühingu loomisteates jõudsid nad lühidalt oma tõekspidamisi selgitada. Võimalikke vihjeid saab välja lugeda ka Välko Tuule surmateatest. Peamine, mis kõlama jääb on „kunst kunsti pärast“ ja sarnasuse, kuid mitte samasuse rõhutamine „Noor Eestiga“. Hugo Raudsepp on neid seostanud pigem „Siuruga“. Vikerlased pidasid tähtsaks kõike sisemusest tulvavat, loomulikku ja vähem või rohkem rahvuslikku. Ilmselt olid tollajal veel väga noorte kunstnike tõekspidamised nii kujunemisjärgus, et neid oli täpselt raske sõnastada. Rühmitusena korraldasid nad vaid ühe ürituse – tuluõhtu „Estonias“ ja esinesid 1918. aasta novembris Eesti Kunstiseltsi VI näitusel. Ühingu tegevuse lõpetas samal kuul alanud Vabadussõda, milles langes rühmituse eestvedaja Balder Tomasberg
"Noor eesti" kritiseerib teda ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik. Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub "Roheline moment", sest albumi lehed rohelised. Seal on näiteks püramiidi kujuliselt kirjutatud luuletus "Vaarao tütar". 1917 kandideerib "Tallinna teataja" toimetajaks, pani end kirja ka ülikooli filoloogia teaduskonda, aga ei lõpeta. Saab toimetajaks, kolib Tallinnasse, kohtub tööl August Gailiti, oma suuuuurima sõbraga. 1917 ühineb Siuruga, esimene luulekogu ilmub tal nende mõjutustega, "Amores". Seal palju armastusluulet, õnnenautimist. Üldse esimene luuletus 1908 "Postimehes". 1918 "Jumalaga, Eve". Gailit ja Visnapuu leidsid, et "Siuru" on liiga elukauge ja läksid hoopis Vabadussõtta, olid seal 1919-20. Visnapuu teeb endale selgeks, mida mõtleb rahvuslusest. Tema luuletus oleks äärepealt hümniks saanud, probleem oli aga selles, et üks varastas selle ja Visnapuu arust ei võinud hümnil plekki peal olla.
Perekonnas põhimõte- haridus on investeering. Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid. Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks 1916 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale, kuid huvitus juba rohkem kirjanduslikust tegevusest. Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa (Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht
19201922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 192224 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 19321934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 19091924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht,
põikpäine. 2. H.Visnapuu elu ja loomingu ülevaade, paari luuletuse analüüs Sündis 1890 Helme kihelkonnas suures vaeses sulaseperes. Sai haridust külakoolis, 1907 sai temast algkooliõpetaja Tartumaal, kuniks kolis Tartusse ja õppis seal ka gümnaasiumis, milel 1916 lõpetas. Astub ülikooli, mida ei lõpetanud. Kirjanduselu oli selleks ajaks liiga oluliseks saanud. Käis Berliini ülikoolis loenguid kuulamas silmaringi avardamiseks. 1917 liitus Siuruga, kust läks Vabadussõtta, kuid rindel ei sõdinud. Vabariigi aeg möödus eri kirjandusega seotud ametnikes (Varamu toimetuses, EV propaganda osakonnas). Leidis kauni kaaslanna – Ing (päriselt Hilda Visnapuu). Nende suhted olid kirglikud ja tormilised, kuid siis tuli tülipool. Ingile pühenatud luuletused on imekaunid. 1941 Ing sureb. Ingi tütar väikese lapsega küüditatakse. 1944 ei läinud Rootsi laevale, põgenes Saksamaale. 1949 USAsse, kus ta kaua ei elanud, sest suri 1951.
võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. LOOMING: 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või
1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline
annaabi.ee 
